Semináriu “Globalizasaun Ekonómika no Oportunidade sira ba Investimentu: CPLP no Rejiaun Ázia-Pasífiku”

Kin. 24 jullu 2014, 16:00h
Globalizasaun CPLP_PG

Iha loron 24 fulan Jullu, Primeiru-Ministru partisipa, iha Sentru Konvensaun Dili, iha Semináriu ne’ebé dedika ba tema “Globalizasaun Ekonómika no Oportunidade sira ba Investimentu: CPLP no Rejiaun Ázia-Pasífiku”. Sorumutuk ne’e halibur reprezentante sira husi organizasaun importante sira iha área Ekonomia nian no potensiál investidór sira husi setór privadu nian, nasionál no internasionál sira, atu reflete kona-ba posibilidade kooperasaun nian sira iha pilár foun ne’ebé mak Timor-Leste introdús, pilár ekonómiku, ne’ebé sei dezenvolve durante ninia Presidénsia Rotativa, hafoin Simeira ba da-X CPLP nian, ne’ebé hala’o horisehik, iha Dili.

Boazvindas, husi Ministra Finansas, Emília Pires, inklui aprezentasaun kona-ba Konkluzaun sira husi sorumutuk ho Ministru Finansas CPLP nian sira no espesialista sira seluk iha área Finansas no Ekonomia husi oraganizasaun mundiál no nasaun hirak ne’ebé la pertense ba CPLP, ne’ebé hala’o iha loron 21 fulan Jullu.

Intervensaun dahuluk mai husi Primeiru-Ministru Repúblika Portugeza nian, Pedro Passos Coelho, Xefe Estadu Portugal nian dahuluk ne’ebé halo vizita ofisiál ida ba Timor-Leste. Hili fali mote ne’ebé Timor-Leste foti ba nia Prezidénsia bianuál organizasaun nian “CPLP no Globalizasaun” Pedro Passos Coelho konsidera futuru Komunidade ne’e nian fó esperansa boot iha nível ekonomia nian, tanba CPLP “reprezenta kurakuran porsentu 4% husi komérsiu mundiál no tama mós nasaun balu ho ekonomia dinámika liu husi rejiaun ne’ebé sira pertense ba”. Primeiru-Ministru Portugal nian ko’alia liu mós kona-ba “tasi ne’ebé luan tebes husi nasaun sira ne’ebé hamutuk iha CPLP”, hodi fó hanoin katak, bainhira hamutuk, sai hanesan “área marítima boot ida mós husi mundu tomak”

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, iha mós sesaun maklokek nian, esklarese kona-ba “Prezidénsia Timor-Leste nian ba CPLP: Vizaun ida ba Futuru”, iha ne’ebá nia esplika katak “Bainhira habadak leet ne’ebé haketak ita, prosesu Globalizasaun nian dezenvolve tuir dalan idak-idak nian, no liberaliza fluksu sira, iha rede ida ne’ebé dinámika, fásil atu fahe matenek ba malu, esperiénsia no poténsia komérsiu no investimentu internasionál nian sira ne’ebé aas tebes. Vizaun Timor-Leste nian ba CPLP pasa tanba ita hala’o hamutuk tuir dalan foun hirak ne’e no iha ne’ebá mak ita hatene hili futuru ida ne’ebé di’ak liu ba ita nia Povu sira, atu ita alkansa hamutuk destinu komún dezenvolimentu nian".

Sesaun maklokek nian taka husi Xefe Sentru Dezenvolvimentu OCDE nian, ba Ásia, Kensuke Tanaka, ne’ebé Aprezenta “Annual Outlook 2014 OCDE (Áfrika no Ásia) tama mós perspetiva sira ba 2015”.

Ida ne’e hotu tiha tuir kedas ho série aprezentasaun no debate rua. Dahuluk kona-ba “Oportunidade no dezafiu sira iha Ásia-Pasífiku no iha CPLP globál ida”, ne’ebé modera husi Sekretáriu Estadu ba Asuntu ASEAN, Robertu Soares, iha ne’ebé iha aprezentasaun tolu: husi Ministru Negósiu Estranjeiru Nova Zelándia nia, Murray McCully, husi Sekretária-Jerál Adjunta Nasoins Unidas nian no Konselleira Espesiál Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian ba Timor-Leste, Noelen Heyjer, no husi Sekretáriu Ezekutivu CPLP nian, Murade Murargy.

Daruak, kona-ba “setór privadu iha era globál ida”, ne’ebé modera husi Kathleen Gonçalves, husi Kámara Komérsiu nian, iha aprezentasaun haat: husi Prezidente Konfederasaun Emprezariál CPLP nian, Salimo Abdula, husi Eis-Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria Timor-Leste nian, Gil Alves, husi Eis-Ministru Solidriedade Sosiál Timor-Leste nian, Arsénio Bano, no husi Eis-Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu Timor-Leste nian, João Mendes Gonçalves.

Semináriu ne’e taka husi Eis-Primieru Ministru Timor-Leste nian, Marii Alkatiri.

   Ba leten