Sensu Pilotu prepara Sensu 2015

Seg. 04 agostu 2014, 15:54h
censo piloto_4_PG

Diresaun Jerál Estatístika hala’o tiha ona, entre loron 11 no 25 fulan-Jullu Sensu Pilotu ida atu prepara Sensu tinan 2015 nian.

Sensu Pilotu ne’e hala’o iha distritu ualu (Dili, Baukau, Lautén, Manufahi, Bobonaru, Kovalima no Manatutu ), husi distritu 13 iha Timor-Leste, no ema na’in 100 maka hetan kontratu atu hala’o sensu pilotu ne’e.

Ba 2015 sei iha kontratu rihun lima atus rua (5.200), atu hala’o Sensu ne’e “tanba Sensu ne’e sei hala’o husi uma ba uma iha uma-kain hotu-hotu iha Timor-Leste”, Diretór-Jerál Estatístika nian, António Freitas haktuir. “Sira ne’ebé hetan oportunidade atu partisipa iha projetu ne’e sei hetan formasaun semana tolu nia laran, ne’ebé sei fó ba sira, la’ós deit koñesimentu, maibé mós servisu temporáriu ida, ne’ebé sei bele signifika oportunidade ida ba servisu permanente iha tempu oin mai, tanba esperiénsia ne’ebé maka sira sei hetan”. nia hatutan.

Realizasaun Sensu ne’e nian impotante atubele hatene númeru loloos kona-ba ema iha nasaun ne’e, no kona-ba hela-fatin, tanba resenseamentu ne’e la’os deit kona-ba populasaun maibé mós kona-ba abitasaun. Ho dadus ne’ebé rekolla ona, Ezekutivu bele projeta futuru besik nasaun nian kona-ba polítika abitasionál no natalidade, ekonómika, rejionál no até to’o nivel globál. Katak ida ne’e ko’alia kona-ba instrumentu sira ne’ebé importante liu ba organizasaun Estadu ida nian.

Resenseamentu Jerál kona-ba Populasaun no Abitasaun, serve, nu’udar ezemplu, ba Estadu atu kumpre meta hirak ne’ebé hatuur ona iha nivel nasionál (hanesan Programa Governu nian ka Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nian), no internasionál (hanesan Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Miléniu).

Sira seluk, Sensu tinan 2010 nian, bele permite ona Ezekutivu atu ajusta polítika no medida sira, haree ba persesaun loloos kona-ba populasaun ne’ebé  maka hela iha Timor-Leste, kona-ba nia distribuisaun no kondisaun sira abitabilidade nian. “Hanesan ezemplu, ita bele hatene kona-ba fatin sira ne’ebé mak goza ona fornesimentu eletrisidade. Servisu ida ne’ebé maka dezenvolve maka’as ho konstrusaun  Sentrál Elétrika iha Hera no Betano, no fornesimentu enerjia alternativa iha zona sira ne’ebé remota liu. Husi Sensu 2010 ita bele hatene loloos sa’ida de’it maka halo ona, sa’ida maka presiza halo iha tempu ne’ebá no oinsá halo”, Diretór-Jeral Estatístika nian esplika.

Loke mós dalan, atu isentiva no envolve komunidade sira iha esforsu kona-ba dezenvolvimentu konsertadu, liuhusi hala’o Sensus Fó Fila Fali – publikasaun ida ho perfíl husi suku ida-idak husi suku 442 ne’ebé mak eziste iha nasaun ne’e, no ne’ebé serve hanesan referénsia ba lider komunitáriu sira “tanba soi dadus komparativu kona-ba sira nia suku sira no distritu, nune’e mós nasaun nian. No mós kona-ba ninia pontensialidade no dezafiu sira ne’ebé boot liu. Ida ne’e bele halo sira hatene sa’ida mak bele no tenke halo atubele dezenvolve komunidade”, Nia hatutan.

Tuir norma ne’ebé Divisaun Estatístika Nasoins Unidas nian indika, Sensu ne’e hala’o iha kada tinan sanulu. Maibé tanba Timor-Leste hanesan nasaun joven ida, ne’ebé hatudu “dezenvolvimentu ida ne’ebé lalais importante ba Estadu atu hala’o resenseamentu hirak ne’e ho periodisidade ida ne’ebé badak liu. Maibé iha nasaun sira seluk ne’ebé halo Sensu iha kada tinan lima, hanesan Estadus Unidus Amérika, Austrália ka Japaun”, haktuir Diretór-Jeral Estatístika nian. Governu hakotu ona atu hala’o Sensu iha 2015, no Sensu oinmai tenke hala’o iha tinan 2020.

Diploma ne’ebé maka define medida ne’e hetan aprovasaun iha Konsellu Ministru, iha loron 25 fulan Marsu tinan ne’e nian. “Dekretu-Lei ida ne’e mós enkuadra normativamente realizasaun periódika Sensu sira nian, hodi determina entidade sira ne’ebé mak atu responsabiliza ba nia ezekusaun, prosedimentu sira kona-ba finansiamentu no mekanizmu sira atu garante konfidensialidade husi informasaun ne’ebé rekolla ona”, Diretór-Jeral Estatístika nian, António Freitas, konklui.

   Ba leten