Timor-Leste tama iha klasifikasaun nasaun sanulu ne’ebé di’ak liu iha transformasaun kreximentu ekonómiku ba moris-di’ak

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 14 fulan-setembru tinan 2016

Timor-Leste tama iha klasifikasaun nasaun sanulu ne’ebé di’ak liu iha transformasaun kreximentu ekonómiku ba moris-di’ak

Forum Ekonómiku Mundiál fó sai ona katak Timor-Leste tama iha klasifikasaun nasaun sanulu ne’ebé di’ak liu iha transformasaun kreximentu ekonómiku ba moris-di’ak, durante períodu tinan 2006 to’o 2014.

Estudu kona-ba Impaktu husi Dezenvolvimentu Ekonómiku Sustentavel tinan 2016 nian [SEDA, iha lia-inglés], ne’ebé hala’o husi investigadór sira husi Boston Consulting Group, abranje nasaun hamutuk 160, ne’ebé halo análize kona-ba dimensaun sanulu kona-ba moris-di’ak iha nasaun hirak ne’e, ne’ebé inklui rendimentu, estabilidade ekonómika, empregu, saúde, edukasaun, infraestrutura, igualdade iha rendimentu, sosiedade sivíl, governasaun no ambiente. Tuir Forum Ekonómiku Mundiál, ”bainhira avalia dezempeñu husi nasaun sira ne’e iha dimensaun hotu-hotu, SEDA estabelese nasaun hirak ne’ebé maka daudaun ne’e jere ho di’ak no hirak ne’ebé jere la di’ak, tantu sira-nia riku-soin ne’ebé barak tebes nune’e mós ho sira-nia kreximentu ekonómiku, hodi hadi’a sira-nia sidadaun sira-nia moris.”

Iha SEDA tinan 2016 nian, Timor-Leste hetan fatin dahituk iha klasifikasaun. Etiópia, Xina no Ruanda okupa fatin tolu dahuluk kona-ba progresu no Noruega, Olanda no Finlándia okupa fatin tolu dahuluk kona-ba transformasaun kreximentu ekonómiku ba moris-di’ak.

Ho melloria ne’ebé sustentavel husi moris-di’ak sidadaun timoroan sira nian, nu’udar rezultadu husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030 no husi polítika sira no Programa Governu Konstitusionál VI nian, rezultadu sira husi SEDA tinan 2016 sai hanesan buat ne’ebé enkoraja tebes-tebes.

Sasukat tradisionál sira kona-ba kreximentu ekonómiku fó ona rezultadu pozitivu iha Timor-Leste iha tinan hirak ikus ne’e, liuliu iha kontestu ekonomia mundiál ne’ebé la’o neneik. Kreximentu husi Produtu Internu Brutu (PIB) La’ós Petrolíferu Reál maka 2,8% iha tinan 2013, ho previzaun ba kreximentu husi 4,1% to’o 7,5% médiu prazu. Maibé, Governu rekoñese katak sasukat sira kona-ba PIB La’ós Petrolíferu Reál labele fó imajen kompleta ida husi dezempeñu nasaun nian ka hatudu oinsá kreximentu ne’e nakfilak ba moris-di’ak ba sidadaun sira nian.

Portavós Governu nian, Ministru Estadu Agio Pereira, dehan katak “estratéjia atu investe hodi hadi’a ema nia moris-di’ak, kria infraestrutura baze nian hirak ne’ebé iha kualidade, dezenvolve kondisaun ekonómika sira no hadi’a efisiénsia no efikásia husi governasaun, fó daudaun ona rezultadu. Ami-nia klasifikasaun entre nasaun sanulu ne’ebé di’ak liu kona-ba progresu, iha SEDA tinan 2016 nian, nu’udar indikasaun ida tan husi hakat ne’ebé di’ak iha ami-nia dalan ba dezenvolvimentu.”REMATA

   Ba leten