Fomentar o desenvolvimento através do “triângulo de crescimento”

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 8 fulan-abril tinan 2016

Hasa’e dezenvolvimentu liuhusi “triángulu kreximentu nian”

Timor-Leste sai hanesan uma-na’in ba sorumutuk trilaterál foin lalais ne’e kona-ba plataforma ba Dezenvolvimentu Ekonómiku Sub-Rejionál Integradu entre Timor-Leste, Indonézia no Austrália [iha lia-inglés:Timor-Leste, Indonesia & Australia Growth Triangle, TIA-GT]. Iha sorumutuk ne’e, reprezentante sira husi nasaun hirak ne’ebé envolve halo avaliasaun kona-ba inisiativa oioin atu promove no hasa’e kreximentu ekonómiku liuhusi dezenvolvimentu integradu sub-rejiaun ne’ebé abranje Timor-Leste, Indonézia Orientál no Norte Austrália nian.

Sorumutuk ne’e hala’o iha Dili, iha loron 30 fulan-marsu. Ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Agrikultura no Peska, Estanislau da Silva, hato’o ninia saudasaun ba delegasaun sira husi Austrália no husi Indonézia no hatudu ninia laran-metin katak TIA-GT sei “kontribui maka’as ba promosaun dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál no kulturál”. Loos dunik, grupu ne’e hakarak fó prioridade ba “atrasaun investimentu hirak ne’ebé iha valór, promove dezenvolvimentu indústria transformadora sira, valoriza kapitál umanu no hametin lasu amizade no kooperasaun nian sira entre nasaun tolu ne’e”.

Xefe Misaun Timor-Leste no Reprezentante Estadu nian, João Gonçalves, afirma katak sorumutuk ne’e hanesan susesu ida no debate ne’ebé halo ona fó pasu sira ne’ebé signifikativu atu hadi’a konetividade, liuhusi transporte aéreu, marítimu no terrestre sira no atu buka dalan foun sira ba turizmu iha sub-rejiaun ne’e. Iha aprezentasaun oioin iha sorumutuk ne’e, iha aprezentasaun rua mak relevante liu, atualizasaun ida kona-ba evolusaun situasaun husi servisu marítimu no aéreu sira iha Timor-Leste no estudu ida kona-ba avaliasaun ba “perkursu turístiku ” ida entre Bali no Darwin, ne’ebé inklui mós illa sira Flores no Timor-Leste nian.

Sorumutuk ne’e define mós grupu serbisu nian tolu iha área Komérsiu no Investimentu, Konetividade no Turizmu nian, ne’ebé tenke fó kontinuidade ba estudu kona-ba kestaun prinsipál hirak ne’ebé analiza tiha ona. Iha sorumutuk TIA-GT nian sira uluk,  área sira hanesan Agrikultura, Peska, Turizmu, Indústria no Edukasaun konsidera hanesan área hirak ne’ebé sei  hetan benefísiu boot liu husi dezenvolvimentu sub-rejionál integradu ida ne’e.

Portavós Governu Konstituisionál VI nian, Ministru Estadu Agio Pereira, haktuir katak “Timor-Leste, Indonézia Orientál no Norte Austrália nian sei hetan benefísiu barak husi serbisu hamutuk iha dezenvolvimentu potensiál ekonómiku ita-nia rejiaun nian. TIA-GT ne’e hanesan meiu ida atuhodi konkretiza no enkoraja evolusaun ne’e, hodi habelar parseria justa no fó benefísiu ba parte sira hotu. Governu louva serbisu Misaun Timor-Leste nian no envolvimentu ne’ebé nakonu ho entuziasmu husi delegasaun vizitante sira.”

   Ba leten