Timor-Leste integra ba grupu Nivel Aas nian ne’ebé lidera implementasaun Ajenda 2030 kona-baDezenvolvimentu Sustentável

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 26 fulan-setembru tinan 2015

Timor-Leste integra ba grupu Nivel Aas nian ne’ebé lidera implementasaun Ajenda 2030 kona-baDezenvolvimentu Sustentável

Durante sesta-feira dadeer, loron 25 fulan-setembru, iha Novaiorke, Primeiru-Ministru Timor-Leste, Rui Maria de Araújo, hasoru malu iha sede Nasoins Unidas nian hamutuk ho lider mundiál sira seluk, atu adota Ajenda 2030 kona-ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável sira. Ajenda ne’e, kompostu husi objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) nian hamutuk 17, sei orienta atividade sira komunidade internasionál nian durante tinan 15 oinmai.

Ajenda ne’e hetan elojiu iha sorumutuk ohin nian: ajenda ida ba ema hotu, iha fatin hotu-hotu. Ninia objetivu maka harii futuru ne’ebé mak di’ak liu ba planeta ida ne’e. Oradór sira ko’alia liu kona-ba armonia ne’ebé Ajenda ne’e sei kria entre ema sira ho planeta ida ne’e, nune’e mós iha kriasaun rikeza, promosaun pás no kriasaun parseira sira.

Timor-Leste dezempeña ona papél importante ida to’o agora iha elaborasaun ajenda foun ne’e nian, liuliu iha objetivu 16: “Promove sosiedade pasífika no inkluziva sira ba dezenvolvimentu sustentavel, proporsiona asesu ba justisa ba ema hotu-hotu no harii instituisaun sira ne’ebé efikás, responsavel no inkluziva, iha nivel hotu-hotu.” Iha Segimentu husi adosaun ne’e, iha reasaun globál ida kona-ba importánsia husi objetivu 16, hodi karateriza objetivu ne’e hanesan “baze ida husi asaun seluk hotu-hotu” no “ninia implementasaun ne’ebé efetiva sei kontribui ba susesu husi ODS sira seluk.”

Ho aprovasaun ajenda ne’e nian, Timor-Leste intensifika ninia papél hodi lidera iha implementasaun ajenda ne’e nian. Primeiru-Ministru Timor-Leste hamutuk ho lider na’in ualu seluk, iha resesaun nivel aas nian ida atu lansa inisiativa polítika ida kona-ba apoiu ba implementasaun ajenda ne’e nian. Hamutuk ho prezidente no primeiru-ministru sira Brázil, Kolómbia, Alemaña, Libéria, Áfrika Sul, Suésia, Tanzánia no Tunízia nian, Rui Maria de Araújo hateten: “Sei sai hanesan ita-nia misaun hodi garante katak laiha ema ida mak hela iha kotuk”

Grupu nivel aas kona-ba implementasaun Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel nian ida ne’e “sei hala’o serbisu durante fulan hirak tuirmai ho forma ativa, atubele hetan apoiu ba ninia implementasaun.” Primeiru-Ministru Timor-Leste nian hateten mós ba ninia omológu no konvidadu sira seluk katak “agora presiza kompromisu konkretu no sustentavel ida, iha nivel hotu-hotu, durante ajenda ne’e vigora.”

Timor-Leste maka nasaun únika husi ÁziaPasífiku nian iha grupu ne’e no sei serbisu ho membru CPLP nian seluk ida, maka Brazíl.

Konsellu Ministrus Timor-Leste nian aprova ona Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel nian, hodi halo objetivu sira ne’e sai hanesan parte husi enkuadramentu polítiku Governu Konstitusionál VI nian. Ninia rezolusaun ezije kriasaun grupu serbisu nian ida iha Gabinete Primeiru-Ministru nian, hodi halo koordenasaun no monitorizasaun kona-ba ODS. Proposta ida atu aprova Ajenda 2030 Dezenvolvimentu Sustentavel nian sei submete ba Parlamentu Nasionál iha tempu badak nia laran.

Portavós Governu Konstitusionál VI nian, Ministru Agio Pereira, hateten katak “ohin loron Timor-Leste tenke sente orgullu ho papél ne’ebé nia dezenpeña to’o agora iha definisaun ajenda foun dezenvolvimentu nian ne’e. Impaktu ne’ebé ita hetan iha ajenda ne’esei iha konsekuénsia reál iha ita-ema nia moris bainhira ajenda ne’e implementa ona iha terenu. Tanba ita-nia empeñu hodi trasa Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel nian sira no agora, iha apoiu ba ninia ezekusaun, Timor-Leste fó ona kontributu ne’ebé boot hodi garante katak laiha ema ida mak hela iha kotuk.”

   Ba leten