Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian loron 28 fulan-Marsu tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian loron 28 fulan-Marsu tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Sentru Konvensaun Dili (CCD) no kontinua analiza Proposta Lei kona-ba Protesaun Sivíl, ne’ebé aprezenta iha loron 25 fulan-Marsu husi Ministru Interiór iha ezersísiu, Filomeno da Paixão de Jesus, no husi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Alexandrino de Araújo.  Proposta Lei ne’e inklui prinsípiu fundamentál sira husi protesaun sivíl, define no organiza baze sira ba protesaun sivíl iha Timor Leste, fó destake ba Autoridade Protesaun Sivíl nian, nu’udar autoridade ne’ebé sei organiza sistema protesaun sivíl nian tomak, define Sistema Nasionál Protesaun Sivíl nian no desentraliza estrutura protesaun sivíl nian iha nivel rejionál no munisipál. Proposta Lei ne’e aprova husi Konsellu Ministrus.

Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, halo aprezentasaun kona ba dadu detalle husi valór sira ne’ebé prevee iha pakote medida resposta ba COVID-19 no hodi hatán ba estragu sira husi inundasaun, ne’ebé inklui iha pedidu ba Parlamentu nasionál husi autorizasaun atu halo transferénsia estraordinária husi Fundu Petroliferu ho valór dólar millaun 100. Iha pakote ne’e inklui área Prevensaun no kombate ba COVID-19, sosa ai-moruk, materiál no ekipamentu, despeza sira ne’ebé asosiadu ho fatin kuarentena, izolamentu no tratamentu, despeza sira ne’ebé relasiona ho medida sira atu garante distribuisaun no fornesimentu husi bein esensiál sira, liu liu produtu alimentar. Ba protesaun sosiál, apoiu domisiliáriu no rekuperasaun husi dezastre naturál sira, inklui apoiu hahán, fornesimentu ba ai-moruk no materiál sira ba vítima husi dezastre naturál sira. Parte husi valór ne’e sei aplika ba medida rekuperasaun ekonómika kona ba pandemia COVID-19, liu liu kriasaun liña kréditu ho taxa reduzidu, apoiu ba empreza média no ki’ik no apoiu finanseiru diretu ba ema no empreza sira. Ministra Finansas iha ezersísiu sei aprezenta pakote detalladu husi medida sira ne’e ba Komisaun C husi Parlamentu Nasionál.

Ministra Saúde iha ezersísiu, Élia António de Araújo dos Reis Amaral, aprezenta projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus, kona ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n.º 18/2004, husi loron 23 fulan-novembru, kona ba unidade saúde privada. Dekretu-Lei ne’ebé regula kondisaun sira husi lisensiamentu, funsionamentu no fiskalizasaun husi unidade saúde sira, hetan aprovasaun iha kontestu ekonómiku, sosiál no kulturál ne’ebé hetan alterasaun boot to’o agora. Nune’e, ho alterasaun ida ne’e, halo revizaun ba rekizitu tékniku sira ne’ebé nesesáriu ba konsesaun husi lisensa sira, halo adaptasaun ba nomenklatura no klareza husi konseitu sira husi rejime juridiku ne’ebé regula atividade ida ne’e no fó posibilidade ba poliklinika sira husi servisu saúde atu halo internamentu, no hatán ba nesesidade atu aumenta oferta husi setór privadu iha área saúde, no hamenus presaun ba servisu nasionál de saúde, hatán ba preokupasaun husi investidór estranjeiru sira no fó dalan ba Estadu atu hamenus despeza ho asisténsia médika iha rai liur.

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu Governu ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona ba medida ezekusaun husi deklarasaun estadu emerjénsia. Haree ba deskoberta, iha fulan Dezembru liu ba, husi estirpe foun husi vírus corona, ho naran SARS-Cov2 no nia propagasaun lailais ne’ebé loke dalan ba Organizasaun Mundiál Saúde atu deklara moras ne’ebé provoka husi vírus ida ne’e, COVID -19 nudar pandemia, Governu adota hela konjuntu husi medida preventiva sira. Maske esforsu ne’ebé hala’o no medida ne’ebé aprova no implementa ona, iha loron 14 fulan-marsu, Ministériu Saúde fó sai anúnsiu kona ba kazu dahuluk husi teste pozitivu husi COVID-19. Tanba nesesidade atu reforsu no hala’o medida foun, hodi hamenus liu tan risku kontájiu husi SARS-Cov2 entre populasaun ne’ebé hela iha Timor-Leste, Governu propoin ba Prezidente Repúblika atu dekreta estadu emerjénsia. Tanba deklarasaun estadu emerjénsia, Governu, liu husi Dekretu ne’e, garante ninia ezekusaun no adota medida sira ne’ebé nesesáriu atu prevene moras, halo kontensaun ba pandemia, salva ema nia vida no garante subsisténsia husi kadeia abastesimentu husi beins no servisu sira ne’ebé esensiál ba ita nia populasaun, maske sira ne’e bele limita liberdade no direitu fundamentál balu. Estadu emerjénsia tama iha vigor iha 00:00 oras husi loron 28 fulan-marsu 2020 to’o oras 23:59 husi loron 26 fulan-abril 2020 no aplika ba territóriu nasionál tomak. Medida sira ne’ebé aprova sei hola ho respeitu ba limite konstitusionál sira no tuir orientasaun sira husi Organizasaun Mundiál Saúde no ezemplu husi Estadu sira seluk no buka atu hamenus oportunidade atu iha kazu foun husi COVID-19 iha Timor-Leste.

Primeiru-Ministru, aprezenta mós Despaxu ida kona ba alterasaun daruak ba Despaxu n.º 005/II/2020, husi loron 18 fulan-fevereiru, ne’ebé “kria komisaun Interministeriál ba koordenasaun husi implementasaun husi medida sira husi prevensaun no kontrolu husi surtu husi Coronavírus foun. Ho alterasaun ida ne’e Primeiru-Ministru rasik mak preside ba komisaun Interministeriál ida ne’e. FIM

 

   Ba leten