Debate kona-ba apoiu kreximentu ba setór públiku no privadu

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 18 fulan-jullu tinan 2017

Debate kona-ba apoiu kreximentu ba setór públiku no privadu

Meza-kabuár ida entre setór públiku no setór privadu, hala’o iha Timor Plaza, iha loron 14 fulan-jullu, sai hanesan ezemplu ida kon-ba aproximasaun inkluziva husi Governu Konstitusionál VI no importánsia ne’ebé Governu fó apoiu ba kreximentu setór privadu ida ne’ebé forte no dinámiku, atubele alkansa dezenvolvimentu ekonómiku sustentavel ida iha nasaun ne’e.

Primeiru-Ministru iha Ezersísiu, Agio Pareira, iha ninia intervensaun maklokek nian, hateten: “Promosaun diálogu entre setór públiku no setór privadu importante tebes atu alkansa ita-nia objetivu komún sira dezenvolvimentu sustentavel no diversifikasaun ekonomia nian.” Nia hahii Ministru Estadu, Koodenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Agrikultura no Peskas, Estanislau da Silva, no ninia ekipa ba inisiativa ida-ne’e.

Ida-ne’e hanesan sorumutuk datoluk iha ámbitu “Matadalan ba reforma no fomentu ekonómiku Timor-Leste tinan 2015-2017 nian”, ho objetivu governamentál atu promove investimentu privadu, dudu diversifikasaun ekonómika no apoia sustentabilidade empregu iha nasaun ne’e. Hahú kedas adosaun Matadalan ne’e nian, ne’ebé tama iha kontestu ne’ebé luan liu husi Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku tinan 2011-2030, Governu la’o tuir ona ninia rekomendasaun sira husi Matadalan ne’e atu “aselera prosesu dezenvolvimentu ekonómiku ba tempu badak no tempu médiu, iha tempu hanesan estabelese baze sira ba dezenvolvimentu ba prazu naruk Timor-Lseste nian”.

Tuirmai, na’i-ulun ne’e temi kona-ba kondisaun sira ne’ebé Governu dezenvolve ona atu promove dezenvolvimentu setór privadu nian. Kondisaun sira-ne’e ida maka konstrusaun infraestrutura ekonómika esensiál sira, dezenvolvimentu rekursus umanus, favoresimentu investimentu nian ba kriasaun empreza sira, promosaun kooperasaun no promosaun parseira, promosaun administrasaun públika profisionál ida no kombate hasoru korrupsaun, iha ambiente estavel ida no iha pás sosiál.

Sorumutuk sira hanesan ne’e hakbesik Governu ba sidadaun no iha sorumtuk hirak-ne’e maka Komisaun Nasionál ba Fasilitasaun Komérsiu no Auditoria Sosiál partisipa nafatin.

Primeiru-Ministru iha Ezersísiu fó aten-barani ba membru sira setór privadu nian atu “asume, ho responsabilidade no kompromisu, misaun dezenvolvimentu empreza nian ida-ne’e, ne’ebé fó vantajen ba Timor-Leste, hodi loke kapítulu foun ida iha ita-nia istória, iha ne’ebé setór privadu, no la’ós Estadu de’it, mak dudu kreximentu ekonómiku no projeta país iha nivel rejionál no globál”. No nia sente haksolok ho interasaun husi setór públiku no privadu sira, ne’ebé “bele, iha análize ikus nian, fó benefisiu ba ita-nia ekonomia, ita-nia povu no ita-nia nasaun”.REMATA

   Ba leten