Seminário sira kona-ba Lei no Justisa

Ses. 18 dezembru 2020, 22:10h
Geral

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, partisipa iha sesaun abertura ba Semináriu sira Lei no Justisa, ne’ebé hala’o iha loron 18 to’o loron 23 fulan-dezembru tinan 2020, liuhusi videokonferénsia, plataforma Zoom nian, hahú husi tuku 10:00 oras Lizboa, tuku 19:00 oras Dili. Siklu husi semináriu sira ne’e hanesan atividade Network Timor nian ida - Lei no Justisa, serbisu hamutuk ho Projetu Apoiu ba Konsolidasaun Estadu Direitu iha PALOP no iha Timor-Leste (PACED).

Semináriu sira Lei no Justisa iha tema hanesan “ KOVID-19: Estadu Direitu no protesaun ba direitu fundamentál sira iha espasu luzófonu” ho objetivu atu promove diskusaun no fahe esperiénsia no resposta sira ne’ebé iha ona hodi hasoru pandemia, identifika dezafiu no oportunidade sira, no ikus liu aprezenta proposta ne’ebé bele tulun formulasaun polítika no foti desizaun ne’ebé relevante durante no hafoin pandemia, liu-liu iha ámbitu matéria sira ne’ebé afeta, prinsipalmente sidadaun sira nia moris, hanesan iha sosiedade tomak ka iha ema ida-idak.

Painél dahuluk, ne’ebé hala’o ohin, loron 18 fulan-dezembru tinan 2020, ho tema “KOVID-19: Estadu Direitu, lejizlasaun emerjénsia no restrisaun ba direitu fundamentál sira”. Painél ne’e konta mós ho intervensaun husi abertura Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, ne’ebé aborda temátika “Medida lejizlativa no ekonómika sira ne’ebé Governu Timor-Leste foti iha luta hasoru KOVID-19:  Bele sai efikás no la viola ema nia direitu: Timor-Leste nia vizaun ida”.

Painél ne’e moderadu husi eis-Ministra Justisa, Ângela Carrascalão no inklui mós ho partisipasaun husi oradór sira hanesan, eis-Ministru, Dionísio Babo Soares no eis-Prezidente Komisaun ba Reforma Lejizlativa no Setór Justisa, Jorge Graça no mós partisipasaun oradór sira husi Portugál, Cabo Verde no São Tomé e Príncipe.

Iha loron 21 fulan-dezembru, dala ida tan ho tema “KOVID-19 no utilizasaun krexente husi meius no plataforma dijitál sira iha sistema judisiál: dezafiu no oportunidade sira”. Iha loron 22 sei aborda “KOVID-19 no igualdade jéneru: impaktu, medida no resposta sira” no loron ikus husi Semináriu Lei no Justisa no sei iha edisaun espesiál ida iha lian tetun, ho tema “KOVID-19 no limitasaun direitu fundamentál sira iha Timor- Leste” (KOVID-19 no limitasaun direitu fundamentál sira iha Timor- Leste)

Ministru Fidelis Magalhães, iha nia intervensaun halo retrospetiva ida kona-ba medida sira Governu nian atu hatán ba dezafiu sira pandemia KOVID-19 nian, maske  situasaun ne’e “komplexa tebetebes” iha ne’ebé “dezafiu sira iha momentu balun kuaze labele tahan”, permite katak iha finál tinan 2020 nian, Timor-Leste sei hetan “situasaun ida ne’ebé favoravel tebes ba tinan 2021”. Ministru hato’o mós nia satisfasaun ba tinan 2021 “prevee tinan ida ne’ebé iha estabilidade polítika no servisu barak iha rekuperasaun ekonómika husi konsekuénsia pandemia nian no iha dezenvolvimentu Sosioekonómiku iha Timor-Leste”.

Ministru ko’alia liután kona-ba resposta ne’ebé lais husi Governu, ho adosaun ba inisiativa sira dahuluk nian molok deteta kazu dahuluk nian, iha loron 21 fulan-marsu  no ho reforsu ba medida sira iha loron 22 fulan-marsu nian.

Na’i ulun ne’e destaka mós katak asaun sira ne’ebé adopta ona husi Governu atu hatán ba efeitu sira KOVID-19 nian iha ekonomia, ne’ebé fiar katak bele husik “Timor-Leste iha kondisaun sira ne’ebé favoravel tebetebes ba rekuperasaun ida-ne’ebé lais”. Entre “medida sira ne’ebé signifikante tebes atu kombate ba efeitu sira ekonomia nian husi pandemia”, Fidelis Magalhães refere katak apoiu monetáriu ba família sira, apoiu ba empreza sira ne’ebé tenke adota prosedimentu sira lay-off, apoiu ba funsionáriu sira ne’ebé envolve iha servisu liña frente nian, subsídiu temporáriu ba sidadaun timoroan sira ne’ebé hela iha estranjeiru no moratória kona-ba reembolsu ba empréstimu sira.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, hateten mós katak “laiha notísia sira kona-ba kualkér abuzu ka keixa sira husi sidadaun sira” no katak “esperiénsia ida-ne’e, iha aspetu pozitivu, partisipa no kontribui husi ema barak hatudu oinsá moris estadu direitu nian iha Timor-Leste di’ak, ekilíbriu podér nian sira funsiona  no, liuliu, oinsá tribunál sira afirma hanesan independente iha defeza ne’ebé maka sira konsidera hanesan sidadaun sira-nia direitu!”.

Na’i ulun ne’e, hakotu nia intervensaun hodi hateten katak “ konsidera pontu partida tinan husi kotuk nian, prevee kombate ida-ne’e liuhusi limitasaun sira husi sistema saúde públiku, iha rejime orsamentál ida duodésimu nian sira, laiha Orsamentu Jerál Estadu ne’ebé aprovadu, no iha krize polítika ida nia laran, iha labele haluha saúda timoroan hotu liuhusi ezemplu sidadania nian ne’ebé ohin permite iha atu haree ba tinan 2021 ho forma ne’ebé otimista liután”.

   Ba leten