Projetu Lei kona-ba Arbitrajen, Mediasaun no Konsiliasaun nian apoia negósiu sira iha Timor-Leste

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, Loron 16 fulan-janeiru tinan 2017

Projetu Lei kona-ba Arbitrajen, Mediasaun no Konsiliasaun nian apoia negósiu sira iha Timor-Leste

Iha loron 20 fulan-dezembru liubá, Konsellu Ministrus aprova ona projetu lei kona-ba Arbitrajen, Mediasaun no Konsiliasaun, ho objetivu atu hadi’a ambiente negósiu nian iha Timor-Leste, promove investimentu no dudu kreximentu ekonómiku. Elaborasaun no aprovasaun husi Governu ba lei ida ne’e, ne’ebé agora sei lori ba Parlamentu Nasionál, hanesan objetivu ida tan ne’ebé hetan ona iha reforma ne’ebé trasa ona iha “Mata-dalan Governu nian ba Reforma Ekonómika no Kreximentu tinan 2015-2017”.

Lei kona-ba Arbitrajen, Mediasaun no Konsiliasaun ne’e kria meiu alternativu sira kona-ba rezolusaun litíjiu komersiál sira no aumenta seguransa jurídika no hodi bele rezolve lalais konflitu sira, no nune’e fó konfiansa ne’ebé boot liután ba investidór no entidade emprezariál sira. Preámbulu lei ne’e nian esplika katak lei ne’e bazeia ba “prátika sira ne’ebé di’ak liu” husi Modelu Lei Internasionál kona-ba Arbitrajen [tinan 2006] ne’ebé Komisaun Nasoins Unidas nian ba Direitu Komersiál Internasionál maka rekomenda. Lei Timor-Leste nian inklui iha ninia ámbitu mediasaun no konsiliasaun nian, tanba papél ne’ebé aumenta liután husi métodu sira ne’e hanesan meiu importante sira kona-ba rezolusaun konflitu sira, bele ba entidade emprezariál nasionál nune’e bele ba mós internasionál sira.

 “Mata-dalan ba Reforma Ekonómika no Kreximentu tinan 2015-2017” nian aprezenta medida sira atu dudu investimentu privadu, diversifikasaun ekonómika no empregu sustentavel iha Timor-Leste. Mata-dalan ne’e inklui área sira reforma nian hitu no setór prioritáriu ba kreximentu nian hamutuk lima. Ho estatutu nu’udar observadór ne’ebé foin daudaun ne’e Organizasaun Mundiál Komérsiu fó ona ba Timor-Leste, kriasaun autoridade aduaneira foun ida, pasajen kódigu aduaneiru modernu ida tuir konvensaun internasionál sira no adosaun ba Deklarasaun Arucha ne’ebé halo tiha ona revizaun, ne’ebé buka promove integridade no transparénsia iha autoridade aduaneiru foun, nu’udar medida balun de’it husi medida lubuk ida husi Mata-dalan ne’e ne’ebé hatuur tiha ona hanesan lei, hodi dada investimentu no promove ativividade setór privadu nian.

Regulasaun kona-ba rai no propriedade sira, dezenvolvimentu infraestrutura ekonómika, regulasaun laborál no dezenvolvimentu forsa serbisu nian, reforma ambiente negósiu nian, reforma fiskál, reforma sistema investimentu privadu nian no dezenvovimentu no reforma setór privadu mak área seluk tan ne’ebé sai hanesan asaun prorioritária ba Governu Konstitusionál VI.Portavós Governu Konstitusionál VI nian, Ministru Estadu Agio Pereira, elojia lejizlasaun foun ne’e, hodi dehan katak “lei ne’e sei fó konfiansa ba investidór no ema sira ne’ebé hala’o negósiu, hodi oferese meiu ida atu rezolve disputa komersiál sira ho forma ne’ebé adekuada no imediata. Governu kontinua konsentra an atu garante ambiente negósiu nian ne’ebé di’ak liu, atu nune’e bele dada investimentu, insentiva diversifikasaun no estimula dezenvolvimentu setór privadu nian iha Timor-Leste”. REMATA

   Ba leten