Sorumutu Konsellu Ministros loron 13 fulan-janeiru tinan 2015

Prezidénsia Konsellu Ministrus

V Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Díli, Loron 13 Fulan-janeiru Tinan 2015

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministros loron 13 fulan-janeiru tinan 2015

Governu hala’o sorumutu iha tersa-feira ne’e, loron 13 fulan-janeiru tinan 2015, iha sala sorumutu Konsellu Ministrus nian, iha Pálásiu Governu, iha Dili, no aprova ona diploma neen:

1. Dekretu-Lei ne’ebé mak aprova Estatuto da Região Administrativa Especial de Oe-Cusse Ambeno [Estatutu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu nian]

Iha sekuénsia husi aprovasaun Lei n.u3/2014, loron 18 fulan-jullu – ne’ebé kria Região Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno no Zona Económica Especial Social Oe-Cusse Ambeno no Ataúro [Zona Ekonómika Espesiál Ekonomia Sosiál Oekusi Ambenu no Ataúru], hodi define baze sira ne’ebé mak orienta – diploma ida ne’e mai regulamenta aplikasaun husi prinsípiu, direitu no podér sira ne’ebé mak estabelese tiha ona, nune’e mós ho organizasaun no funsionamentu husi órgaun Região Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno [Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu] nian, ne’ebé maka presiza duni ba nia governasaun no administrasaun no ba Zona Especial Económica de Mercado Oe-Cusse Ambeno no Ataúro [Zona Espesiál Ekonómika Sosiál ba Merkadu Oekusi Ambenu] nian.

2. Dekretu Governu ne’ebé mak aprova remunerasaun Governadór no Vise-Governadór sira Banku Sentrál nian

Dekretu Governu nian ida ne’e fiksa remunerasaun ba membru ezekutivu sira Conselho Administração do Banco Central de Timor-Leste [Konsellu Administrasaun Banku Sentrál Timor-Leste nian], ne’ebé Governu mak iha kompeténsia atu define, tuir n.u 1 husi artigu 47.u Lei n.u 5/2011 nian.Valór sira ne’ebé maka fiksa tiha ona ne’e, haree tuir remunerasaun hirak ne’ebé fó ba kargu sira husi natureza ezekutiva iha instituisaun finanseira boot sira, no ho paresér husi Conselho Administração do Banco Central de Timor-Leste.

3. Dekretu-Lei ne’ebé mak aprova Regime Jurídico [Rejime Jurídiku] kona-ba Currículo Padrão Mínimo do Ensino Superior [Kurríkulu Padraun Mínimu Ensinu Superiór nian]

Currículo Padrão Mínimo do Ensino Superior ne’ebé estabelese iha tinan 2006, agora dadaun atualizadu no modernizadu atubele hatán ba ezijénsia ne’ebé moderna liu, husi merkadu traballu globál. Currículo Padrão Mínimo do Ensino Superior konstitui normalizasaun bázika ida, no reflete polítika edukativa Timor-Leste nian, hodi hatan ba konjuntura nasionál, rejionál no internasionál sira ohin loron nian, no mós ba karakterístika jerál sira ba formasaun espesífika ne’ebé ezije ba ezersísiu profisionál ne’ebé maka determina tiha ona, hanesan ezijénsia legál sira kona-ba dixiplina sira ne’ebé mak oferese tiha ona, karga-orária mínima, ora-aula no sekuénsia husi konteúdu mínimu sira.

Define mós sistema kréditu sira nian, ho relevánsia iha karga-orária mínima, ho objetivu atubele fó posibilidade ba alunu sira halo transferénsia entre instituisaun nasionál sira, nune’e mós iha kuadru internasionál. Husi sorin seluk, permite atu halo rekoñesimentu ba diploma sira ne’ebé hetan iha estranjeiru ba nivel nasionál no fasilita prosesu rekoñesimentu ba diploma sira mak hetan iha estabelesimentu ensinu superiór, ba nivel internasionál nian.

4. Proposta Lei kona-ba Podér Lokál no Desentralizasaun Administrativa

Programa V Governu Konstitusionál nian rekomenda atu halo introdusaun efetiva ida kona-ba estratifikasaun administrativa – Munisípiu - tuir Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku nian, liuhusi prosesu instalasaun estrutura administrativa lokál nian ne’ebé sei halo gradualmente ne’ebé sei remata ho eleisaun ba órgaun reprezentativu lokál hirak ne’e. Nune’e Proposta Lei ne’e estabelese organizasaun, kompozisaun no kompeténsia órgaun Podér Lokál nian, no mós kuadru jurídiku desentralizasaun administrativa Estadu nian.

5. Alterasaun dahuluk ba Lei kona-ba Divizaun Administrativa Territóriu nian

Lei n.u 11/2009, loron 7 fulan-outubru (Divizaun Administrativa Territóriu nian) prosede ona divizaun administrativu territóriu nasionál nian ba munisípiu sanulu resin tolu, ne’ebé rezulta husi agregasaun husi hirak ne’ebé uluk hanesan distritu no sub-distritu no sira ida-idak sei korresponde ho unidade Podér Lokál ida.

Publikasaun diploma legál ida-ne’e tinan haat liutiha, hatudu duni nesesidade atu inklui previzaun kona-ba sirkunskrisaun administrativa infra-munisipál sira atu fasilita konsesaun modelu organizasaun administrasaun públika ida ne’ebé mak fó kumprimentu ida adekuadu ba prinsípiu deskonsentrasaun no desentralizasaun administrativa nian sira, ne’ebé hatuur ona iha konstituisaun.

Reorganizasaun administrasaun lokál Estadu nian, liuhusi kriasaun Estrutura Pre-deskonsetrasaun Adminstrativa nian sira, prevé kriasaun servisu lubuk ida ne’ebé bele hala’o iha ámbitu infra-munisipál, hodi, liuhusi dalan ida ne’e, favorese prestasaun servisu ida ne’ebé efetivu, efisiente no efikás liu ba sidadaun sira. Estrutura Pré-deskosentrasaun Administrativa iha karákter ka natureza ne’ebé frájil, tanba ne’e maka, iha tempu ne’ebé hanesan buka atu asegura prestasaun servisu públiku nian ida ne’ebé di’ak liu iha territóriu tomak no kapasidade, iha distritu sira, atu asegura interese lokál sira husi parte órgaun reprezentativu sira Podér Lokál nian, bainhira estabelese tiha ona munísipiu sira ho efetivu. Maibé, nesesidade atu asegura prestasaun servisu importante sira iha nível infra-munisipál, sei eziste nafatin.

Diploma ida-ne’e, tanba prezerva divizaun administrativa territóriu nian iha munisípiu sanulu resin tolu ne’ebé prevee tiha ona, introdús fila-fali sirkunskrisaun adminstrativa infra-munisipál sira ne’ebé iha to’o Lei n.u. 11/2009, iha loron 7 fulan outubru nian hahú vigora, maibé sei hanaran Postu Adminstrativu.

6. Dekretu-Lei ne’ebé aprova Regulamentu kona-ba Medalla Kondekorasaun Defeza no F-FDTL nian

Estatutu Militár sira FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Lete (F-FDTL) nian sujeita ba disiplina, karreira militár nian, hodi estabelese avaliasaun kona-ba méritu militár sira nian iha sira nia serbisu hodi halo avaliasaun ne’e sai hanesan faktór determinante iha progresaun karrerira nian.

Diploma ida-ne’e define kondekorasaun hirak ne’ebé atu fó, husi parte Defeza nian no F-FDTL, ba militár sira ne’ebé destaka ba servisu Instituisaun no Nasaun nian, nune’e mós ho kondisaun sira ba ninia atribuisaun.

   Ba leten