Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 6 fulan-novembru tinan 2019

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 6 fulan-novembru tinan 2019

Konsellu Ministrus hala’o ona sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no asiste ona aprezentasaun Relatóriu kona-ba Dezastres Naturais hosi Ministru Administrasaun Estatál iha ezersísiu, Abílio José Caetano. Relatóriu ne’e identifika katak ema rihun resin mak afetadu hosi dezastres naturais no haktuir mós nesesidade kona-ba apoiu umanitáriu sira. Ministériu Administrasaun Estatál, liuhusi koordenasaun ho Ministériu relevante sira seluk kona-ba resposta ba dezastres naturais, ko’alia kona-ba mekanizmu sira ne’ebé uza no apoiu sira ne’ebé fó daudaun ona.

Sekretária Estadu ba Igualdade no Inkluzaun, Maria José da Fonseca Monteiro de Jesus, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus, ezbosu dahuluk husi Relatóriu Estadu ba Komité CEDAW  - sigla iha lian inglés ba (Konvensaun kona-ba Eliminasaun Forma Diskriminasaun Hotu kontra Feto). CEDAW ne’e, Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian adota iha loron 18 fulan-dezembru tinan 1979 no hahú vigora iha loron 3 fulan-setembru tinan 1981.

Ho Estadu Parte hamutuk 185, Konvensaun ne’e nu’udar tratadu ida mós husi tratadu sira seluk kona-ba direitus umanus ne’ebé nasaun barak maka ratifika, no Timor-Leste ratifika ona tratadu ne’e iha tinan 2003. Relatóriu ne’e aprezenta pontu situasaun, dezafiu no progresu nasionál sira, dezde tinan 2015, atu halakon diskriminasaun kontra feto sira iha domíniu oin-oin, atubele asegura prinsípiu igualdade nian entre feto no mane sira iha nivel legál, sosiál, polítiku, ekonómiku no kulturál, tuir ida ne’ebé prevee ona iha artigu da-17 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian.

Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, aprezenta ona proposta Rezolusaun Governu nian, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova ona, kona-ba nomeasaun antigu-Vise-Primeiru-Ministru, José Luís Guterres, ba kargu Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu nian.

Sekretáriu Estadu ba Komunikasaun Sosiál, Merício Juvinal dos Reis ‘Akara’, aprezenta ona proposta Dekretu-Lei, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova ona, kona-ba rejime konsesaun apoiu diretu sira husi Estadu ba órgaun sira komunikasaun sosiál nian.

Rekoñese katak komunikasaun sosiál sai nu’udar parte importante ida iha Estadu Direitu ida, ne’ebé mak kontribui ba harii sosiedade ida ne’ebé livre no nakloke,  sustenta husi koñesimentu no informasaun, Governu estabelese rejime prosedimentál kona-ba konsesaun apoiu finanseiru ba órgaun sira komunikasaun sosiál nian no determina kritériu sira, jerál no objetivu, ne’ebé mak sira tenke obedese, atubele asegura transparénsia no justisa husi prosesu desizaun nian.

Diploma ida-ne’e buka atu haforsa no intensifika, iha territóriu nasionál tomak, grau konkretizasaun nian husi direitu ba informasaun, nu’udar instrumentu privilejiadu atu harii sosiedade ida-ne’ebé nakloke, transparente, no iha biban hanesan, plurál no unida.

Konsellu Ministrus aprova ona proposta memorandu entendimentu ne’ebé maka Repúblika Indonézia no Repúblika Demokrátika Timor-Leste sei asina. Bazeia ba memorandu entendimentu ne’e, Autoridade Nasionál ba Jestaun Katástrofe Indonézia nian no autoridade Timor-Leste nian sira sei hala’o atividade kapasitasaun kona-ba jestaun dezastre sira, troka informasaun hodi antesipa akontesimentu ka hatán ba situasaun emerjénsia nian sira iha área fronteira no iha situasaun hirak ne’ebé presiza ajuda no mobilizasaun rekursu sira nu’udar resposta ba dezastre ne’ebé mosu iha fronteira, ka iha fatin seluk iha territóriu nasaun rua ne’e nian, bainhira iha autorizasaun ba ida ne’e.

Ikus liu, Konsellu Ministrus manifesta konkordánsia ho nomeasaun filafali  ba atuál Prezidente Konsellu Administrasaun no Diresaun Ezekutiva Timor Gap – Timor Gás no Petróleu nian, Francisco da Costa Monteiro, ne’ebé sei konfirma liuhusi Despaxu Ministru Petróleu no Minerais iha ezersísiu, Agio Pereira, nian. REMATA

   Ba leten