Ministru Estadu no Negósiu Estranjeiru no Koperasaun Partisipa iha Reuniaun Grupu Kontaktu Internasional ba Guiné-Bissau no Konselhu Seguransa Nasõens Unidas iha Nova Iorke

Ter. 18 novembru 2014, 17:56h
MNEC-reunioes GIC GB e CSNU_Nov_PG_OK

Ministru Estadu no Negósiu Estranjeiru no Koperasaun, José Luís Guterres, dezloka ba Nova Iorke iha loron 13 Novembru 2014, hodi partisipa iha reuniaun Grupo Kontaktu Internasional ba Guiné-Bissau no reuniaun Konselhu Seguransa Nasõens Unidas nian ne’ebé sei koalia mos konabá situasaun no dezenvolvimentu iha Guiné-Bissau. Reuniaun hirak ne’e sei halao iha loron 18 Novembru.

“Hau atu ba iha Nova Iorke tanba iha reuniaun Konselhu Seguransa sobre Guiné-Bissau i ita hanesan prezidénsia CPLP nian ita sei ba iha ne’eba koalia em nome da CPLP. Depois iha reuniaun ida, Grupo Internasionál de Kontaktu sobre Guiné-Bissau, ne’ebé país barak halo parte hodi koalia mos kestõens Guiné-Bissau, para apela ba komunidade internasional atu apoiu nafatin Guiné-Bissau”, dehan José Luís Guterres.

Grupo Kontaktu Internasional ba Guiné-Bissau ka GIC-Guiné-Bissau ko-prezide husi Gana ho Timor-Leste. Grupo refere hari’i liu husi konsulta ne’ebé halao iha 2006 entre CPLP, CEDEAO ho Portugal no formaliza iha fulan Setembro tinan hanesan, iha Nova Iorke, liu husi Assembleia Jeral Nasõens Unidas.

Rai ne’ebé integra iha GIC mak hanesan: Guiné-Bissau, Angola, Brasil, Cabo-Verde, España, Fransa, Gambia, Guiné, Níger, Nigéira, Portugal, Senegal, União Afrikana, União Europeia, Banku Mundial, Fundo Monetáriu Internasional, CEDEAO, União Ekonomika Monetária Afrika Osidental, CPLP no ONU.

GIC ninian objetivu prinsipal mak atu ajuda rai sira ne’ebé iha prosesu atu konsolida sira nian instituisaun nasional, reforma seitor seguransa, defeza, judisiariu, administrasaun públika no ekonomia.

Entretantu, Ministru José Luís Guterres mos afirma katak iha visita refere, Timor-Leste sei kontinua halo esforsu liu husi kampaña atu nune’e Juíza Maria Natércia Gusmão Pereira bele sai membru ba iha Tribunal Penal Internasional ka International Criminal Court, iha Haia, Holanda. Tuir ajenda, eleisaun ba vaga ne’e sei halao iha loron 8 Dezembru 2014, no sei partisipa husi Estadu membu hamutuk 122, ne’ebé hola parte iha Estatutu Roma.

Iha parte seluk, molok dezloka ba Nova Iorke, Ministru José Luís Guterres hato’o mos ninia preokupasaun konabá notisia hirak ne’ebé refere ba situasaun juiz sira iha rai laran.

“Hau hakarak aproveita oportunidade para hateten ba mundu internasionál katak Timor-Leste hanesan país demokrátiku, ema tomak moris iha liberdade nia laran. Ita respeita demokrasia, instituisaun seluk hanesan justisa i laiha perseguisaun ba naran ema ida deit, laiha persegisaun polítika. Ne’ebé hau bele dehan katak ba koperantes internasionais ne’ebé ohin loron iha Timor, sira bele konta nafatin ho governu Timor-Leste nia disponibilidade atu simu sira-nia koperasaun matenek ne’ebé sira fó ba ita-nia instituisoens sira hotu”, katak José Luís Guterres.

   Ba leten