Governu no Uniaun Europeia analiza parseria kooperasaun iha rai laran

Ter. 09 juñu 2020, 18:33h
IMG_0054

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Leite Magalhães, ohin, loron 9 fulan-juñu tinan 2020, hala’o sorumutuk ho Embaixadór Uniaun Europeia (UE) nian iha Timor-Leste, Andrew Jacobs, atu identifika área prioritária sira ba Governu, ne’ebé sei inklui iha ezbosu dahuluk husi akordu kooperasaun nian foun entre UE no Timor-Leste, ne’ebé sei finaliza to’o tinan ne’e nia rohan.

Durante sorumutuk, diplomata ne’e aborda ona área kooperasaun nian oioin ne’ebé eziste tiha ona no nia hatudu nafatin UE nia vontade atu tulun Timor-Leste iha área foun sira, tuir Governu nia prioridade sira, no mós atu kontribui hodi dada investidór europeu sira mai merkadu nasionál no mós projetu no programa foun sira ne’ebé atu dinamiza husi Estadu-Membru sira seluk, aleinde investidór sira-ne’ebé mak agora iha ona Timor-Leste.

Husi área kooperasaun nian hirak ne’ebé sira ko’alia, inklui apoiu dezenvolvimentu ekonómiku, asesu ba kréditu, dezenvolvimentu setór privadu, prosesu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, dezenvolvimentu turizmu no setór agroflorestál, kombate hasoru mudansa klimátika, konservasaun rekursus naturais, fortalesimentu institusionál no dexentralizasaun.

Fidelis Leite Magalhães destaka importánsia husi relasaun entre Timor-Leste ho Europa, tanba ligasaun istórika no tanba sidadaun timoroan barak ne’ebé hela iha nasaun europa nian sira.

Iha nivel kooperasaun nian ho UE, Ministru ne’e destaka medida sira ne’ebé kontribui ona ba moris-di’ak no melloria husi kualidade moris populasaun nian, ba kriasaun empregu no halakon moris-kiak. Na’i-ulun ne’e ko’alia momoos kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku, sein estraga ambiente, atubele asegura sustentabilidade, liuhusi investimentu iha setór turizmu, peskas, indústria no agroflorestál.

Governante ne’e ko’alia mós kona-ba nesesidade atu halo investimentu iha dezenvolvimentu institusionál, liuhusi aumenta formasaun ba rekursus umanus, hodi bele hadi’a kapasidade téknika nian sira, nune’e, bele konsolida reforma institusionál sira-ne’ebé la’o daudaun.

   Ba leten