“Direitu Autór nian hanesan modelu ba dezenvolvimentu”

Seg. 15 setembru 2014, 10:36h
Direito_Autor_PORTAL

Ne’e mak tema ne’ebé hili tiha ona ba semináriu ida ne’ebé ho ninia responsabilidade husi Ministériu Turizmu, Sekretaria Estadu Arte no Kultura, Sosiedade Portugueza ba Autór sira no Organizasaun Mundiál Propriedade Intelektuál (OMPI – Ajénsia Nasoins Unidas nian ida), no hala’o iha loron 11 fulan -setembru iha Sentru Konvensaun Díli.

Tuir Ministru Turizmu, Francisco Kalbuadi Lay, iha sesaun abertura hateten, objetivu husi semináriu ne’e atu diskuti kona-ba saida mak hanesan direitu autór nian atuhodi “ proteje obra sira no ninia kriadór sira, iha rai laran no iha rai li’ur” hodi konsidera mós katak eziste autór timoroan barak iha área oinoin, konsidera mós kriasaun “sosiedade ida ba autór sira ne’ebé defende propriedade intelektuál Timor-Leste iha mundu”.

Halo parte iha semináriu ne’e sesaun haat: “literatura hanesan faktór atu halibur kultura – Direitu Autór ba obra literária”; “Direitu Autór nian ba fotografia – ninia rekoñesimentu no defeza”; “Jestaun koletiva ba Direitu Autór ba obra múzika sira nian”; “Direitu Autór ba obra arte plástika sira nian - Direitu Sekuénsia nian”; no ikusliu painél ho tema “ Hafanu konsiénsia – kna’ar organizasaun kulturál sira nian”.

Painel oradór sira nian konta ho prezensa eskritór sira, poeta, múziku, fotógrafu no artista plástiku timor oan sira hanesan espesialista ida iha Direitu Autór, Lucas Serra, husi Portugál,  entre membru sira Governu nian no espesialista hirak seluk.

Oradór sira ne’e ko’alia liu kona-ba identidade povu nian ne’ebé liuhusi lian, literatura, espresaun plástika no liberdade, no seluktán, ne’ebé fundamentál liu iha kontestu direitu autorál no loke dalan la’os de’it ba dezenvolvimentu kulturál maibé mós ba ekonómiku.

Tuir Lucas Serra, advogadu espesialista iha Direitu Autór nian, hatete katak, lakleur tan sei entrega ba Sekretaria Estadu Arte no Kultura esbosu lei ida ne’ebé sei regula iha área ida ne’e.

Isabel de Jesus Ximenes, Sekretária Estadu Arte no Kultura, ne’ebé mak taka serimónia ida ne’e, hatudu haksolok ho abordajen hirak ne’ebé mak hala’o durante ne’e husi painél sira no pronto atu fó protesaun ba propriedade intelektuál timoroan sira nian, iha rai laran no iha rai li’ur.

   Ba leten