Programa Nasionál Kontrolu Malária hetan prémiu husi Organizasaun Mundiál Saúde

Kua. 10 setembru 2014, 11:06h
GraficoMalaria_PG

Organizasaun Mundial Saúde ba Rejiaun Sudeste-Aziátika (WHO-SEARO ho sigla inglés) premia Timor-Leste nia Programa Nasionál ba Kontrola Malária ho ´Prémiu exelénsia iha saúde pública iha rejiaun´. Organizasaun Mundial Saúde (OMS) estabelese prémiu ida ne´e,  hodi rekoñese lideransa no realizasaun excepsionál ne´ebé Timor-Leste hanesan Estadu membru WHO-SEARO hatudu hanesan implementadór ho rezultadu excelente. Serimónia entrega prémiu ida ne’e hala’o iha loron 10 fulan Setembru iha kapitál Bangladexe nian.

Insidensia malária reduz ba 97% nebe realata husi tinan 2006 ho insidénsiaProgMalaria_2_PG 223/1000 abitante tun drastikamente ba 1,042 tinan 2013 (<1/1000 habitante). Susesu ida ne´e rezulta husi introdusaun monovalent Rapid Diagnostic Test (RDT) iha 2008 no bivalent RDT iha 2010 to´o agora ba fasilidade saúde iha teritóriu tomak. Ho programa foun ba kontrola malaria hahú revê Guia Nasionál ba Tratamentu Malária, hanesan uzu ´Terapia Kombinada Artemether´ ka koñesidu hanesan ´Arthemeter Conbination Therapy (ACT)´ iha tinan 2007 kontribui atu hatudu taxa redusaun malaria husi 42% ba 33%.

Ministériu Saúde iha tinan 2008 mós hahu halo teste iha fasilidade saúde hotu hotu atu ema ne´ebé deit mak suspeita iha moras malária tenki halo teste malária molok atu simu tratamentu. Ka katak fasilidade saúde sira sei la halo tratamentu bazeia ba sintoma malária.

ProgMalaria_1_PGDistribuisaun muskiteiru ba inan isin-rua iha fasilidade saúde liu husi ANC no mós distribuisaun muskiteiru ba 80% populasaun ne´ebé hela iha área risku ba malária.

Pulverizasaun (ka Indoor Residual Spraying) ba uma kain iha distritu lima (5) ne´ebé iha risku bo´ot ba malária hanesan Covalima, Dili, Lautem, Manatuto, Manufahi no mós Viqueque.

Ministériu Saúde estabelese mós Unidade Kontrolu Kualidade Mikroskópia Malária iha Laboratóriu Nasionál. Unidade ida ne´e harii hodi halo atividade verifikasaun ba slide malária ne´ebé rutina. Ho ida ne´e fasilita mós téniku internasionál OMS nian sira atu bele apoia no garante kontrolu kualidade.

Iha nível hotu hotu (nasionál to’o sub-distritu) iha responsável ba Programa Malária hodi garante implementasaun programa kontrola moras ne´e iha teritóriu tomak.

Susesu iha redusaun insidénsia malária ne´e mós konta ho apoiu orsamentu másimu husi GFATM (Fundo Global), Asisténsia Téniku husi OMS, liu liu husi kompromisu nasional Programa Malária iha nível hotu hotu.ProgMalaria_3_PG

Méritu ne´ebé Ministériu Saúde no ekipa Programa Nasionál ba Kontrola Malária hetan husi OMS sei simu ho partisipasaun Ministru Saúde, Dr. Sérgio Lobo, iha Sesaun ba dala Nen Nulu Resin Hitu ba ´Reuniaun Ministru Organizasaun Mundiál Saúde no Organizasaun Saúde ba Rejiaun Sudeste-Aziátika (WHO-SEARO)´, iha Dhaka, Bangladesh iha loron 10 fulan-Setembru.

Kuandu simu karta husi Diretora Rejional OMS, Ministru Saúde Dr. Sérgio Lobo kongratula imidiatamente ekipa saúde públika no Fundu Global responsável ba implementasaun programa nasional kontrola malária. Tuir Ministru Saúde, rezultadu ida ne’e hanesan esforsu hosi Governu atu hadia kondisaun vida Timor-oan…”Premiu ne’e husi no ba Timor-oan hotu”.

   Ba leten