Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 18 fulan-Marsu tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 18, fulan-marsu, tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona Proposta Lei, ne’ebé Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, aprezenta hodi husu ba Parlamentu Nasionál atubele fó Autorizasaun ba Realizasaun Transferénsia Estraordinária ida husi Fundu Petrolíferu, ho valór dolar amerikanu millaun atus rua limanulu, durante ezekusaun orsamentál la’o iha rejime duodesimál vigora, atu nune’e bele garante kondisaun finanseira ba funsionamentu Administrasaun Públika nian.

Ministru Reforma Lejizlativa no Assuntus Parlamentares, Fidelis Manuel Leite Magalhães, iha Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus nia fatin, aprezenta ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, relasiona ho sedénsia Pozisaun Kontratuál entre Entidade Públika sira. Dekretu-Lei ne’e sei regulamenta tranzmisaun pozisaun kontratuál husi pessoa koletiva ida ho direitu públiku ba pessoa koletiva ho direitu públiku seluk, iha ámbitu kontratu ho prestasaun resíproka. Diploma ida-ne’e aplika ba kontratu públiku hotu-hotu ne’ebé entidade públika Timor-Leste nian sira selebra, liga ba forneseimentu sasán, ezekusaun obras ka prestasaun servisu ba fin públiku sira.

Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus iha ezersísiu, Fidelis Manuel Leite Magalhães, halo aprezentasaun ida kona-ba situasaun ekonomia nian no rezerva ai-han iha país ne’e. Dadus ne’ebé aprezenta kona-ba sasán importante sira, hanesan foos, trigu no kombustivel, hatudu katak iha rezerva sufisiente iha teritóriu nasionál ba fulan barak, no laiha risku ba interrupsaun stok. Governu kria mós medida hodi kombate hahalok espekulasaun folin no hahalok rai-metin produtu sira. Governu mós hahú sosa foos  tonelada  3800 tan hodi aumenta rezerva nasionál.

Konsellu Ministrus asiste ona aprezentasaun ida husi Grupu Tékniku Serbisu atu responde ba impaktu husi inundasaun hirak ne’ebé akontese iha loron 13 fulan-marsu tinan 2020 nian, bazeia ba saida maka Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires, hamutuk ho Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku no hamutuk ho Konsellu Administrasaun Fundu Infraestruturas nian aprezenta ona kona-ba medida estraordinária hirak ne’ebé presiza ba reabilitasaun zona sira ne’ebé afetadu. Bee ne’ebé sa’e iha fatin barak iha sidade Dili, estraga maka’as sasán barak, halo família atus balu lakon sira-nia hela fatin. Aprezenta ona mós dadus kona-ba saida de’it mak sofre estragus no nesesidade atu halo intervensaun ho objetivu atu estabelese fila funsionamentu estrada nian, kontinua fornese enerjia elétrika ho seguransa no garante reparasaun ba sistema abastesimentu bee nian sira ne’ebé naksobu ona, no, liuliu halo serbisu urjente sira atu hamoos drenajen, normaliza no hasai rai-henek husi mota sira no harii muru sira ne’ebé bele evita katak akontesimentu sira, hanesan akontesimentu iha loron sesta liubá, bele mosu fila-fali, durante tempu udan ida-ne’e. Grupu Serbisu nian ne’e kompostu husi Diresaun Jerál Obras Públikas nian, ne’ebé lidera grupu ne’e liuhusi ninia Diretor-Jerál, no integra mós Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál, Diresaun Jerál Água no Saneamentu, Institutu Jestaun Ekipamentu, I.P. no Komisaun Nasionál Aprovizionamentu.

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio Babo Soares, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus pontu situasaun kona-ba preparasaun nasionál ba pandemia Koronavirus (COVID-19) nian. Aprezenta ona medida oioin ne’ebé hala’o hela atu prevene no kontrola Koronavirus, liuliu formasaun ba profisionál saúde sira iha país laran tomak, atividade sensibilizasaun nian ba populasaun, sosa ventiladór sira, preparasaun fatin izolamentu no sentru ospitalár sira, triajen saúde nian iha postu fronteira sira, entre medida sira seluk. Halo ona mós debate kona-ba medida estraordinária oioin ne’ebé atu aplika ho objetivu atu satan surtu ne’e, no ne’ebé depende ba deklarasaun kona-ba Estadu Emerjénsia. To’o agora, iha Timor-Leste, seidauk iha kazu COVID-19 ne’ebé konfirmadu. Organizasaun Mundiál Saúde nian kontabiliza katak to’o ohin loron kazu Koronavírus nian ne’ebé konfirmadu maka 184 976, iha nasaun 159, no halo ona ema 7 529 maka mate. Sinál no sintoma klíniku sira COVID-19 liga liu ba sinál no sintoma respiratóriu, hanesan, isin-manas, me’ar no susar atu dada iis. Ba pasiente sira ne’ebé iha situasaun grave liu, infesaun bele kauza pneumonia no to’o komplikasaun fatál sira. REMATA

   Ba leten