Munisípiu Manufahi iha Edifísiu Foun ba Moras Tuberkulose

Kin. 11 jullu 2019, 17:15h
Municipio de Manufahi tem novo edificio para a doença tubercolose (2)

Vise-Ministru Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde no Ministru Saúde Interinu (VMDESMSI), Bonifácio Maucoli dos Reis, Inaugura uma Tuberculosis(TB) Kmanek, Laboratóriu Tuberculosis (TB), Koziña no Lavandaria, iha Serbisu Saúde Munisipiu (SSM) Manufahi loron 11 fulan-jullu tinan 2019.

Vise-Ministru, Bonifácio Maucoli dos Reis iha diskursu hatete, Bazeia ba programa Ministériu Saúde husi VIII Governu Konstitusional, Minstériu Saúde tau iha kompromisiu katak infraestrutura ba saúde nu’udar komponente esensiál hodi bele providensia prestasaun kuidadus saúde ba komunidade. Infraestrutura ne’ebé adekuadu sei fó mahon no privasidade saúde ba pasiente.

 “Lori Ministériu Saúde nia naran hakarak kongratula ba inisiativa husi parte relevante sira hotu iha nivél nasionál liu-liu Ajensia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) no dirijente iha nivél munisípiu, ho inisiativa providensia ona orsamentu hodi harii fasilidade saúde nu’udar kondisaun mínimu hodi fó asisténsia saúde ba komunidade. Maski infraestrutura sira ne’e iha ona maibé tenke prense ho rekursu umanu, kompleta ho fasilidade ekipamentu saúde, mobiliáriu no instrumentu ba administrasaun, nune’e edifísiu hirak ne’e bele funsiona ho másima.”

Esperénsia barak ona maka hatudu mai ita katak, depoizde hala’o inaugurasaun, edifísiu saúde nian balun la-utiliza ho másimu, abandonadu, aat liutan maka hetan estragus husi komunidade rasik, hein katak munisipiu manufahi labele akontese hanesan ne’e, Vise-Ministru realsa.

 Vise-Ministru iha biban ne’e alerta ba Diretora SSM Manufahi ho estrutura tomak no profesionais saúde sira atu utiliza ho didi’ak edifísiu foun ne’e. Nune’e bele hakmaan pasiente ne’ebé sofre moras tuberkolose atu bele deskansa ho hakmatek no bele hetan asisténsia ida ne’ebé adekuadu no sente konfortavél bainhira iha hahan ne’ebé preparadu ho didi’ak no iha roupa no hena ne’ebé moos tuir kondisaun ijiene no saneamentu. Hirak ne’e hotu kontribui ba redusaun risku moras no infesaun nosokomial.

   Ba leten