Semináriu nasionál kona-ba saneamentu no ijiene

Kin. 28 abril 2016, 11:34h
_DSC6676

Ministériu Saúde organiza semináriu nasionál kona-ba saneamentu no ijiene iha Otél Timor, Dili, iha loron 27 fulan-abríl tinan 2016. Objetivu husi semináriu ne’e mak atu hatene kona-ba povu Timor-Leste nia asesu ba saneamentu.

Diretora-Jerál Prestasaun Servisu iha Ministériu Saúde, Odete Maria Viegas, informa, “maioria populasaun Timor-Leste iha ona assesu ba saneamentu no ijiene, persentajen uitoan de’it maka seidauk iha asesu ida ne’e”.

Ministériu Saúde iha kompromisu boot atu hasa’e tan persentajen ne’e, hodi reforsa saúde ba Timoroan hotu no tau importánsia ba saneamentu no ijiene hodi harii nasaun ida forte. Munisípiu Bobonaro sai hanesan ezemplu ida, Autoridade no populasaun sira  halo asaun atu hadi’a sira-nia kobertura saneamentu no ijiene husi porsentu 47 sa’e ba porsentu 92 iha fulan sia nia laran, hatutan Diretora Odete.

“Governu apresia tebes mudansa ne’ebé akontese iha Munisípiu Bobonaro, ne’ebé atinje mehi ALFA (Área La Soe Foer boot Arbiru), uma hotu-hotu tenke iha asesu ba saneamentu no ijiene, tanba ne’e Ministériu Saúde husu ba Administradór Munisípiu sira hotu presiza banati tuir inisiativa husi Munisípiu Bobonauo nian”, Esplika Odete Maria Viegas._DSC6689

Nia mós esplika tan kona-ba meta estratéjika asaun intersetoriál ba moris-di’ak no saúde, ne’ebé relevante tebes ho planu Governu Konstitusionál VI nian, no hametin moris-di’ak iha komunidade Timor-Leste nia saúde, liuhusi entendimentu komún kona-ba problema saúde públika.

Aleinde ne’e, iha asaun konjunta ida, Governu hamutuk ho komunidade atu rezolve problema sira ne’ebé determinante ba populasaun nia saúde tuir vizaun Timor-Leste ba tinan 2020, ne’ebé ho naran Ita-nia Nasaun ita-nia Futuru”.

“Komunidade sira konkorda atu uma ida-idak serbisu ho autoridade lokál, hamutuk harii,  saneamentu no iha kuidadu ba-iha ijiene,” hateten Diretora-Jerál.

Timor-Leste hamutuk ho komunidade internasionál konkorda ho meta sira dezenvolvimentu sustentavel, liuliu objetivu 6 (Bee moos no saneamentu) ne’ebé hateten katak ema hotu iha assesu no sustentabilidade ba saneamentu no ijiene atu atinje “saneamentu di’ak”porsentu 100, iha tinan 2030.

   Ba leten