Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-novembru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-novembru tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona ho alterasaun, projetu Dekretu Lei ne’ebé kria Institutu Nasionál Direitu Labarik nian, I.P. no aprova ninia estatutu sira, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeira Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos. Institutu públiku ne’e susede, iha direitu, obrigasaun no patrimóniu sira hotu, ba Komisaun Nasionál Direitu Labarik nian no nia misaun mak atu kontribui ba promosaun, defeza, salvaguarda no akompañamentu direitu labarik sira nian.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Deliberasaun, kona-ba mandatu ba negosiasaun adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), ne’ebé aprezenta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral. Ho Deliberasaun ne’e mak autoriza ona negosiasaun adezaun Timor-Leste nian ba OMK no konfere ona mandatu ba Ministru responsavel ba koordenasaun asuntus ekonómikus nian ba negosiasaun husi prosesu adezaun nian ne’e. Iha dezempeñu husi ninia mandatu,  Ministru sei hetan apoiu husi delegasaun ida ne’ebé komposta husi membru reprezentante sira husi departamentu ida-idak Governu nian, ne’ebé dezigna husi membru ida-idak Governu nian, hanesan tuirmai: Prezidénsia Konsellu Ministrus; Ministériu Finansas; Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun; Ministériu Saúde; Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria; Ministériu Agrikultura no Peskas; no Ministériu Petróleu no Minerais.

Membru sira Governu nian aprova ona projetu Deliberasaun, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, kona-ba promosaun ba alta patente militár sira nian atu propoin ba Prezidente Repúblika, tuir Estatutu foun Militár sira husi FALINTIL - Forsa Defeza Timor-Leste nian. Nune’e, Governu delibera hodi propoin ba Señór Prezidente Repúblika atu promove Majór-Jenerál Lere Anan Timur ba Tenente-Jenerál, Brigadeiru-Jenerál Domingos Raúl (Falur Rate Laek) ba Majór-Jenerál, Koronél Calisto dos Santos Coli (Coliati) ba Brigadeiru-Jenerál no Kapitaun-de-mar-e-gerra, Donaciano da Costa Gomes (Pedro Klamar Fuik) ba Komodoru.

Konsellu Ministrus delibera ona hodi estende tan mandatu, fulan haat tan, ba Komisaun Téknika Eventuál ba Preparasaun Estratéjia Integrada ida hodi haree ba Implementasaun Sistema Identifikadór Úniku ida husi Sidadaun Timoroan sira no aprova opsaun estratéjika Sistema Identifikadór Úniku nian.

Governu delibera atu propoin ba Sua Exelénsia, Señór Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, renovasaun estadu emerjénsia, ba loron tolunulu tan. Haree ba mudansa preokupante husi situasaun epidemiolójika no proliferasaun ba kazu rejistadu sira husi kontájiu GOVID-19 nian, iha nivel rejionál, no mós iha nivel mundiál, atu evita no neutraliza risku sira husi propagasaun SARS-CoV-2, atu nune’e bele proteje saúde públika no iha kbiit atu hatán ba Sistema Nasionál Saúde nian, Governu propoin ba Señór Prezidente Repúblika katak, ho renovasaun estadu emerjénsia, permite atu suspende ka limita direitu kona-ba sirkulasaun internasionál, husi sirkulasaun no fiksasaun rezidénsia no rezisténsia nian.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk ba Estatutu Orgániku Kombatente Libertasaun Nasionál, ho objetivu atu prevee posibilidade atu halo inskrisaun ba verba globál finansiamentu nian ida husi Konsellu Kombatentes Libertasaun Nasionál nian iha orsamentu, ne’ebé ninia ezekusaun kompete ba membru responsavel ba asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál nian.

Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus opsaun polítika-lejizlativa sira kona-ba projetu Kódigu Rejistu Sivil. Opsaun polítiku-lejizlativa sira ne’ebé aprezenta ona ho objetivu atu permite rejistu kazamentu kona-ba forma hotu-hotu kazamentu nian ne’ebé lei rekoñese, hodi reúne  presupostu legál sira atu prodús efeitu sivíl sira, nune’e mós hodi hakbesik ba justisa husi sidadaun sira, fó enkuadramentu legál ba utilizasaun suporte informátiku sira no kompleta lakuna sira seluk husi servisu rejistu sivíl.

Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus opsaun polítiku-lejizlativa sira hanesan baze ba projetu Proposta Lei ba divizaun administrativa territóriu nian no ba kriasaun kuadru orsamentál no finanseiru ida ba futuru autarkia lokál sira.

Projetu kona-ba divizaun administrativa territóriu nian hakarak atu atinje armonizasaun ida boot liu husi área jeográfika postu administrativu sira nian no hodi aumenta asesu ba servisu públiku sira.

Projetu kona-ba kriasaun kuadru orsamentál no finanseiru ida ba futura autarkia lokál sira atu garante demokratisidade no autonomia podér lokál nian, konforme hatuur ona iha Konstituisaun no iha proposta Lei husi Podér Lokál nian no Desentralizasaun Administrativa, hodi garante ninia autonomia finanseira no patrimoniál.

Konsellu Ministrus analiza no endosa Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno, ba asinatura Memorandu Entendimentu ida ne’ebé sei asina entre Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Timor-Leste nian no Camões, Institutu Kooperasaun no Língua husi Portugál, kona-ba traballu reabilitasaun Pouzada Biti Boot, iha Maubara, no halo entrega ofisiál  edifísiu ne’e ba Governu.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, halo aprezentasaun ida kona-ba opsaun sira ba rezolusaun husi kestaun sira ne’ebé relasiona ho obras públikas ne’ebé ezekuta sein halo uluk kontratu eskritu.

Ikusliu, Ministru Finansas, Rui Augustu Gomes, halo aprezentasaun ida kona-ba opsaun polítika-lejizlativa sira ne’ebé ho baze ba Projetu Proposta Lei enkuadramentu Orsamentu Jerál no Jestaun Finanseiru nian, REMATA

   Ba leten