Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 28 fulan-outubru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 28 fulan-outubru tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no aprova projetu ba Proposta Lei kona-ba Organizasaun no Funsionamentu Tribunál sira nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa.

Projetu Proposta Lei ne’e ko’alia kona-ba organizasaun no funsionamentu Supremu Tribunál Justisa nian no kria kondisaun atu, bainhira iha  juis sira ho karreira ne’ebé iha esperiénsia no númeru sufisiente, bele ona harii supremu tribunál ne’e. Bainhira supremu tribunál ne’e seidauk instala, ninia funsaun Tribunál Rekursu maka sei asegura nafatin.

Propoin mós hodi aprova enkuadramentu jurídiku ne’ebé sei permite futura instalasaun jurizdisaun administrativa no fiskál, ne’ebé ninia kompeténsia mak atu julga rekursu sira husi desizaun órgaun sira Estadu nian, nune’e mós litíjiu administrativu no fiskál sira seluk.

Natureza husi  tribunál distritál atuál sira, nu’udar tribunál jurizdisaun komún nian sei reitera nafatin, no sei prevee mós posibilidade ba dezdobramentu husi tribunál jurizdisaun komún nian sira ba  juizu sira ho kompeténsia espesializada: iha matéria sivel no kriminál no mós, bainhira volume no kompleksidade husi prosesu ne’ebé entrega ba tribunál judisiál ruma husi 1.ª Instánsia justifika, ba juizu ho kompeténsia espesializada iha matéria família no labarik ki’ik sira.

Hetan ona aprovasaun projetu Dekretu-Lei kona-ba Regulamentu Foun husi Lei Servisu Militár nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus.

Regulamentu foun ne’e ninia objetivu mak atu kompatibiliza inovasaun ne’ebé introdús iha Estatutu Militár foun F-FDTL nian, kona-ba rekrutamentu efetivu iha tempu pás nian, ne’ebé adota sistema servisu militár obrigatóriu, hodi hatán ba nesesidade FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste nian no ba propózitu programátiku Governu nian sira-ne’ebé iha.

Introdusaun servisu militár obrigatóriu mak obriga atu halo reestruturasaun ba rekrutamentu militár no reorganizasaun husi faze oioin husi prestasaun servisu militár efetivu normál, atubele promove efikásia no efisiénsia husi servisu militár no sivíl oioin ne’ebé envolve diretamente iha kumprimentu obrigasaun militár nian sira.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba medida sira ba ezekusaun estadu emerjénsia nian, ne’ebé renova tuir Dekretu Prezidente Repúblika N. 66/2020, loron 27 fulan-outubru, hodi hatán ba pandemia COVID-19. Estadu emerjénsia ne’e, ne’ebé agora renova, sei abranje territóriu nasionál tomak, no vigora husi tuku 00.00 loron 4 fulan-novembru tinan 2020 to’o tuku 23:59 loron 3 fulan-dezembru tinan 2020.

Relasiona ho Dekretu Governu n. 13/2020, loron 3 fulan-outubru, ne’ebé define medida sira ba ezekusaun deklarasaun estadu emerjénsia nian ida uluk, iha alterasaun sira hanesan tuirmai ne’e:

Regra sira kona-ba izolamentu profilátiku obrigatóriu nian ne’ebé aplika ba traballadór husi setór petrolíferu, aleinde membru husi tripulasaun aviaun nian sira ne’ebé sei asegura transporte ne’ebé tula pasajeiru sira ka merkadoria entre nasaun sira no motorista sira ne’ebé lori karreta boot sira hodi tula merkadoria entre nasaun liuhusi rai-maran, tuir dekretu foun sei hetan  aprovasaun liuhusi diploma ministeriál Ministra Saúde nian;

Sei sai obrigatóriu atu mantein distánsia, pelumenus, metru ida ho balun ba ema ida-idak, bainhira sira la hela hamutuk iha uma kain ida,  utiliza  máskara oin nian ne’ebé taka inus no ibun bainhira hakarak tama ka permanese iha espasu públiku ka privadu ba utilizasaun koletiva, no fase liman beibeik, liuliu bainhira tama ba loja, estabelesimentu industriál ka prestasaun servisu nian ka tama ba edifísiu servisu administrasaun públika ninia laran.

Medida sira seluk ba ezekusaun deklarasaun estadu emerjénsia mantein nafatin, liuliu, kona-ba obrigatoriedade atu sujeita ba kontrolu sanitáriu ba ema hotu-hotu ne’ebé hakarak tama no sai husi territóriu nasionál no obrigatoriedade izolamentu profilátiku (kuarentena) ho durasaun mínima loron sanulu resin haat, no halo teste ba COVID-19, ba sidadaun sira ne’ebé hakarak tama mai país ne’e, ba sira ne’ebé aprezenta sintoma COVID-19 nian ka sira ne’ebé iha kontaktu ho indivíduu ne’ebé SARS-CoV2 da’et kona ona. Despeza sira ne’ebé relasiona ho izolamentu profilátiku, indivíduu ida-idak maka sei selu rasik, bainhira sira kumpre izolamentu iha estabelesimentu saúde privadu nian, iha uma  ka iha sentru izolamentu privadu nian.  Kontinua bandu ema atu hakat liu fronteira rai-maran ba fin tradisaun ka kostumeiru sira no ba asesu ba merkadu hirak ne’ebé regula ona, no mantein ninia sansaun sira. Estranjeiru sira ne’ebé hakarak tama iha territóriu nasionál, liuhusi fronteira rai-maran, tenke hetan autorizasaun uluk. Durante períodu vijénsia Estadu Emerjénsia nian, lisensa, autorizasaun, atu administrativu no dokumentu sira hotu válidu nafatin, la haree ba durasaun husi ninia prazu validade nian.

Hetan ona aprovasaun projetu Dekretu Governu nian kona-ba regulamentu apoiu finanseiru ba abitasaun nian ne’ebé atribui ona ba kombatente veteranu libertasaun nasionál ida-idak, ne’ebé dezmobilizadu husi luta husi tinan 20 to’o 24, ne’ebé aprezenta husi Ministru Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál, Júlio Sarmento da Costa “ Meta Mali”.

Projetu Dekretu Governu nian ne’e estabelese apoiu finanseiru ho valór dolar amerikanu rihun 40, ne’ebé sei atribui ba kombatente veteranu libertasaun nasionál, ne’ebé dezmobilizadu husi luta husi tinan 20 to’o 24, ne’ebé seidauk iha uma ne’ebé dignu no adekuadu, ne’ebé daudaun ne’e halo hela ninia uma rasik, maibé seidauk remata, ka ne’ebé iha ona uma ne’ebé digna no adekuada.

Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba planu inisiativa sira husi Austrália kona-ba parseria ba dezenvolvimentu, ba períodu tinan 2020-2021, ne’ebé hanaran “Timor-Leste COVID-19 Development Response Plan”.

Planu ne’e inklui atividade sira atu hasa’e kapasidade téknika no infraestrutura saúde nian, atu kontinua reforsa programa Austrália nian ne’ebé la’o hela no mós atividade sira iha ámbitu rekuperasaun ekonómika nian.

Ikusliu, Vise-Primeiru-Ministru, José Maria dos Reis, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus, liuhusi Grupu Tékniku Interministeriál ba implementasaun sistema fiu submarinu fibra ótika nian.

Grupu Traballu ne’e, ne’ebé funsiona iha dependénsia ba Komisaun Interministeriál, sai nu’udar responsavel atu koordena prosesu planeamentu no implementasaun husi sistema fiu submarinu fibra ótika nian.

Grupu Traballu ne’e aprezenta ona opsaun téknika sira ne’ebé iha, kritériu sira kona-ba avaliasaun no negosiasaun, planu implementasaun infraestrutura rede banda larga nian iha nasaun laran tomak no opsaun polítiku-lejizlativa nian sira. Opsaun ne’ebé sei hili tenke garante konetividade ida ne’ebé segura no ho kualidade, nune’e mós fó oportunidade ba Timor-Leste  hodi dezenvolve ekonomia dijitál nasionál, hodi promove interese nasionál, ne’ebé inklui soberania, seguransa sibernétika no direitu ekonómiku sira. REMATA 

 

   Ba leten