Governu Aprova Ona Pakote Estímulu Forte Ida Hodi Jere Risku Ekonómiku No Finanseiru Sira Husi Koronavírus

Seg. 20 abril 2020, 18:42h
92580610_1091374934557239_576139398555369472_o

Governu aprova ona ohin, Loron 20, Fulan-Abril, iha sorumutuk extraordinário Konsellu Ministrus, pakote estímulu no resposta ekonómika ida hodi kombate efeitu negativu sira ne’ebé bele mai husi koronavirus ba ekonomia, ne'ebé submete husi Komisaun Interministerial ba Kombate COVID-19.

Governu sei ezekuta rekursu fiskál no monetáriu sira ne’ebé presiza hodi garante, lalais, katak ekonomia bele la’o nafatin durante krize koronavirus. Sai hanesan prioridade nasionál ida, fó resposta ba kustu no implikasaun husi xoke ekonómiku ida, ba períodu ida ho durasaun fulan tolu, hahú husi fulan-maiu to’o fulan-jullu, atu nune’e ema sira ne’ebé afetadu husi efeitu negativu ne’e bele hetan protesaun iha situasaun ne’ebé lakon rendimentu no dezempregu, no atu empreza sira ne’ebé hasoru difikuldade sira bele sustenta sira nia fluksu kaixa nian no atividade ekonómika.

Bainhira laiha resposta ne’ebé forte no lais, restrisaun sira husi distansiamentu sosiál no emerjénsia sanitária prejudika daudaun kadeia abastesimentu nian, sei aumenta dezempregu, hamenus rendimentu no sei ameasa ita-nia atividade ekonómika. Depende ba emerjénsia sanitária ne’e sei dura to’o bainhira, projesaun ba tinan 2020 hatudu katak kada uma-kain média sira bele lakon sira-nia rendimentu husi $170 to’o $670. Ida-ne’e bele halo ita-nia sidadaun sira ne’ebé vulneravel liu sai mukit no kuran ai-han.

Tanba ne’e maka, Governu Konstitusionál VIII identifika ona medida estratéjika 19, atu implementa lalais, hodi fó tulun ba família no empreza sira iha tempu susar ida-ne’e, hodi hamenus impaktu ekonómiku husi emerjénsia sanitária nian. Estímulu ekonómiku ne’ebé aprova ona ohin loron ne’e ninia objetivu maka proteje ema, salva empregu sira, sustenta konsumu no ajuda atividade sira setór privadu nian.

Hanesan saida maka ohin deside ona, Governu sei implementa sistema universál ida kona-ba transferénsia osan, ne’ebé sei garante rendimentu báziku mensál ba uma-kain 214.000 resin. Hein katak medida ne’e dura fulan tolu nia laran. Governu mós sei fó subsídiu ba pagamentu ba funsionáriu sira husi setór formál ne’ebé hela iha karantina ka iha uma durante pandemia ne’e, ho governu sei fó kontribuisaun to’o 60% husi kustu salariál. Ne’e sei estabiliza empregu no sei permite empreza sira hodi kontinua fó serbisu ba sira-nia traballadór esensiál sira.

Aleinde ne’e, Governu sei sosa foos emerjénsia ba fulan tolu atubele kompensa bainhira foos menus durante pandemia ne’e. Governu mós sei fornese subsídiu atu garante konektividade. Aviaun Air North sei kontinua semo ba mai semana ida dala tolu, hodi fornese ligasaun médika no emerjénsia ne’ebé importante ba Darwin. Governu mós sei fó subsídiu ba transporte marítimu merkadoria nian ba mai Atauru no Oekusi no sei extende deskarga iha portu marítimu durante oras 24 nia-laran. Ida-ne’e sei evita atrazu sira iha distribuisaun abastesimentu esensiál sira.

Governu mós sei fó pulsa gratuita ($15 kada fulan) ba eletrisidade. Bee-moos mós sei gratuitu, pagamentu ba kontribuisaun seguransa sosiál (tantu husi traballadór nune’e mós funsionáriu públiku), no mós aluga propriedade Estadu nian sei laiha. Medida hirak ne’e inklui programa kréditu lubuk ida ho osan-funan ki’ik, garantia kréditu ba importadór sasán esensiál sira no empréstimu emerjénsia nian, atu evita falénsia, atu mantein empreza sira loke nafatin no atu apoia família sira hodi resolve sira-nia difikuldade finanseira.

Governu sei implementa programa atu aumenta oferta ai-han iha parte Tasi Mane no Vikeke, no garante disponibilidade fatór produsaun agríkola, pekuáriu no peska nian. Aleinde ne’e, sei fó mós subsídiu ba estudante timoroan hamutuk 4.200 ne’ebé hela iha rai-li’ur, ne’ebé iha hela situasaun difisil nia-laran, enkuantu estudante timoroan sira ne’ebé estuda iha rai-laran sei hetan subsídiu internet gratuita atu estuda liuhusi sistema on-line. Ikusliu, sei dezenvolve sistema online ba akompañamentu kazu COVID-19 nian sira.

Kustu totál sei proporsionál ba impaktu emerjénsia sanitária nian no medida ekonómika sira sei dinámika no sei ajusta nafatin durante impaktu ekonómiku ne’e.

Timor-Leste iha pozisaun ne’ebé maka forte atu fó resposta polítika ekonómika ida ne’ebé forte atu jere risku ekonómiku no finanseiru husi koronavirus. Pakote estímulu ekonómiku ne’e nu’udar asaun estraordinária atu hamenus xoke ekonómiku COVID-19 nian ne’ebé fó ameasa no sei kompensa nesesidade kona-ba finansiamentu, problema sira ne’ebé liga ba likidés no défise rendimentu nian, nune’e uma-kain sira, empreza, grupu no indivíduu sira-ne’ebé ne’ebé vulneravel liu iha sosiedade bele moris nafatin iha tempu inserteza nian ida-ne’e.

   Ba leten