Sorumutuk estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-novembru tinan 2015

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VI Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Díli, loron 30 fulan-novembru tinan 2015

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-novembru tinan 2015

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk estraordináriu iha loron-segunda ne’e, loron 30 fulan-novembru tinan 2015, iha sala sorumutuk Konsellu Ministrus nian, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona:

1. Estatutu Pesoál Prezidénsia Repúblika ninian

Estatutu Pesoál Prezidénsia Repúblika ninian konkretiza ninia autonomia administrativa no finanseira, tanba haree ba ninia espesifisidade hanesan organizmu apoiu nian ba órgaun soberania nian ida ne’e. Diploma ida ne’e abranje funsionáriu públika sira ne’ebé atu serbisu iha Prezidénsia Repúblika, ne’ebé vinkula ba Estatutu Funsaun Públika nian, no ninia nesesidade espesiál serbisu nian.

Fó hanoin fila-fali katak revizaun ba Lei Orgánika Prezidénsia Repúblika nian, iha fulan-janeiru tinan 2014, revoga ona dispozisaun sira kona-ba jestaun rekursu umanu sira, hodi transfere ninia solusaun ba aprovasaun Estatutu Pesoál Prezidénsia Repúblika ninian ida ne’e, ne’ebé agora aprova ona hosi Konsellu Ministrus.

2. Ajénsia Promosaun Investimentu no Esportasaun Timor-Leste, I.P. – Tradeinvest

Projetu ida ne’e, ne’ebé hetan ona análize iha sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 24 fulan-novembru tinan 2015, ninia objetivu mak atu formula fila-fali Ajénsia Espesializada Investimentu nian – Investe Timor-Leste, hodi transforma nia ba Ajénsia Promosaun Investimentu no Esportasaun – Tradeinvest Timor-Leste. Iha hanoin, ho medida ida ne’e, atu aposta iha kriasaun estratéjia ida kona-ba divulgasaun Timor-Leste iha li’ur, fahe oportunidade investimentu nian iha nasaun ne’e, nune’e mós ho aumentu husi esportasaun no empriendedorizmu nasionál.

Projetu ne’e preve atu ajénsia foun ne’e dirije ninia asaun ba promosaun, divulgasaun, kordenasaun, ajilizasaun no akompañamentu ba oportunidade investimentu nian sira iha nasaun ne’e no esportasaun sasán no servisu hirak ne’ebé produs iha Timor-Leste, hodi funsiona hanesan veíkulu privilejiadu atu promove ekonomia nasaun nian.

3. Dekretu-lei ne’ebé estabelese Rejistu Nasionál kona-ba Embarkasaun no Ró Timor-Leste nian sira

Diploma ida ne’e kria rejistu kona-ba ró no embarkasaun ne’ebé uza mákina, hodi fó ba sira vantajen atu hasa’e bandeira no halo navegasaun iha jurizdisaun Timor-Leste ninian okos, hodi garante ba sira situasaun jurídika ida ne’ebé klaru, tantu navio no embarkasaun públiku ka privadu sira. Estabelese kondisaun rejistu nian sira atu garante kumprimetu regra sira kona-ba seguransa no kondisaun sira kona-ba navegabilidade, nune’e mós hanesan inspesaun sira ne’ebé presiza.

Medida ida ne’e permite atu kontrola kualidade husi kreximentu transporte marítimu, ne’ebé bele mai fó rezultadu ba dezenvolvimentu ekonómiku no kapasidade marítima sira nasaun ninian.

 

Konsellu Ministrus análiza tiha ona mós:

  • 1. Planu Preparasaun nian ba Alterasaun Klimátika sira

Planu ida ne’e, ne’ebé Ministériu Interiór maka dezenvolve, ho konsiderasaun ba estudu sira kona-ba impaktu hosi alterasaun klimátika sira iha Timor-Leste, vulnerabilidade sira ne’ebé Timor-Leste iha hasoru alterasaun hirak ne’e, no medida hirak ne’ebé foti tiha ona - ratifikasaun akordu internasionál nian sira (Konvensaun kona-ba Kombate Dezertifikasaun, Konvensaun-Kuadru Nasoins Unidas nian kona-ba Alterasaun Klimátika sira, Konvensaun kona-ba Biodiversidade) no deliberasaun nasionál sira (Polítika Nasionál no Estratéjia sira ba Setór Florestál, Lisensiamentu Ambientál, Autorizasaun Lejizlativa iha matéria Ambientál no Programa Asaun Nasionál Adaptasaun ba Alterasaun Klimátika sira).

Nune’e, identifika tiha ona medida tranzversál ba redusaun efeitu hirak ne’ebé ladi’ak hosi alterasaun klimátika sira, ba promosaun dezenvolvimentu no uzu sustentavel hosi rekursu naturál sira no  ba efeitu sira hosi dezastre naturál sira. Resposta ne’e sai hanesan responsabilidade Autoridade Nasionál Protesaun Sivíl ninian. Tuir planu ne’e, Ministériu Interiór tenke finaliza lejizlasaun ne’ebé presiza ba Protesaun Sivíl no aprezenta ba entidade kompetente sira, nune’e mós prepara Planu Espesiál ida kona-ba Emerjénsia Protesaun Sivíl nian ba kondisaun ladi’ak hirak ne’ebé provoka hosi fenómena klimátika El Niño.

Ministériu Interiór, agora, tenke serbisu ho ministériu relevante sira atu define misaun konkreta sira ne’ebé atu dezenvolve, no halo detalle ida kona-ba meiu no rekursu sira no foti pontu fokál ida ba ligasaun permanente ho Autoridade Nasionál ba Protesaun Sivíl nian.

2. Relatóriu Nasionál ba Konvensaun ba Diversidade Biolójika

Grupu serbisu nasionál ba biodiversidade, ne’ebé koordena hosi Diresaun-Jerál Meiu Ambiente husi Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente (MKIA) nian aprezenta ona ba Konsellu Ministrus relatóriu dalimak Timor-Leste nian ba Konvensaun ba Diversidade Biolójika.

Relatóriu ne’e, atualiza estadu husi biodiversidade iha Timor-Leste, fó avaliasaun kona-ba implementasaun estratéjika no planu asaun nasionál nian ba biodiversidade no reflete progresu nasaun nian atu atinje meta sira Aichi nian ba biodiversidade (ne’ebé define ona iha Konferénsia Parte sira husi Konvensaun kona-ba Diversidade Biolójika da-10 ba períodu tinan 2011 to’o tinan 2020, ne’ebé hala’o iha sidade Nagoya, Provínsia Aichi, Japaun.

Informasaun iha relatóriu ne’e konsentra liu kona-ba área haat: biodiversidade agríkola, biodiversidade florestál, biodiversidade akuátiku, no komunikasaun.

Elaborasaun relatóriu ne’e nian hetan apoiu hosi Programa Nasoins Unidas nian ba Meiu Ambiente no Fundu Globál ba Meiu Ambiente.

   Ba leten