Fundu Petrolíferu halibur ona dólar amerikanu millaun rihun 15,7

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Porta-Vóz Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 17 fulan Jullu tinan 2014

Fundu Petrolíferu halibur ona dólar amerikanu millaun rihun 15,7

Relatóriu trimestrál Fundu Petrolíferu Timor-Leste, ba períodu ne’ebé remata iha loron 31 fulan-Marsu tinan 2014, hatudu katak saldu hosi Fundu atinje ona dólar amerikanu millaun rihun 15,7. Hahú iha tinan 2013, Fundu ne’e iha de’it millaun rihun 11,8 no to’o tinan ne’e nia rohan a sa’e ona ba millaun rihun 14,9.

Tuir Lei Fundu Petrolíferu tinan 2005, fundu ne’e “tenke kontribui ba jestaun rekursu petrolíferu ida-ne’ebé loloos, hodi fó benefísiu ba jerasaun daudaun ne’e no mós ba jerasaun aban-bainrua nian”.

Administrasaun kona-ba Fundu hosi parte Timor-Leste nian hetan rekoñesimentu iha mundu tomak liuhosi ninia jestaun no efikásia, ne’ebé atinje ona klasifikasaun 8, tuir eskala ida hosi 0 to’o 10, iha trimestre daruak tinan 2014, iha Índise Transparénsia hosi Sovereign Wealth Fund Institute. Iha relatóriu dahikus husi Índise Governasaun Rekursu (2013), Timor-Leste hatuur an iha fatin da-8.u hosi nasaun 58, liuliu kona-ba ninia Prátika Aprezentasaun Relatóriu sira, no hatuur an iha fatin da-13.u tuir klasifikasaun jerál. Relatóriu trimestrál no anuál nian sira Fundu Petrolíferu nian bele haree iha sítiu Banku Sentrál Timor-Leste nian, iha http://www.bancocentral.tl.

Atu hetan retornu finanseiru ne’ebé ás-liu no bele mós hamenus risku, Lei Fundu Petrolíferu altera ona iha tinan 2011 hodi bele fó fleksibilidade ida boot liu iha karteira investimentu ida-ne’ebé lahanesan liu. Desizaun hodi diversifika karteira investimentu nian, ba alokasaun ida ho pursentu 90% kona-ba Obrigasaun sira Tezouru EUA nian, hatudu momoos ona rezultadu di’ak liuhosi aumentu ida iha retornu husi lukru investimentu nian ba reforsu Fundu ne’e durante tinan 3 dahikus nian.

Iha tinan 2013, Rendimentu Brutu Investimentu, ne’ebé jera hosi Fundu ne’e, aumenta ona ba-iha dólar amerikanu millaun 865.

Portavós Governu Konstitusionál V, Ministru Estadu Ágio Pereira, hatete katak “Fundu Petrolíferu Timor-Leste nian sa’e ba daudaun no lori rezultadu di’ak, ne’ebé hakbiit ninia sustentabilidade. Ita-nia estratéjia atu utiliza Fundu Petrolíferu ba dezenvolvimentu setór importante sira no apoiu diversifikasaun ekonómika iha ita-nia nasaun ne’e hanesan estratéjia ida- ne’ebé pozitiva.Sei hetan rezultadu sira ne’ebé di’ak tebetebes bainhira ema hotu-hotu halo parte  iha prosesu ne’e - ne’e katak, Governu tenke gasta ho loloos, setór privadu hala’o servisu tuir-oras no kualidade no estudante bolseiru sira hetan rezultadu di’ak no fó sira-ninia kapasidade hodi atinje  dezenvolvimentu Timor-Leste ida-ne’ebé saudável, prósperu no seguru”.

   Ba leten