Timor-Leste rekoñesidu hanesan Estadu Pasífiku husi Índise Globál Pás nian

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 5 fulan-juñu tinan 2017

 Timor-Leste rekoñesidu hanesan Estadu Pasífiku husi Índise Globál Pás nian

Índise Globál Pás tinan 2017 nian, fó sai ona iha loron 1 fulan-juñu husi Institutu ba Ekonomia no Pás (sentru internasionál estudu kona-ba dezenvolvimentu umanu), rekoñese Timor-Leste hanesan “Nivel Aas Pás nian” ida. Timor-Leste tama ona iha kategoria husi país sira ne’ebé hanesan ho Singapura, Noruega no Reinu Unidu, no hetan klasifikasaun iha fatin da-53, entre nasaun 163 iha Índise ne’e.

Institutu ne’e fó hanoin katak, iha tinan 2008, Timor-Leste iha lista entre nasaun sanulu ne’ebé konsidera “iha risku”, tuir ninia modelu Défise kona-ba Pás Pozitiva nian. Iha kedas tempu ne’ebá, nasaun lima husi nasaun sanulu ne’e tuun iha eskala no rua tama iha konflitu. La hanesan ho Timor-Leste ne’ebé harii no mantein pás, no hatudu progresu kontínua iha Índise, inklui aumenta pozisaun rua iha eskala, iha fulan sanulu-resin rua ikus ne’e.

Ministru Estadu Agio Pereira hateten katak “ita labele considera ida ne’e la vale ba prestasaun boot ne’ebé Timor-Leste iha hodi  hametin pás, durante tinan sanulu ikus ne’e. Ita hanesan  ida husi nasaun uitoan ne’ebé afetadu husi konflitu, ne’ebé konsege sai husi frajilidade ba rezilénsia”.

Institutu ba Ekonomia no Pás hatete katak: Nivel aas husi Pás Pozitiva bele la’o bainhira iha hahalok hirak ne’ebé la hatudu violénsia, instituisaun sira sensivel liu no hatán ba nesesidade sira sosiedade nian, no estrutura sira fó apoiu ba rezolusaun keixa sira la’ós ho violénsia.”

Iha Sorumutuk Ikus Nivel Aas Konferénsia Globál nian kona-ba Ajenda tinan 2030, ne’ebé hala’o iha Dili, reprezentante sira husi nasaun oioin g7+ nian ne’ebé maka daudaun ne’e iha hela konflitu, halo sira-nia intervensaun.  Sira koa’lia kona-ba estragu sira ne’ebé maka nasaun sira iha krize sente no iha nesesidade boot tebtebes atu hetan pás, hodi nune’e bele hakotu sira-nia povu nia terus.

Ministru Estadu Agio Pereira hateten tan katak “Obra konstrusaun Pás no Estadu la susar. Presiza maka tempu no pasiénsia. Maibé ita iha ona dalan ne’ebé di’ak, ita alkansa progresu sira ne’ebé folin boot. Ida ne’e hanesan insentivu ida ba povu Timor-Leste no ba ema hotu ne’ebé kontinua  kontribui ba harii no mantein ita-nia sosiedade atu moris iha dame nia laran”. REMATA

   Ba leten