Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 11 fulan-Marsu tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 11, fulan-marsu, tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona Proposta Lei ne’ebé Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, aprezenta, kona-ba aprovasaun ba alterasaun da-3 ba Lei n.13/2009, loron 21 fulan-outubru, kona-ba Orsamentu no Jestaun Finanseira. Nune’e, halo ona alterasaun ba artigu da-31, kona-ba rejime duodesimál, ne’ebé tuirmai prevee exesaun no regra fleksibilizasaun nian lubuk ida, hodi bele kumpre obrigasaun tomak Estadu nian.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio da Costa Babo Soares, atu hanaruk aplikasaun no ezekusaun ba medida temporária kona-ba interdisaun no restrisaun entrada nian ba sidadaun estranjeiru sira iha territóriu nasionál, ne’ebé iha semana haat ikus ne’e sai ka halo viajen liu husi Repúblika Populár Xina, Repúblika Koreia, Repúblika Italiana no Repúblika Izlámika Iraun. Haree ba risku ne’ebé iha relasaun ho koronavirus foun ne’ebé da’et habelar lalais tebes, medida interdisaun nian hirak ne’ebé define ona iha Rezolusaun ida-ne’e, sei hetan apresiasaun filafali loron sanulu-resin lima dala ida, atu nune’e bele deside se presiza mantein ka bele halakon ona. Tuir Rezolusaun Governu nian ida-ne’e, Ministra Saúde iha ezersísiu, simu mós mandatu atu fó filafali instrusaun ba servisu kompetente sira Ministériu Saúde nian atu, liuhusi koordenasaun ho liña ministeriál sira seluk, halo atuasaun tuir protokolu ne’ebé estabelese ona husi Organizasaun Mundiál Saúde nian.

Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires, aprezenta projetu Dekretu-Lei, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, ne’ebé kria Autoridade Nasionál ba Eletrisidade no aprova ninia estatutu rasik. Nune’e, harii ona Institutu Públiku ida-ne’ebé ninia funsaun prinsipál mak atu hasa’e kualidade servisu públiku sira kona-ba fornesimentu enerjia elétrika, liuhusi nia fiskalizasaun no monitorizasaun, hodi disponibiliza informasaun kontínua kona-ba kualidade husi servisu públiku ne’ebé presta ona, ba públiku. Regulasaun setór ne’e nian sei oferese melloria kualitativa iha ninia operasaun, sei estabelese regra instalasaun no norma téknika nian sira, ne’ebé bele garante seguransa ba ema sira no sasán.

Ministru Obras Públikas aprezenta mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, ne’ebé harii Empreza Públika Eletrisidade Timor-Leste, E.P. (EDTL, EP) no ne’ebé aprova ninia Estatutu rasik. EDTL, EP ninia funsaun prinsipál maka sei hasa’e kualidade husi serbisu sira ne’ebé hala’o kona-ba funsionamentu enerjia elétrika. Liuhusi empreza públika ne’ebé espesializada ida iha setór eletrisidade nian, sei bele planeia no jere setór ne’e ho di’ak no lais liután, hodi hadi’a ka substitui infraestrutura sira ne’ebé oras ne’e iha, aumenta rede fornesimentu nian no aplika prátika hirak ne’ebé di’ak-liu iha operasaun komersiál, ho objetivu atu hetan reseita liután, liuhusi aplikasaun ba prinsípiu utilizadór-pagadór. EDTL, EP sei hadi’a mós komunikasaun ho konsumidór sira, hodi halo sensibilizasaun atubele utiliza servisu sira-ne’e ho di’ak no kuidadu, estabelese fiskalizasaun efetiva ida ba konesaun ilegál sira no liga konsumidór hotu-hotu ho sistema kontajen automátiku sira ka pré-pagu sira.

Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus iha ezersísiu, Fidelis Manuel Leite Magalhães, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba Prosesu Adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) – Pergunta no Resposta hirak ne’ebé relasiona ho “Memorandu kona-ba Rejime Komérsiu Esternu Timor-Leste nian” (MFTR). Aprezentasaun ba Konsellu Ministrus ida-ne’e, ninia objetivu mak atu fahe ba malu kestaun prinsipál sira ne’ebé país membru OMK nian balun foti, nune’e mós fahe informasaun kona-ba faze dahuluk negosiasaun sira nian. Resposta hotu-hotu bazeia ba polítika no testu legál sira ne’ebé vigora iha Timor-Leste. Konsellu Ministrus fó autorizasaun ba Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, nu’udar Xefe Negosiadór iha prosesu Adezaun ba OMK, atu submete dokumentu sira Pergunta no Resposta sira kona-ba MFTR, formalmente ba Sekretariadu OMK, no enkoraja mós Xefe Negosiadór prosesu adezaun ba OMK atu hala’o ba oin nafatin ho asaun preparatória hirak ne’ebé presiza ba faze dahuluk negosiasaun sira adezaun nian, iha Grupu Serbisu nia laran.

Ikusliu, membru sira Konsellu Ministrus nian asiste aprezentasaun husi Ministra Saúde iha ezersísiu, Élia António de Araújo dos Reis Amaral, atu analiza pontu situasaun kona-ba medida prevensaun no kontrolu nian sira hasoru Koronavirus foun (COVID-19). Diresaun Jerál Prestasaun Saúde (DJPS), husi Ministériu Saúde, akompaña hela situasaun epidemiolójika ne’e nian tuir orientasaun téknika sira husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) nian no hala’o nafatin serbisu, liuhusi kolaborasaun di’ak, ho Laboratóriu Nasionál Saúde nian, ho Ospitál Nasionál Guido Valadares, ho autoridade responsavel ba kontrolu no jestaun Portu Entrada nian sira, no mós ho estrutura sira seluk ne’ebé fó apoiu ba jestaun kona-ba medida prevensaun no kontrolu surtu ne’e nian iha Timor-Leste.

Ministra Saúde iha ezersísiu aprezenta ona atividade sira-ne’ebé hala’o ona dezde fulan-janeiru no planu kontinjénsia nian ne’ebé define nivel resposta no asaun nian atu hamenus risku tranzmisaun COVID-19 iha Timor-Leste. Membru Ezekutivu nian ne’e aprezenta mós pontu situasaun kona-ba preparasaun fatin sira ba izolamentu, kuarentena no tratamentu, protokolu oinsá atu haruka amostra husi pasiente sira-ne’ebé deskonfia hetan COVID-19 ba Austrália, protokolu intervensaun médika ne’ebé sei hala’o bainhira mosu kazu pozitivu balun. Remata

   Ba leten