Ekipa foun Komisáriu sira ba Funsaun Públika nian simu Pose

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 2 fulan-juñu tinan 2015

Ekipa foun Komisáriu sira ba Funsaun Públika nian simu Pose

Iha loron-sesta, iha serimónia ida ne’ebé hala’o iha Salaun Nobre Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun nian, Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, fó pose ba Prezidente Komisaun Funsaun Públika nian foun no Komisáriu foun na’in haat.

Primeiru-Ministru hato’o agradesimentu ba Prezidente tuan, Libório Pereira, no ninia Komisáriu sira, Isabel Ferreira, Jesuína Ferreira Gomes, Abel dos Santos Fátima no Alexandre Gentil Corte-Real de Araújo, ba “servisu ezemplár ne’ebé sira hatudu ona durante tinan lima dahuluk ezisténsia Komisaun ne’e nian”.

Komisaun Funsaun Públika harii tuir lei hanesan instituisaun iha fulan-juñu tinan 2009, nu’udar entidade independente, ho responsabilidade atu asegura “funsaun públika ida ne’ebé poltikamente imparsiál, bazeia ba méritu no padraun profisionalizmu nian ne’ebé aas, ne’ebé bele halo serbisu ho kualidade ba Estadu no populasaun Timor-Leste nian.”

Komisaun ne’e kompostu husi membru na’in lima, na’in rua Parlamentu Nasionál maka hili no na’in tolu seluk Governu maka nomeia, ne’ebé maka nomeia mós Prezidente. Komisáriu sira ne’e iha mandatu ba tinan lima.

Prezidente Komisaun Funsaun Públika nian foun mak Faustino Cardoso Gomes no Komisáriu foun sira maka hanesan Maria Domingas Alves, Jacinta Bernardo, Maria Olandina Caeiro Alves no José Telo Soares Cristovão.

Ekilíbriu entre feto ho mane iha kompozisaun Komisaun ne’e nian klaru iha serimónia ne’e. Hahii mós ba apoiu internasionál nian ba Funsaun Públika, liuliu iha aspetu tékniku husi Austrália nian no mós iha formasaun husi Portugál no Brazíl.

Primeiru-Ministru salienta kona-ba rezultadu hirak ne’ebé Komisaun ne’e hetan ona husi kedas tempu ne’ebé komisaun ne’e harii, inklui kuadru lejizlativu no regulamentár ba jestaun no avaliasaun rekursus umanus nasionál sira, harii Grupu Profisionál Rekursus Umanus nian, no lansamentu Manuál Rekursus Umanus nian iha tinan 2014, husi Manuál Rekursus Umanus no Administrasaun Sistema Informasaun no Jestaun Pesoál (SIGP sigla iha lian Portugés). Nia mós esplika razaun sira kona-ba razaun sira ba reforma ne’ebé atu halo iha setór públiku nian, hodi observa katak “atu hadi’a prestasaun servisu importante tenke halo reforma ida iha administrasaun públika”.Nia hateten mós katak, Governu “asume kompromisu atubele hetan funsaun públika ida ne’ebé efisiente liután, ne’ebé hala’o serbisu ho rigór, kualidade no responsabilidade, ne’ebé ladun burokrátiku no ‘simples’ liután”.

Regulamentu foun sira sei deskreve knaar funsionáriu públiku sira nian, hodi tradús planu anuál atividade nian sira iha rezultadu hirak ne’ebé hakarak atu hetan, no espesifika sira-nia devér no responsabilidade sira. Dadaun ne’e halo hela revizaun ba Lei Funsaun Públika nian no mós Estatutu Funsaun Públika nian iha parseria ho Komisaun no dirijente sira husi área rekursus umanus nian.

Rekrutamentu ba funsionáriu foun sira sei paradu hela, durante halo revizaun ba kuadru jurídiku no sei halo avaliasaun kona-ba efikásia husi rekursus umanus setór públiku agora nian, ne’ebé konstitui husi funsionáriu hamutuk besik rihun 32.

Objetivu finál husi reforma sira ne’e maka kuadru ida ne’ebé kompostu husi indíviduu hirak ne’ebé iha espíritu atu halo serbisu iha ekipa, ne’ebé hatudu responsabilidade no kompromisu no ne’ebé bele halo serbisu públiku ida ho kualidade, ho kompeténsia, transparénsia no lalais.

Iha lei orgánika Governu Konstitusionál VI nian, Komisaun Funsaun Públika iha Primeiru-Ministru nia tutela.

Portavós  Governu nian, Ministru Estadu Agio Pereira, felisita membru Komisaun Funsaun Públika nian tuan sira ba serbisu ne’ebé sira halo tiha ona no fó ninia boazvindas ba Komisáriu foun sira, hodi dehan katak “iha tempu ne’ebé maka Governu fó atensaun ne’ebé boot liután ba-iha sustentabilidade no ba-iha kualidade husi prestasaun servisu sira, knaar Komisaun ne’e nian importante atu dezenvolve ita-nia rekursus umanus iha tinan sira tuir mai ne’e”.

   Ba leten