Programa Governu Konstitusionál VIII nian
1. MUDANSA BA PROGRESU NO BEM-ESTAR
2. KONTINUA HO DEZENVOLVIMENTU KAPITÁL SOSIÁL
- 2.2 Saúde
- 2.2.1 Objetivus jerais área saúde nian
- 2.2.2 Prestasaun Servisus Saúde Primária
- 2.2.3 Prestasaun Servisus Saúde Ospitalár
- 2.2.4 Infraestruturas Iha Setór Saúde
- 2.2.5 Jestaun ho distribuisaun Medikamentus no Ekipamentu Médiku
- 2.2.6 Emerjénsias médikas
- 2.2.7 Jestaun ho Administrasaun Setór Saúde
- 2.2.8 Rekursus Umanus
3. KONTINUA HO DEZENVOLVIMENTU INFRAESTRUTURAS
4. KONTINUA HO DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA
5. KONTINUA HO KONSOLIDASAUN GOVERNATIVA
- 5.3 Finansas Públikas
- 5.3.1 Reforma ba Jestaun iha Finansas Públikas
- 5.3.2 Reforma Impostos no Taxas
- 5.3.3 Efisiénsia no Efikásia iha Despeza Públika
- 5.3.4 Orsamentu tuir Programas
- 5.3.5 Transparénsia no Aprovisionamentu
- 5.3.6 Empréstimu
- 5.3.7 Parserias Públiko-Privadas (PPPs)
- 5.3.8 Participasaun Setor Públiku iha Investimentu Privadu (“Participasaun Ekuitativa”)
- 5.3.9 Korporasaun de Investimentos de Timor-Leste (TLIC)
- 5.3.10 Jestaun ba Fundu Petrolíferu
- 5.3.11 Jestaun ba Fundu Seguransa Sosiál no ba Fundu Veteranus
- 5.3.12 Jestaun ba Património Estadu
PREÂMBULU
1. MUDANSA BA PROGRESU NO BEM-ESTAR
Programa VIII Governo Konstitusional sai hanesan instrumentu polítiku ida, ba tinan lima, nebé reflete aspirasoens povo Timor nian no mós fó sai medidas prioritárias ba dezenvolvimentu sustentável, hanesan define ona iha ‘Planu Estratégiku Dezenvolvimentu 2011-2030’. Ezekutivu ida ne’e, durante nia mandatu, sei kontinua kontribui ba transforma Timor-Leste, país ida nebé iha rendimentus ki’ik ba país ida ho rendimentus médios-altos, país iha nebé populasaun moris iha seguransa nia laran no saudável, instruída no próspera.
Programa Governu nian inkorpora (katak, tau mós) roteiro (dalan) nebé Timor-Leste define tiha ona atu kumpri (ka implementa) “Ajenda 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentável, husi Nasoens Unidas”, a ninia metas ho prioridades ho “Objetivus Dezenvolvimentu Sustentável (ODS)”, atu bele atinje progressus nebé konkretus ba dezenvolvimentu sustentável. Ajenda Global ida ne’e iha 17 ODS, nebé buka hatán ba nesesidades emar-nian, hodi realsa katak labele iha ema ida nebé husik hela iha kotuk, atu garante futuru nebé diak liu ba timoroan sira hanesan ba mundu tomak.
Timor-Leste mós assume tiha ona kompromisu polítiku ba implementasaun Ajenda ida ne’e no Timor-Leste envolvido tebe-tebes iha inkluzaun (ka atu hatama) “Objectivu 16 - Paz, Justiza no Instituisoens efikazes, responsáveis no inkluzivas, iha nível hotu-hotu”, tamba Timor-Leste hatene katak, se la iha paz, justisa no instituisoens fortes no efikazes, difísil tebe-tebes atu implementa objetivus sira seluk, nebé indispensáveis ba dezenvolvimentu sustentável.
Nune’e, Aliansa Mudansa ba Progressu (AMP), husi partidus polítikus tolu, bolu ba nia an-rasik dever no responsabilidade atu kontinua:
- Implementa polítikas públikas no reformas nebé la’o hela, nebé mós hatudu katak la’o diak, hodi mantein estababilidade no loke dalan ba dezenvolvimento ekonómiku no sosial;
- Promove reformas nebé estruturantes, atu aselera transformasaun ida nebé nesesária, iha setores nebé seidauk hatudu la’o ho diak populasaun sira nian;
- Reforma, korrije no aperfeisoa prosesus, sistemas no metodolojia nebé difikulta (sátan netik) dezenvolvimentu sustentável, iha áreas hotu-hotu, atu instituisoens tomak bele sai efikaz liu, responsáveis liu no inkluzivas liu.
Ba Estadu jovem (ka nurak) ida, ho deit tinan 16, mantém paz no promove justisa, sai nudar aspetus a mak kontinua sai prioridade nasional, tamba se la iha paz no justisa, sei la konsegue hakat-liu barreiras nebé Estadu bele sinti liu tiha ona situasaun frájil nian. Pas, justisa no instituisoens fortes mak pilares (ka ai-rin), nebé sei hamosu konfiansa no seguransa va populasaun, bele atrai investimentu no dezenvolve setor ekonomiku no sosial, husi dalan nebé sustentável.
Diversifikasaun ekonómika no kriasaun empregu, mak sai prioridades ba Governo oda ne’e, atu fó resposta ba dezafius nebé mai husi modernidade no atu apoia populasaun jovem nebé aumenta lalais tebes. Ita iha benefísiu tamba iha riku-soin enerjétikus, maibé ita tenki esforsa-an maka’as atu sés-an husi ‘maldição dos rekursus’ (ka ‘malisan husi riku-soin’), hodi bele harí pontes atu hetan ligasaun nebé forte entre rekursus sira né ho progressu.
Atu hasoru dezafiu ida né, ita sei kontinua investe iha áreas fundamentais tolu: kapital sosial, dezenvolvimentu infrastruturas no dezenvolvimentu ekonómiku, nebé hatúr iha kuadru institusional ida nebé efikaz duni, no bele kontribui atu elimina tiha korrupsaun no burokrasia nebé todan liu, ho nune’e promove kompetensia, profissionalismu, onestidade no transparensia.
Investimentus iha kapital sosial, ho objetivu atu harí sosiedade saudável no instruída, no ho nune’e bele hatán ba nesesidades sosiais povu-nian no bele hamosu forsa-de-trabalhu atu bele disponível ba dezenvolvimentu País nian. Investimentus nebé aloka iha infrastruturas ho hanoin atu kontribui ba ekonomia ida ke buras, interligada no sustentável. Ami iha planu kompletu iha infrastruturas, ba konstrusaun portus, aeroportus, estradas, bé-mos no saneamentu báziku iha rai-laran tomak, nebé sei implemente ho dinâmika foun ida, iha tinan 5 mai né.
Investimentus iha dezenvolvimento ekonómiku sei ajuda Timor-Leste atu kria ekonomia moderna, diversifikada no próspera, liu husi konstrusaun iha setores industriais estratéjikus, ho kbiit atu a alimentasaun, buat rua krusiais ba dezenvolvimentu nebé, ho tán hadi’a no haboot empreendedorismu, sei kria oportunidades barak ba dezenvolvimentu iha indústria. Turismo presiza tama iha prioridade investimentu, atu bele kapitaliza (fó valor) ba ninia beleza, ninia diversidade no atu aproveita lokalizasaun jeográfika País nian. Nune’e mós, investimenu atu transforma Kosta-Sul ba sentru petrolíferu rejional ida – projetu Tasi Mane – ne’e sai hanesan aposta ida nebé brani, nebé sei lori impaktus ekonómikus multiplikadores ba munisipius hotu-hotu to’o sukus no aldeias tomak.
Parte importante iha prosesu konstrusaun Estadu no Nasaun, mak atu garante soberania total da Rai, inklui ba Tasi nebé, tuir direitu internasional, iha Timor-Leste ninia jurisdisaun (ka kontrole no uzu). Tan ne’e mak VIII Governo sei kontinua fó prioridade máxima ba negosiasoens atu hetan delimitasaun fronteiras terrestres no marítimas ho Indonésia, nune’e mós oin-sá implementa Tratadu kona-ba fronteiras marítimas entre Timor-Leste no Austrália, iha Tasi Timor, ba nebé projetu Tasi Mane iha relasaun nebé boot tebes.
Hodi haré katak Tratadu entre Timor-Leste no Australia, kona-ba delimitasaun fronteiras maritimas, temi mós estatutu juridiku ba kampu gás Greater Sunrise nian no estabelesimentu rejime espesial ba dezenvolvimentu rekursus no fahe reseitas nebé sei mai, ami sei kontinua defende opsaun kadoras mai ita-nia Rain, hodi implementa vizaun husi ita-nia povu, nebé hakerek ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030.
Ami iha konviksaun katak susesu da Timor-Leste, nudar Estado no nudar Nasaun, depende ba konjuntura demokratika no politika iha tinan hirak mai né, tempu nebé Estado timorense se estrutura di’ak liu tan no konsolida-an nudar Estadu modernu ida, iha nebé ema hotu-hotu rekonhese primado do Direito (katak lei mak ás liu) no iha nebé iha responsabilizasaun (husu responsabilidade) no iha responsabilidade (ema ida-idak simu ninian) husi forsas vivas (komponentes, sosial, politika, ekonomika) tomak iha sosiedade laran.
Só liu husi konsolidasaun Unidade Nasional, Paz no Demokrasia, mak iha possibilidade atu atua ho forma konsertada atu reduz ki’ak no mukit iha País laran, diminui dezigualdades nebé iha no asimetrias (diferensas) rejionais, hodi reforsa soberania nasional. Nune’e, Governo sei husu instituisoens públikas hotu-hotu no atores sosiais nasionais atu partisipa iha prosesu ida ne’e, hodi bele konsilia (tau hamunutuk) vizaun kona-ba dezenvolvimentu nebé hotu-hotu iha laran, tuir rekizitus (ka normas) konstitusionais.
Nune’e, VIII Governu Konstitusional kompromete atu elabora Planu Estrtéjiku Dezenvolvimentu II, ho konsulta permanente ho Sosiedade Sivil, atu atualiza plano nebé hala’o hela no hodi reflete estadu atual Nasaun nian no mudansas nebé mosu hela iha ita-nia Rai laran no iha Mundu, nune’e mós atu hatudu vantajens kompetitivas Nasaun nian, iha dezenvolvimentu setores estratéjikus nebé temi tiha ona, tamba setores sira ne’e mak sei lori ba progresu nebé efetivu.
Programa Governo nian, ba lejislatura 2018-2023, nebé aprezenta daudauk ba Distintus Deputadus a a transforma Vizaun 2030 ba realidade.
Ikus liu, dokumentu ida ne’e representa konjuntu kompromisus ba sosiedade timorense, nebé hotu-hotu bele haré tuir ka fiskaliza, kompromisus ba dezenvolvimentu nasional no ba progresu no bem-estar timoroan hotu-hotu, liu-husi mós partisipasaun husi timoroan hotu-hotu.
1.1 Vizaun Jeral
VIII Governo nia programa atu haktuir polítikas nebé implementa ona ho susesu, tamba objetivos no a progresus nebé iha daudauk kona-ba dezenvolvimento ekonómiku, sosial no polítiku.
Tamba ne’e, Governu halo análize sésia ida kona-ba situasaun interna País nian – Estadu da Nasaun – atu bele buka no hetan estratéjias nebé di’ak liu atu implementa iha tinan liman oin mai.
Nune’e, importante atu lembra fali pasadu nebé resente no sintetiza ponto-de-situasaun internu iha País:
- Núdar País nebé foin horis, prosesu difísil ‘konstrusaun Estadu’ ezije esforsu boot, hodi haré katak, bain-hira hahú, la iha esperiensia governativa, la iha instituisoens Estado-nian, la iha infrastruturas bázikas, la iha rekursus umanus no la iha rekursus finanseirus.
- Tan ne’e, prosesu konstrusaun Estadu, iha kedas nia hahú, harí ho baze ba dependensia finanseira no institusional husi parseirus desenvolvimentu no Países doadores, nebé sai hanesan dezafiu ida-tan ba desenvolvimentu institusioens nasionais, tamba desenvolvimentu né tenki kesi-an ba padroens no regras internasionais, nebé lori husi estranjeiru, hodi forma no limita komportamentus no dudu ba konflitus iha prosesus konstrusaun no konsolidasaun instituisoens públikas nian.
- Krizes lubuk ida mós mosu no presiza kedas tinan 2 atu IV Governu bele rezolve no, iha ona 2009, tinan 10 depois de referendu nebé lori mai independensia nasional, Povo timor adopta (kaer, simu) mote ‘Adeus Conflito, Bem-vindo Desenvolvimento’.
- No, tamba mote ida né ezije dezenvolvimento, maka iha 2010 no 2011 sorin balun, hala’o iha Pa”is tomak debates públikus nebé Governu promove, kona-ba potensialidades ba País nia dezenvolvimentu, hosi nebé rezulta (ka hetan) Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2013.
- Ho lansamentu Plano Estratejiku Desenvolvimentu, iha 2011, komesa iha ona kuadru ba longo prazu ida núdar referensia, atu kumpre vizaun ba Timor-Leste, hodi bele sai País ida ho rendimentus médiu-altus, ho populasaun saudavel, instruida no iha seguransa, iha 2030. Planu né prevê abordajem ida ke engloba (kaer hamutuk) kurtu, medio no longo prazu, ho baze iha vizaun kona-ba País ida nebé iha objetivu atu hakbit no haboot-an iha bazes fortes.
- Maibé, Plano ida ne’e, aprovado iha Parlamento Nasional iha ona Setembro 2011, no só bele hahú implementa iha 2013. Ne’e tamba, iha 2012, iha primeiro semestre, iha kedas ronda rua ba eleisoens presidensiais, no, iha fali segundo semestre, mosu eleisoens lejislativas no formasaun ba V Governo, ne’ebé tenki define ninia programa, prepara Plano Asaun ba 2013 no mós Orsamento Jeral Estadu ba 2013.
- Ajenda 2030 Nasoens Unidas nian, aprovada iha 2015, rekonhese katak, se la iha paz, la iha justisa no la iha instituisoens fortes no efikazes, difísil tebe-tebes ba País ida atu implementa Objetivus sira seluk ba Dezenvolvimentu Sustentável.
- Kompromisu ida ne’e hetan apoiu boot husi Timor-Leste, tamba VI Governu, iha Maio 2017, organiza Konferensia Global kona-ba ‘Roteiro ba implementasaun Ajenda 2030 no Objetivus Dezenvolvimentu Sustentável’. Timor-Leste define klaru tiha ona nia dalan atu la’o ba Objetivus Dezenvolvimentu Sustentável no, haré mós ba kontextu nasional, alinha objetivus sira ne’e ho Plano Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030.
- Kaer mós ba prinsipiu transparênsia, Timor-Leste hasai medida ida, husi nebé Parseirus Dezenvolvimentu la ós deit tenki respeita sistema nebé ita estabelese, maibé mós tenki, tinan-tinan, aprezenta relatóriu kona-ba oin-sá sira uza osan nebé sira-nia Gobernus fó liu-husi sira. Ho nune’e, aprova tiha Polítika Jestaun kona-ba Efikasia husi Ajuda Esterna, nebé define oinsá apoiu internasional ba dezenvolvimentu bele fó mai Timor-Leste, hodi garante katak, atu hala’o apoiu ne’e, tenki alinha ho programas Governu nian no atu garante promove responsabilidade husi parte rua (doador no benifisiário), sempre ho hanoin kona-ba hetan rezultadus nebé bele hadi’a povu nia moris.
- La ós deit husi susesus nebé ita alkansa iha paz, estabilidade no kresimentu ekonomiku, iha tempu nebé badak, maibé liu mós husi asaun nebé hala’o iha grupo g7+ no partisipasaun iha foruns internasionais oioin – hodi fahe esperiensia husi konflitu ba reziliensia no promove agenda paz iha mundu no rekonsialiasaun – Timor-Leste, iha nivel mundial, konsideradu kazu susesu ida, no ho nune’e kapitaliza ninia prezensa iha palko internasional.
- Ho kompreensaun ida realista katak “Roma ho Pavia la halo iha um dia’, ita labele husik liu atu rekonhese katak, maski la la konsegue halo buat hotuhptu atu, lalais kedas, hadi’a totalmente aspetus hotu-hotu iha Povo-nia vida, buat balun halo duni ona, nebé hatudu afirmasaun nebé dehan katak vida ekonomika povu nian hatudu onestamente sinais pozitivus.
- Ita buka no esforsa-an atu konsolida hela ita-nia demokrasia, tinan ba trinan. Timor-Leste, konsideradu País mais demokrátiku iha Sudeste Asiátiku, tuir avaliasaun independente husi ‘The Economist’, kona-ba ‘Indice Demokrasia’. Estudu ida ne’e publika iha 2017, hodi haré ba prosessos eleitorais, pluralismu, liberdades no garantias, partisipasaun polítika, kultura politika no funsionamentu instituisoens Timor-Leste nian.
1.2 Senáriu Atual
- Husi dadus nebé iha, bele hare katak populasaun Timor, agora, to’o 1.268.671 abitantes, ho kresimentu annual ida 2.37% no katak 51,24% habitantes ho idade menus de 20 anos. Iha Timor-Leste, husi total ida nebá, Feto to’o 49.2% , no mós 78% populasaun mak hela iha Munisipius sira seluk no la hela iha Dili, nebé iha kedas 22%.
- Ekonomia sa’e, husi 2008 ba 2011, ho taxas medias 11% kada tinan. Iha 2016, PIB naun-petrolíferu hetan valor 1.702 milhoens dolares (katak, 1 Biliaun, 702 milhoens), nebé sai hanesan kresimentu 5,3%, no PIB Per Kapita sa’e ba 1.338,00 dolares, signifika katak, iha tinan 14 nia laran, triplika husi 480,60 dolares, nebé rejista iha 2002. Maibé, tenki dehan katak 46% husi kresimentu entre 2010 ho 2015, depende liu ba asaun husi Administrasaun Públika, no 24% mak husi setor konstrusaun, nebé investimentu privado promove.
- Resultado husi kresimentu ne’e mak redusaun pobreza iha Timor-Leste. Iha 2007 persentajem kiak to’o 50%. Persentajem ida ne’e, iha 2014, tun ba 42% ona. Maibé, karik ita uza Indikador Internasional kona-ba Pobreza (1,9 dolares amerikanus loron ida), husi nebé bele hetan ka hare pobreza extrema (ka mukit), iha 2007, Timor-Leste hetan 47% kona-ba pobreza extrema no, iha 2014, tun tiha ba 30%, no iha redusaun ida ne’e ita bele haré melhoria padroens moris nian, hanesan asessu nebé boot ba eletrisidade, kualidade iha habitasaun (ka uma) no kbit hetan osan.
- Níveis konsumu privadu mós influensia maka’as iha kresimentu ekonomia no redusaun pobreza, no, tuir Banku Mundial, entre 2004 no 2014, familias timorenses mak sai motivador ba aumentu konsumu privado to’o kedas 160%. Iha 2016, konsumu privadu sa’e 4,2%, ho rejistu veikulus aumenta 8% no numero ema estranjeirus mai Timor aumenta 6,6%. Nune’e ba, maski entre 2007 no 2014, iha redusaun ba kiak, dezigualdade iha konsumu la muda iha tempu nebé hanesan, konforme sai ida mak bele haré husi Índise GINI, 0,28 iha 2007 no 0,29 iha 2014. Ne’e hatudu nesesidade atu kontinua esforsus hodi reduz kiak no dezigualdades no haforte kresimentu ekonómiku jeral.
- Konstrusaun, nudar indikador ida ba dinâmika ekonomia, iha 2016, área total ba konstrusaun nebé halo okupa 92.814 m2, nebé korresponde ba 46 lisensas nebé fó, ho valor osan 37.716 milhões de dólares. Kompara ho 2008, area ba konstrusaun 40.453 m2, ho lisensas 22 nebé fó, ho deit valor osan 11.319 milhoes de dolares.
- Kona-ba akizisaun kareta rasik, iha 2016, rejista kompra (ka sosa) 19.498 veíkulus, no husi total ne’e, 83,6% ba motorizadas, 9% ba lijeirus , 5,8% lijeirus atu tula karga (ka sasan) no 1.5% ba veikulus pesados (kareta boot).
- Nudar indikador importante ba dezenvolvimentu social no teknolojiku populasaun nian, konsumu iha nível telekomunikasoens no Internet hatudu alterasoens boot iha kuadru atual. Nune’e, iha 2015, rejista total 3.965 subskritores ba rede fixa komunikasoens, enkuantu ba servisu móvel hetan total 827.685 subskritores. Iha nível Internet, iha 2015, rejista total de 190.444 subskritores. Ita bele harée diferensa, tamba iha tinan 2012, ba servisu telefóniku fixu, rejista deit 11.700 no ba rede móvel sei iha deit 687.682 subskritores. Ba fali Internet, iha 2012, iha deit 64.733 subskritores.
- Timor-Leste sei mosu nudar País ida menus dezenvolvidu, hamutuk ho Paízes 46, nebé identifikadus iha Relatório Konferensia Nasoens Unidas nian kona-ba Komersio no Dezenvolvimentu, ba tinan 2017. Ho ekonomia nebé depende tebe-tebes ba politikas no programas ba despesa públika, no tamba la iha diversifikasaun nebé konsistente ba ekonomia, hodi dudu cresimentu ekonomiku ida nebé lidera husi setor privadu, mak sai nudar obstákulu ba dezenvolvimentu sustentável no ba menor dependensia ba reseitas petróleo.
- Tuir dadus husi Estratéjia Nasional Empregu 2017-2030, iha 2013, 60% populasaun timorense iha idade ativa (katak, bele servisu) maibé 31% maka integra iha forsa trabalhu, nebé la ós agrikultura subsistensia. Husi sira nebé integra iha forsa trabalhu, la to’o 25% mak hetan empregu formal, no sira seluk iha empregu naun-formal no nudar trabalhadores independentes (ka servisu ba an rasik).
- Iha estimasaun katak kresimentu 18% husi populasaun ativa, entre 2013 e 2018, hasa’e numeru 630.000 ba 742.000, no haré katak, iha 2030, populasaun ekonomikamente ativa bele to’o 914.000. Nune’e mós, iha 2030, besik 37% husi populasaun ekonomikamente ativa, sei komposta husi mane no feto, ho idade menus de 25 anos, enkuantu menu 35 anos maka halo 60% husi total iha leten.
- Kréditu ba setor privadu, estagna (la la’o) tiha iha 2015 no 2016, hodi hetan rekuo ida to’o 1,8% iha 2016, mas konsegue rekupera fali ho aumentu 25% iha tinan 2017. Estagnasaun nebé verifika ne’e tamba kréditu mal paradu (katak, kredores sira la selu), nebé konsegue hadia’a fali hodi, husi 23% iha 2015, tun duni ba 15% iha primeiru trimestre 2017.
- Indise Presus ba Konsumidor (IPC), nebé tun beibeik husi 2011, hodi atinje desvalorizasaun 1,3%, iha 2016, rejista inflasaun nebé pozitiva ho 0,6% iha 2017, no Banku Mundial prevê katak tendensia ida ne’e se mantein iha 2018, iha 1,5% no, iha 2019, bele atinje 2,5%.
- Timor-Leste investe hela ninia reseitas, nebé mai husi rekursus naturais ba fundu soberanu ba rikeza, Fundu Petrolíferu, konsistente ho prinsipius transparensia no boa governasaun, tamba ne’e mak obrigadu hasai deit montantes limitadus, atu finansia prioridades estratéjikas nasionais iha Orsamentu Jeral Estadu, hanesan infrastruturas, edukasaun no saúde.
- Fundu ida ne’e, estabelesidu iha 2005, ho saldo loke nian 205 milhoens de dólares, sai nudar instrumentu id aba polítika fiscal nebé diak, hodi haré no sukat didiak interesses timoroan hotu nian, ba longo prazu, tamba montante nebé bele hasai, reguladu husi Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE), nebé to’o deit 3% husi total rikeza petrolífera. Objetivu RSE nian mak atu kontrola 13 gastus ba rendimentus petroliferus, nebé por enkuantu ás hela, no tahan impact husi presu mina-rai nebé volátil (ka sa’e-tun) no salvaguarda uzu sustentável iha finansas públikas.
- Depois de prosesu rigorozu no partisipativu ida, altera duni, iha 2011, Lei Fundo Petróleo, hodi halo alokasaun to’o 50%, iha Titulos Públikus, no 50% iha mekanismu Rendimentu Fixu no to’o 5% iha mekanismus alternativus. Estratéjia diversifikasaun Fundu Petrolíferu ne’e, prova duni katak forte no positiva, hodi proporsiona retornus nebé maka’as. Tuir Banku Mundial, Fundu ne’e, nebé simu reseitas (nebé dala ruma sa’e, dala ruma tun) husi petróleo, ho retornus nebé hetan no mós ho levantamentus (osan nebé hasai, tuir orsamentu Estadu), sei konta, to’o 2018 remata, valor merkadu ho 16.922 milhoens dolares amerikanus (ka, bilioens 16, milhoens 922 dolares amerikanus).
- Kona-ba dezenvolvimentu setor petroliferu, importante atu relembra katak, iha 2007, Timor-Leste tama iha Inisiativa da Transparensia Indústrias Extrativas (ITIE), no katak, iha deit tinan 10 Ukun-An, dezenvolve kedas Sistema ho klasse mundial atu jere reseitas, no sai, iha Julhu 2010, primeiru País iha Ásia-Pasífiku no terseiru iha Mundu tomak, nebé hetan estatutu katak hala’o tuir duni ITIE, iha divulgasaun no transparensia reseitas petróleo no gás.
- Iha 2002, primeiro Orsamentu Jeral do Estadu hetam 75,6 milhoens dólares, husi ajuda internasional. Iha 2017, OGE sa’e ba 1.414,4 milhoens de dolares (ka, 1 biliaun, 414 milhoens, 400 mil dolares). Cresimentu nebé signifikativu (ka boot) iha despesa públika ezije ba Governu atu dezenvolve sistema de jestaun id aba finansas publikas, nebé efisiente, responsável no transparente. Nune’e, hala’o mós iha Ministériu Finansas no iha ministerius seluk, reformas lubuk ida, hodi bele hetan profisionalimsu diak liu ho hadi’a jestaun no ezekusaun finanseira no prestasaun servisus.
- Hodi bele assegura diak liu-tan jestaun ba rekursus, Governu, iha 2008, kria Autoridade Nasional Petróleu (ANP), nebé pasa, iha 2016, ba Autoridade Nasional Petróleo no Minerais (ANPM), nudar instituisaun públika responsável ba jestaun no regulasaun ba atividades petrolifera no explorasaun mineira iha Timor-Leste laran, tanto iha tasi komu iha rai-laran, no iha Área Konjunta Dezenvolvimentu Petrolíferu. Atu maximiza partisipasaun Timor-Leste nian iha dezenvolvimentu setor petrolíferu, Governu kria mós, iha 2011, kompanhia nasional petróleo, ho naran TIMOR GAP E.P. (GAP, katak: Gas and Petroleum).
- Kriasaun Institutu Petroleu no Geolojia (IPG), iha 2012, no empreza nasional mineira Murak-Rai Timor-Leste S.A., iha 2017, atu dezenvolve estudus jeolójikus no defende interesses Estadu iha atividades explorasaun ba rekursus minerais iha País.
- Ho senário nebé real kona-ba situasaun sosio-ekonomika País nian, VIII Governo Konstitusional assume, hanesan prioridade númeru um, mak kriasaun de empregu. Ba ne’e, Governu kompromete atu kria kondisoens hotu-hotu nebé bele atu hatúr no haburas diversifikasaun ekonómika, iha áreas produtivas, hanesan agrikultura, pekuária, peskas no turismu, para além de setor indústria. Ba ne’e, kriasaun Banku Dezenvolvimentu, no sei loke-an ba investimentu estranjeiru, ho objetivu atu fó linha de krédito ba emprezas internasionais, atu bele inisia (ka hahú), ho konfiansa, partisipasaun nebé ativa no efetiva iha kresimentu ekonomiku Pais nian.
- Banku Dezenvolvimentu Nasional (BDN) sei iha mós knar boot ba iha jestaun Fundu dos Veteranus no Fundu da Seguransa Sosial atu bele garante sustentabilidade iha futuru ba Fundus ne’e, kona-ba uza didiak Fundu dos Veteranus no mós atu imprime (ka kuda metin) serteza nebé boot iha jestaun ba reformas, hodi liberta Estadu husi obrigasaun finanseira tinan-tinan.
2. Kontinua ho Dezenvolvimentu Kapitál Sosial
“Rikeza ka rikusoin Nasaun ida nian mak povu nia forsa ka kbiit rasik. Dezenvolvimentu máximu iha Saúde, Edukasaun ho kualidade moris povu timor tomak nian, ne’e esensial tebes atu bele harí metin Nasaun ida ne’ebé justa no dezenvolvida”.
Dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian hanesan objetivu nasional ida ne’ebé depende maka’as tebes ba kapasitasaun, saúde ho kualifikasaun husi nia forsa de trabalhu. Investe iha kapital umanu, ne’e hanesan estratéjia fundamental ida, hodi permite dezenvolvimentu ne’ebé sustentável no mos kria kondisoens ba inkluzaun ne’ebé boot liu, bein-estar ka moris di’ak no ho dignidade iha sosiedade timor laran.
Sosiedade ne’ebe kulturalmente demokratika no dezenvolvida, mak ida ne’ebe la husik hela ema ida ba kotuk, hodi buka no investe maka’as iha grupus sira ne’ebe frajeis no vulneraveis liu, no asume (ka simu) papel fundamental feto, jovens ho idozus sira-nian ba dezenvolvimentu sustentavel, hodi rekonese mos, la’os de’it sira-nia direitus tuir Konstituisaun, maibe hanesan iha kazu kona-ba fetonia direitus, promove igualdade no transversalidade jeneru iha momentus politikus, sosiais no ekonomikus Pais nian tomak no iha nia instituisoens hotu-hotu.
2.1 Edukasaun no Formasaun
Halakon obstákulus iha asesu ba edukasaun no asegura atu labarik no foin sa’e sira bele hetan asesu ba edukasaun ida ho kualidade, la haré ba kondisaun ekonomika no sosial no mos fatin iha ne´ebé sira horik ba, sai nudar estratéjia prioritária ba Governu. Asesu ba Edukasaun, ho kualidade, labele sai deit privilejio ba ema balun, maibé, pelu kontrariu, edukasaun presiza sai nudar instrumentu inkluzivu ida ne´ebé bele hamenus diferensas, iha oportunidades socioekonomikas, hodi promove dezenvolvimentu ekuitativu iha ita-nia Nasaun. Edukasaun sai nudar direitu fundamental ida ba sidadauns no sai instrumentu importante ba dezenvolvimentu sosial no ekonomiku, nune´e mos atu kria sosiedade ida ne´ebé saudável no próspera.
Iha tinan 2023, Timor Leste hakarak atu atinje edukasaun ida ne´ebe ho kualidade diak liu, ho oportunidade boot iha asesu ba ema hotu, hodi sai edukasaun ida ne´ebe bele hatán lolós ba nesesidades merkadu-de-trabalhu nian, kontribui hodi hamenus dezempregu, liu husi aprendizajen iha moris tomak (aprendizagem ao longo da vida), no, liu-liu, atu hakotu tiha siklu visiozu husi/iha kiak interjerasional. Edukasaun ida ne´ebé atu atinji, mak sei promove aprendizajen ida ne´ebé servehanesan baze, atu sidadauns sira bele ativu iha partisipasaun ba dezenvolvimentu sustentável, iha konsolidasaun ba Nasaun no, nune´e mos, atu sidadauns sira bele aplika sira-nia potensialidade no sira-nia kriatividade umana ne´ebe favorese ba inovasaun.
Atu atinji rezultadus ne´e, programa VIII Governu Konstitusional iha área Edukasaun, reflete (ka hatudu) programa ida koerente no integradu. Liu husi programa ida ne´e, hakarak afirma katak dalan lós atu alkansa rezultadus ne´ebé ita hein ho forma sustentável, maka liu husi partisipasaun permanente husi komunidade edukativa no kontribuisaun ativa husi entidades oi-oin, publikas no privadas (inklui mos sosiedade sivil no sektor privadu) ho baze iha sistema kordenasaun ida ne´ebé firme. No mos, liu husi programa ida ne´e, sei promove definisaun no implementasaun ba intervensoens edukativas, nebé bazeia ba evidênsias sientifikas no konkretas nune´e mos ba estudus rigurozus, ho kualidade.
Nune´e, Governu sei hadi’a kualidade Edukasaun no formasaun profisional, hodi asegura asesu ne´ebe hanesan ba populasaun timor-oan tomak, iha áreas Ensinu hotu-hotu.
Ba ne´e, Governu sei:
- Reforma jestaun no administrasaun iha Sistema Edukativu, iha nível Ministeriu Edukasaun, Munisipal no mos iha eskolas, inklui definisaun ba prosedimentus ne´ebé adekuadus no ba sistemas monotorizasaun no avaliasaun;
- Haforsa kondisoens atu labarik sira, ho tinan entre tolu to´o lima, bele hetan asesu ba preparasaun ba ensinu báziku obrigatóriu, inklui edukasaun pré-eskolar, ne´ebe besik sira-nia hela fatin. Asegura mos, partisipasaun konkreta husi komunidade edukativa;
- Haforsa (ka hametin) kondisoens ba Ensinu Báziku ne´ebe universal, obrigatóriu no gratuitu, ho kualidade ne´ebé diak duni. Ensinu Báziku sei sai nudar sentru hodi aprende atu konhese, aprende atu halo, aprende atu moris ho ema seluk no mos aprende atu forma nia a’an rasik. Iha idade ho tinan nen, labarik hotu-hotu sei hetan asesu ba Ensinu Báziku ida ho kualidade, ho akizisaun ba kompetênsias nebé maka’as iha matemátika no iha literasia, iha lian (ka línguas) oficiais, ho mós kompetensia bázika iha lian ingles, hanesan lian estranjeiru, nune´e mos kompetênsia iha valores fundamentais husi identidade nasional, husi historia no mos husi kultura timor-nian;
- Reforsa kondisoens ba Ensinu Sekundáriu ida, iha ne´ebe estudantes sira bele hetan asesu ba koñesimentus sientifikus, umanístikus no mos téknikus. Alunus sira sei aprende atu aplika koñesimentus hirak ne´e, iha sektores produtivus País-nian, hodi prepara sira atu tama ba merkadu de trabalhu ou atu kontinua sira-nia estudus superiores, universitarius ka politéknikus. Governu sei kontinua fo opsaun rua: Ensinu Sekundariu Jeral ka Ensinu Sekundariu Tekniku-Vokasional;
- Asegura atu estudantes sira ne´ebé tama iha Ensinu Superior, bele prontu atu fo resposta ne´ebé los liu, iha merkadu de trabalhu, hodi asegura asesu ne´ebé hanesan ba ema hotu no haforsa mekanizmus akreditasaun nian no avaliasaun ba kualidade iha nível ensinu ida ne’e;
- Reforsa oportunidade ba hirak ne´ebe hakarak estuda no hakléan sira-nia koñesimentus, liu-liu sira ne´ebe vulneráveis liu, no sira ne´ebé hasoru dezafius boot, liu-husi programa edukativu ne´ebe atraente no flexível, bazeia ba metodolojia ne´ebé ho kualidade ba ensinu ba ema adultus;
- Moderniza no hodi assegura importansia nebé boot, iha esforsus ba formasaun profesional kontínua, hodi haforsa padroens efetividade nebé tenki diak, hanesan mentoria no akompañamentu, no uza informátika no teknolojia ba informasaun, material multimédia no aprendizajen ‘à distânsia’ (ka husi dok) atu assegura dosentes ho kualidade, preparadus atu forma futuru Timor-Leste nian;
- Kontinua dezenvolve rekursus umanus nasionais, liu husi programas, estratéjias no investimentus plurianuais. Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu sei kontinua kontribui ba dezenvolvimento iha Edukasaun no Formasaun Profisional ba foin-sa’e no adultus sira, ho forma ne´ebé transparente no kordenadu, no ho baze iha identifikasaun ba áreas koñesimentu no habilidades ne´ebe sei falta liu;
- Konsolida Komisaun Nasional Edukasaun (CNE), nudar mekanizmu ba promosaun diálogu inkluzivu no partisipativu, entre partes interessadas iha sektor edukativu, no koordenasaun nebé diak entre Ministeriu Edukasaun ho sosiedade sivil no setor privadu no mos ho parseirus dezenvolvimentu nasionais no internasionais;
- Hakléan programa iha edukasaun inkluziva, hodi promove kultura kona-ba respeitu ba diversidade, hodi rekoñese talentus oi-oin no mos kapasidades oi-oin, husi ema hotu, atu nune´e bele promove susesu ba alunus sira no, efetivamente, possibilita sira atu hetan futuru hanesan sidadauns ne´ebé hetan respeitu husi komunidade tomak, no asegura edukasaun ne´ebé orienta liu ba alunu, nudar realidade loro-loron, ne’e hotu núdar prinsípiu-xave ba politika edukativa;
- konsolida lían Tetun hodi garante padraun ida ba nia uzu, no promove nia uzu iha estabelesimentu ensinu sira, iha áreas oin-oin governu nian, iha média no ba populasaun hotu. Nune´e, Governu kompromete atu haka’as liu-tan iha implementasaun Planu Estratejiku Nasional Edukasaun (2011-2030), atu nune´e bele alkansa metas hirak tuir mai, iha tinan lima oin mai:
- Pelu menus 50% husi labarik, ho tinan entre 3 to 5, sei benefisia ba Edukasaun Pré-Eskolar ka programa preparasaun ba Ensinu Báziku obrigatóriu, ho atensaun espesial ba komunidades rurais;
- Implementa ho kompletu, Kurrikulu Nasional de Baze no programas ba orientasaun pedagojika, relasiona ho edukasaun pré-eskolar;
- Define sistema administrasaun no jestaun ba estabelesimentus pré-eskolares, adekuadu ba realidade nasional, ne´ebé bele asegura efetividade iha prosesu ensino-aprendizajen no maximiza rekursus humanus no finanseirus, hodi loke liu-tan asesu ba pré-eskolas no ba insentivus finaseirus publikus;
- Assegura konstrusaun ka rebabilitasaun, iha minimu, fasilidades 100, hodi uza ba edukasaun pre-eskolar, nebé kompletas ho rekursus umanus, ekipamentus no material didátiku.
- Aumenta ba 95%, taxa likida iha matrikula;
- Aumenta taxa aprovasaun, iha etapa final ensinu báziku, ba pelu menus 85%;
- Hamenus rasiu husi alunus iha sala laran, ba média nasional, profesor 1 ba alunus 35, liu-husi konstrusaun, pelu menus, salas foun 1.050;
- Asegura iha mínimu, aumentu ba 30% ba kapasidade literasia alunus sira, iha 2º anu eskolar besik atu hotu, nebé sei sukat ho baze husi avaliasaun, tuir padraun internasional;
- Asegura katak 100% Eskolas Bazikas Sentrais Públikas sei hetan instalasaun bé no saneamentu, no biliotekas ho kondisoens atu uza, no mos aumenta ba 50% númeru eskolas ne´ebé hetan ona asesu ba facilidades laboratóriu nian;
- Kria fundu infraestruturas ida, atu fo resposta ba situasoens emerjensia, ne´ebe bele tau-em-risku seguransa no saúde alunus no profesores sira nian;
- Implementa, ho kompletu, Kurikulu Nasional de Baze, ne´ebe hetan ona aprovasaun iha tinan 2015, no ninia programas ba orientasaun pedagójika;
- Dezenvolve no implementa medidas pedagójikas, ne´ebe adekuadas, hodi asegura ensinu ida ho kualidade, iha áreas rurais;
- Halo revizaun ba Kurrikulu Nasional ba 3º siklu do Ensinu Baziku, hodi aprova lejislasaun relevante no orientasoens pedagójikas nebé presiza;
- Konsolida aktividades ne´ebé hariku kuríkulu, inklui programa “Horta Pedagógica”, no kria programas foun ne´ebe estimula kompetensias kulturais, artístikas no desportivas, iha eskolas tomak iha ensinu báziku;
- Garante atu alunus no Profesores sira tomak bele iha asesu ba livrus no materiais eskolar és, ne´ebé relevantes no ho kualidade, hodi promove mos uzu ba Teknolojia husi Informasaun no Komunikasaun (TIC);
- Hamosu programas televisivus lubuk ida no vídeus, hodi apoia prosesu ensinu-aprendizajen;
- Define no implementa programas de excelênsia, liu-husi prosesu partilha (ka fahe ba malu) padroens-modelu atu potensializa asesu ba prátikas ho kualidade iha estabelesimentus eskolares publikus, ne´ebé prezisa liu, liu-husi utiliza Centro de Aprendizagem e Formação Escolar (CAFE), hanesan dalan ida;
- Aprofunda jestaun demokrátika iha eskolas, liu-husi medidas ne´ebé haforsa partisipasaun inan-aman no alunos sira.
- Reforsa implementasaun konteúdu kuríkulu nian iha matéria formasaun kona-ba valores síviku sira, igualdade jéneru no respeitu diversidade.
2.1.3 Ensinu Sekundariu Jeral no Tekniku Vokasional
- Atinji to’o 85%, taxa bruta ba matrikula, hodi loke tan numeru vagas ne´ebé nesesarias, iha eskolas foun no eskolas ne´ebé iha ona;
- Konstrui ka rehabilita, iha mínimu 300 salas de aula, liu-husi programa konstrusaun no rehabilitasaun eskolas foun no sala de aulas ba Ensinu Sekundariu;
- Asegura katak 100%, husi eskolas sekundarias públikas, bele hetan kondisoens tomak nebé diak no prontas atu sai hanesan fatin ida ba aprendizajen ne´ebé adekuada, ho fasilidades hanesan laboratoriu no biblioteka, iha ambiente ida ne´ebe seguru no respeitozu;
- Hahú implementa medidas atu halo avaliasaun, tuir padraun internasional, atu sukat rezultadus husi aprendizajen (ex. PISA), ne´ebé serve nudar baze ba reforsu ba kualidade iha nível ensinu ida ne´e, no sai mos nudar mekanizmu hodi sukat progresu nebé iha;
- Haré hikas fali Kurrikulu Nasional ba Ensinu Sekundariu Tekniku-Vokasional, atu promove adaptasaun nebé diak-liu ba padroens rejionais no internasionais ba ensinu, no asegura adkire (ka hetan) kompetênsias pratikas no ba laboratoriu, kompetênsias kulturais, artistikas no desportivas, habilidades ba moris no kompetênsias transversais ba empreendedorismu;
- Haré hikas fali Kurrikulu Nasional ba Ensinu Sekundariu Tekniku-Vokasional, atu promove ajustamentu diak-liu ba nesesidades husi merkadu, hanesan: agrikultura, industria, mekanika, eletronika, konstrusaun sivil, no prestasaun servisus nebé vokasionadus (ka halai) ba artes, empresas, turizmu no restaurasaun, ho foku ba dezenvolvimentu iha áreas rurais;
- Asegura asesu Professores sira-nian ba materiais pedagójikus, ne´ebé bele apoia implemntasaun ba kurríkulu;
- Garante katak 100% husi Profesores, iha Ensinu Sekundariu Jeral, iha kualifikasaun minima ne´ebé lei exije, liu-husi formasaun kontínua ba Profesores iha kurríkulus no iha programas orientasaun pedagojika nian;
- Uza informátika no teknolojias komunikasaun, hanesan instrumentu atu promove ensinu ida ne´ebé modernu no ho kualidade;
- Implementa programa akonselhamentu profisional ida, hodi apoia alunus sira atu hili kursus nebé sira hakarak hasai, iha Ensinu Superior;
- Promove parcerias fortes ho entidades relevantes, inklui sektor privadu, atu garante Ensinu Sekundariu nebé asesível no ho kualidade, inklui apoiu finanseiru no realizasaun estájius ba alunus sira, nebé ajusta ho nesesidades merkadu nian;
- Defini no implementa programas de excelência, liu-husi prosesu partilha kona-ba padroens-modelu, atu potensializa asesu ba prátikas nebé ho kualidade, ba estabelesimentus eskolares públikus ne´ebé presiza liu;
- Uza metodolojias atrativas no flexíveeis, hodi aumenta taxa de aprovasaun no graduasaun ba programas Ensinu Rekorrente nian;
- Avalia no reforsa Sentrus Komunitarius ba Aprendizajen, hodi promove liu-liu katak Sentrus sira né hetan partisipasaun, nebé efetiva, husi sosiedade sivil no komunidade lokal, atu maximiza utilizasaun Sentrus sira né ba aktividades edukativas oi-oin iha komunidades nia let;
- Haforsa kualidade Ensinu Rekorrente, liu-husi asesu ba materiais didátikus ho konteúdus nebé konkretus no fásil atu kompriende.
- Habelar Programa Ekivalensia nian to’o Ensinu Sekundáriu, bazeia ba estudu viabilidade ida.
2.1.5 Reforsu ba Koezaun Sosial liuhosi Edukasaun
- Promove integrasaun ba modifikasoens físikas nebé nesesárias, iha instalasoens hotu-hotu nebé foun ba Eskolas Públikas;
- Implementa sistema edukativu ida nudar reforsu, ho formasaun kle’an liu ba Professores, hamutuk ho programa ba apoiu espesifiku iha eskolas públikas no privadas, ne’ebe oferese servisu edukativu espesializadu ida ba alunus sira ne’ebe ho necessidade edukativa espesializada, ba alunus sira nebé iha nesesidades edukativas espesiais, hodi permite katak eskolas sira né bele servi populasaun di’ak liu-tan;
- Assegura reforsu institusional no tekniku ba Sentrus Rekursus ba Edukasaun Inkluziva, liu-husi análize rigoroza kona-ba nesesidades;
- Promove alimentasaun nebé nutritiva ba alunus sira, inklui hadia implementasaun programa Merenda Eskolar, hodi haforsa nia jestaun no efikásia, liu-husi mekanismus kordenasaun inter-ministerial;
- Estabelese ligasaun ho Programa Saúde iha Família no ho programas relevantes seluk, hodi kordena apoiu ligadu ba saúde físika no mental labarik sira, iha eskola ka iha lar (uma mahon), inklui sira ne’ebe iha problema psikolójiku, trauma no problemas saúde seluk-tan;
- Reforsa kordenasaun ho programa “Bolsa da Mãe”, hodi oferese mos asesu ba bolsas estudu ba alunus sira, ho nesesidades edukativas espesiais;
- Promove medidas apoiu ba labarik sira ne’ebe laiha koñesimentu lian ofisial ida, bain-hira sira integra ba sistema edukativu, liu-husi kontinuasaun programa-pilotu EMBLI to’o 6.º ano eskolar remata, hodi asegura reforsu ba formasaun espesifika kona-ba uza primeira lingua hanesan ponte aprendizajen ba lian ofisial sira;
- Dezenvolve programa atividades rekreativas no programas animasaun nian no inovasoens seluk-tan, hodi promove koñesimentu lian ofisial ba labarik sira ne’ebe ho idade kiik;
- Elabora no implementa programa espesifiku ida, atu asegura inan-foin-sa’e sira kontinua hetan asesu ba edukasaun, iha kondisoens hanesan ema seluk;
- Dezenvolve programa ne’ebe enkoraja ema ho defisiênsia atu sira partisipa iha atividades profissionais, ne’ebe iha relevânsia boot ba dezenvolvimentu nasional, inklui mos hanesan Profesores;
- Hahú implementa programa transporte eskolar, ho métodus nebé adekuadus ba realidade nasional no partisipasaun ativa husi komunidade edukativa;
- Aumenta persentajen Dosentes Feto no ba ba kargus Diresaun no Xefia, iha entidades relevantes ba edukasaun, ho aumentu minimu 15%.
2.1.6 Jestaun no Kualidade Ensinu
- Promove sistema ida rigorozu ba avalisaun ensinu no jestaun no akreditasaun ba Eskolas no implementa programas ba kapasitasaun ne’ebe bele halakon frakezas ne’ebe identifika ona;
- Promove no haforsa mekanismu kontrolu ba númeru oras ensinu formal ba alunu ida-idak;
- Haforsa sistema rekursus umanus, iha estabelesimentus edukasaun no ensinu no bazeia ba méritu, profisionalizmu no kompetensia, nune’e mos oferese insentivu, formasaun no kapasitasaun, no mós implementa avaliasaun ba dezenpeñu ho baze ba kualidade no progresaun iha karreira, hodi bele asegura valorizasaun profisaun nian;
- Implementa medidas ne’ebe bele liga Profesores sira-nia kualifikasaun ho sira-nia funsaun ne’ebe atu hala’o, no asegura katak sira kolokadus tuir nesesidade real;
- Asegura katak prosesu tomak ba planeamentu, nia finansiamentu no nia aprovizionamentu iha kualidade, no implementa asoens atu monitoriza nia efetividade, hodi utiliza dadus Edukasaun nian no dadus kona-ba populasaun, hanesan feramenta baze ba planeamentu, monitorizasaun no avaliasaun;
- Moderniza níveis de Ensinu nebé iha, liu-husi utilizasaun teknolojia informátika iha administrasaun no jestaun eskolar no iha sistema informátiku ba jestaun eskolar;
- Haforsa kapasidade servisus munisipais nian, inklui mos, liu husi kordenasaun efetiva ho prosesu desentralizasaun administrativa, formasaun ba jestaun no administrasaun no iha áreas sira seluk;
- Asegura jestaun eskolar efesiente, liu-husi definisaun no implementasaun regulamentus kona-ba disiplina Profesores no alunus sira nian, no ba finansiamentu eskolar;
- Hadi’a relasaun eskolas ho inan-aman sira, inklui promosaun ba asosiasaun inan-aman nian no realizasaun kampañas sensibilizasaun ba envolvimentu inan-aman sira, iha edukasaun labarik sira-nian;
- Implementa programas ne’ebe hariku alunus sira, liu-liu atividades desportivas, eskuteirus, atividades sivika, artístika no kultural;
- Reestrutura INFORDEPE atu bele oferese desenvolvimentu profisional progresivu no ho kualidade ba rekursus umanus iha edukasaun no asegura formasaun nebé efetiva liu ba Jestores no Profesores;
- Prepara Professores, tuir áreas relevantes ba espesializasaun, hodi asegura kolokasaun nebé efetivu, antes hahú anu letivu;
- Promove kualidade no relevánsia iha Institutu Nasional Linguístika, no asegura tan rekursus hodi fortalese lian ofisial Tétun no lían nasional seluk.
- Asegura sistema ida ba Ensinu Superior, nebé abranjente no luan, reguladu ho padroens rigurozus kona-ba kualidade, no bele responde ba nesesidade País-nian no respeita Sistema Nasionál de Kualifikasaun iha Timor-Leste;
- Implementa tomak kuadrus reguladores no ba finansiamentu instituisoens públikas no privadas, inklui definisaun ba áreas relevantes ba ensinu no númeru máximu ba vagas;
- Reforsa kapasidade Ajensia Nasional ba Avaliasaun no Akreditasaun Akademika (ANAAA), hodi promove avaliasaun ho kualidade no akreditasaun ba estabelesimentus Ensinu Superior nian;
- Kontinua no reforsa programa bolsas-de-estudu, liu husi Fundu Desenvolvimentu Kapital Humanu (FDCH), hodi asegura katak sei fó resposta ba áreas estratéjikas iha desenvolvimentu País-nian, ne’ebé identifika liuhosi mapeamentu rekursus humanus ne’ebé elabora hosi FDCH, no garante asesu ho baze iha méritu no iha programas espesifikus sosiais;
- Kontinua reforsa kualidade ensinu iha Universidade Nasional Timor Lorosa’e, inkuli kriasaun kursus foun, nebé ajustadus ba nesesidade desenvolvimentu sosioekonomiku País nian, hodi hadi’a kondisaun infraestruturas, inklui harí kompleksu moderno ba Fakuldade Engenharia, iha Hera, no halo reforsu ba Faculdade de Edukasaun, Arte no Humanidade liu-liu iha formasaun ba dosentes foun sira;
- Hahú pasus dahuluk ba kriasaun Sidade Universitária, iha Munsipiu Aileu;
- Reforsa Ensinu Tekniku Superior, liu-husi expansaun iha áreas estratéjikas ba ekonomia nasional, liu-liu Instituto Superior Politekniku ba Hotelaria no Turismo iha Lospalos no Akademia Peskas no Estudus Mariñu iha Manatuto, no hadi’a kondisaun infraestruturas, jestaun no ba ensinu iha Instituto Politekniku Betano;
- Promove ligasaun entre Ensinu Sekundáriu Tékniku-Vokasional ho Ensinu Superior Tékniku;
- Haforsa Institutu Nasional ba Siensias no Teknolojia, liuhosi funsionamentu órgaun hirak ne’ebé previstu iha nia estatutu, hodi desenvolve estudus investigasaun no análize ba siensias aplikadas, nune mos nia rejistu no nia divulgasaun;
- Implementa programas ne’ebe bele favorese asesu ida boot (ka luan) ba materiais akadémikus ba Dosentes no Estudantes sira, liu-husi bibliotekas fizikas no dijitais;
- Promove ligasaun entre Instituisaun Ensino Superior akreditada sira, públiku no Privadu, ho emprezas nasionais kualifikadas, ho objetivu atu asegura alinhamentu entre oferta edukativa no nesesidades sira;
- Elabora no aprova polítika jestaun ida no organizasaun ba ensino superior ne’ebé estabelese diretrizes kona-ba diversifikasaun ba oferta edukativa, hodi kumpre kurikulu ba padraun mínimu no ba língua ofisial sira ne’ebé promove identidade, patriotismu no koezaun sosial komunidade edukativa nian;
- Regula implementasaun ba kareira dosentes universitárius sira, inklui halo análize ba atual modalidade ba formasaun kontínua no pós graduada ba dosentes ensinu superior sira;
- Garante uzu efetivu ba língua ofisial iha ensinu superior no halo estudu kona-ba kriasaun ba “ano zero”, hodi reforsa kompeténsias linguístika ne’ebé serve hanesan reforsu ida ba konhesimentu sientífiku báziku;
- Hatama ba aprovasaun leis estruturante sira no espesífiku ensinu superior nian, liu-liu aprovasaun ba sistema bináriu kona-ba kréditus no rejime juridiku ba kuríkulu padraun mínimu iha ensinu superior no formalizasaun ba kriasaun Konselhu Reitor;
- Promove atu estabelesimentu iha ensinu superior hotu uza língua ofisial núdar língua eskluziva iha formasaun no ensinu;
- Hatama fundu infraestruturas id aba estudante sira, ho objetivu atu promove ekivalénsia no igualdade jéneru iha asesu ba ensinu superior hosi estudante sira iha País tomak;
- Kria mekanismu no prosedimentu ne’ebé garante mapeamentu, monitorizasaun, inspesaun no akompanhamentu regular ba instituisaun ensinu superior sira, ho objetivu atu asegura kualidade ensinu;
- Dezenvolve programa kona-ba kapasitasaun iha Ensinu Superior, hodi fo’o servisus signifikativus iha apoiu administrativu, koordenativu no regulamentar ba sistema;
- Promove kooperasaun iha área Ensinu Superior, ne’ebé regula no enkuadra ho prioridades iha Timor-Leste, ho Instituisaun Ensinu Superior estranjeira ne’ebé akreditadu;
- Aprova no implementa programa kombate ba plájiu akadémiku iha instituisaun Ensinu Superior.
2.1.8 Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu
Fundu Desenvolvimentu Kapital Umanu, nebé estabelese iha tinan 2011, ho misaun atu kontribui ba desenvolvimentu rekursus umanus nasionais, iha áreas estratéjikas dezenvolvimentu, liu- husi finansiamentu ba programas no projetus formasaun plurianuais, ne’ebe destinadu atu aumenta kapasidade ba profissionais timoroan sira. Fundu ida ne’e inklui programas ba formasaun profisional, ne’ebe foka liu ba jovens sira, formasaun profisional téknika ba funsionarius públikus, nune’e mos ba profesores foin-sa’e sira, forsas Polísia no Defesa nian no programas bolsas-de-estudu ba funsionarius Estadu-nian no públiku ein jeral, ho objetivu atu sira bele hetan grau akadémiku insial ka avansadu.
Governu sei kontinua:
- Investe iha FDCH atu, ho forma kordenada no estratéjika, fornese edukasaun no formasaun profisional ida ne’ebe alargada;
- Monitoriza no avalia programas FDCH nian;
- Analiza no halo mapeamentu kona-ba rekursus umanus iha setor públiku iha Timor Leste;
- Produz no divulga guiaun ba bolsas-de-estudu no asesu ba formasaun;
- Hadi’a regulamentus no manuais rekursus umanus nian, ba funsionárius FDCH nian.
2.2 Saúde
Sidadauns hotu-hotu iha direitu ba saúde no asistênsia médika ho sanitária no mós iha devér atu defende no promove saúde. Tuir Konstituisaun Repúblika, Estadu tenke promove kriasaun servisu nasional ida kona-ba saúde universal, jeral no, karik bele, sei gratuitu (ka la selu).
Governu sei kontinua implementa Polítika Nasionál kona-ba Saúde ho Planu Estratéjiku Nasional Saúde iha setor saúde 2011-2030 (PENSS 2011-2030), hodi mantein vizaun kona-ba “Timor-Leste saudável”, ne’ebé timoroan hotu-hotu bele iha asesu ba saúde no, ne’ebé, saúde sai hanesan fatór dezenvolvimentu global, ba luta hasoru pobreza ka moris-kiak.
Inisiativas Governu nian kona-ba Setor Saúde sei kontinua orienta ba oinsá maksimiza esforsu tomak, hodi garante prestasaun servisus ne’ebé di’ak liu, iha setor ida ne’e, no mos jeneraliza (ka habelar) asesu ba kuidadus saúde ho kualidade, no halo avaliasaun beibeik kona-ba Efisiênsia, transparênsia ho profisionalismu, iha jestaun rekursus finanseirus, umanus, materiais no lojístikus, infraestruturas ho ekipamentus. Tanba ne’e, sei hametin Sistema Nasional Saúde – ne’ebé reprezenta hosi elementus independentes ne’ebé kontribui ba saúde ho bein-estar famílias hotu nian, nomós iha estabelesimentus ensinu, iha fatin servisu no iha fatin públiku no iha komunidades-nia leet - liuhusi kapasitasaun ba instituisoens ne’ebé presta kuidadu Saúde, ba profisionais saúde, ba sistemas fornesimentu no distribuisaun medikamentus ho sistemas emerjênsia médika.
2.2.1 Objetivus jerais iha área Saúde, mak hanesan:
- Hadi’a prestasaun kuidadus Saúde iha País tomak, ho atensaun espesial ba áreas remotas no kamadas populasaun ne’ebé desfavoresidas liu, haktuir prinsípius hanesan inkluzaun, ekuidade, efisiênsia no kualidade.
- Hadi’a sistemas finansiamentu no jestaun rekursus finanseirus, umanus, lojístikus, materiais no ekipamentus ho infraestruturas setor Saúde nian;
- Kontinua dezenvolve esforsus kona-ba desentralizasaun servisus Saúde, hodi hadi’a koordenasaun entre Ministériu Administrasaun Estatal no instituisoens relevantes;
- Hadi’a koordenasaun intersektorial Governu tomak nian, kona-ba oinsá konkreta “Timor-Leste saudável”, inklui hadi’a nutrisaun ho kondisoens sanitárias, liu-husi estratéjias ne’ebé konsertadas, hodi hadi’a agrikultura no autosufisiênsia alimentar, aumentu iha produsaun animal no hadi’a setór peskas, no mos liuhusi fornesimentu eletrisidade, bee moos no saneamentu báziku;
- Haré di’ak fali (ka revê) no hadi’a estrutura Sistema Nasional Saúde, nia organizasaun, rekursus ho kapasidade téknika hodi hadi’a prestasaun servisus integradus, iha kuantidade no kualidade sufisiente, hodi hadi’a mos sistemas planeamentu, monitorizasaun, avaliasaun no rekolha (ka halibur) indikadores;
- Kontinua investe hodi garante seguransa no hadia kualidade prestasaun servisu saúde nian;
- Asegura funsionamentu ne’ebé di’ak, liuhusi Servisu Autónomu Medikamentus ho Ekipamentus Saúde (SAMES, I.P), no Laboratóriu Nasional Saúde nian atu bele garante disponibilidade no distribuisaun ai-moruk, reajentes no konsumíveis médikus (utensílius médikus) ho efisiênsia, lailais no ho kualidade;
- Asegura funsionamentu ne’ebé di’ak liu, husi Servisus Emerjênsia no transferência pasientes;
- Estabelese parserias ho Sosiedade Sivíl, Setor Privadu ho Parseirus Dezenvolvimentu, atu bele dezenvolve kampañas sensibilizasaun, iha País tomak, hodi hadi’a Saúde públika, hanesan liuhusi prevensaun no hadi’a kuidadus iha área nutrisaun, imunizasaun, saúde reprodutiva, saúde mental no saúde ambiental.
Ba prosekusaun (ka atu alkansa) objetivus hirak ne’e, Governu sei halo asoens hanesan tuir mai no buka atinji metas hanesan:
2.2.2 Prestasaun Servisus Saúde Primária
- Garante katak sukus hotu-hotu, ne’ebé ho populasaun entre 1500 to’o 2000 pesoas, liu-liu ne’ebé hela iha áreas remotas, bele iha asesu ba Postu Saúde ida ho pakote servisus nebé abranjente;
- Asegura katak Sentrus Saúde Komunitárius, iha Postus Administrativus, bele garante atendimentu ba ema entre 5000 to’o 15000 no iha kapasidade atu jere 4 Postus Saúde iha área jeográfika ida-idak nian;
- Aumenta ba 70% taxa feto isin-rua ne’ebé simu kuidadus pré-natais, pelu menus dala-haat durante períodu isin-rua;
- Aumenta ba 80%, taxa partus ne’ebé hetan asistênsia husi profisional Saúde ida;
- Aumenta taxa kobertura ba kuidadus pós-natais ba 90% durante semana rua dahuluk há foin partu;
- Kontinua promove esforsu atu hadi’a estadu nutrisaun populasaun nian, ne’ebé foka liu ba bebés ho labarik sira, inklui prevensaun no tratamentu kona-ba falta nutrisaun, no mos liuhusi kampañas atu halo mudansa ba komportamentu kona-ba nutrisaun – né’e núdar objetivu ne’ebé bele rezulta hodi reduz taxa desnutrisaun (malnutrisaun no obezidade), inklui persentajen labarik sira ne’ebé hetan akompanhamentu no monitorizasaun iha kresimentu;
- Garante 90% imunizasaun hasoru poliomielite (ka moras polio), sarampu, tuberkuloze, difteria (ka moras respirasaun) no epatite B;
- Kontinua prepara no implementa planu kona-ba prevensaun ba moras kardíaka (ka fuan nian), reumátika (ka isin-sin) ho febre reumátika;
- Reduz impaktu no aumenta konsiensializasaun ho prevensaun kona-ba moras hanesan: HIVSIDA, tuberkuloze, asma (ka dada-iis susar tanba alerjia), malária, dengue, lepra (ka rate);
- Kontinua hadi’a asesu ba tratamentu ne’ebé relasiona ho moras iha foru ka kampu psikolójiku no mental;
- Reforsa asoens kona-ba promosaun saúde orál no hadi’a servisus odontolójikus (katak kona-ba moras nehan);
- Reforsa asoens promosaun saúde okular no hadi’a servisus oftalmolójikus (katak tratamentu moras matan);
- Reforsa asoens kona-ba promosaun saúde ho baze iha ábitus alimentares no hadi’a prestasaun servisus ba moras kardiovaskulares (ka fuan nian), diabetes (ka mi-midar) ho ipertensaun;
- Promove kampañas kona-ba saúde jeral ho envolvimentu famílias, komunidades no eskolas, liuliu kona-ba prevensaun moras relasiona ho konsumu drogas, tabaku, álkool, moras ne’ebé bele tranzmite seksualmente ho komportamentus seluk-tán ho risku hetan moras kontajiozas (ka ne’ebé da’et).
2.2.3 Prestasaun Servisus Saúde Ospitalar
- Kontinua halo planu, finansia no hala’o prestasaun kuidadus kardíakus no paliativus iha Ospital Nasional Guido Valadares;
- Halo planu, finansia no hala’o prestasaun kuidadus onkolójikus (ka kona-ba kankru) no renais (ka kona-ba rins), no mos kuidadus saúde espesializadus seluk-tán iha Ospital Nasional Guido Valadares;
- Estabelese servisus ba neurosirurjia iha HNGV;
- Aumenta númeru no kualidade ba Médikus no Téknikus espesializadus, iha HNGVs no Hospitais referénsia sira, ho konsiderasaun ba pakote kompriensivu iha kuidadus saúde sekundáriu no tersiáriu saúde nian;
- Reforsa kondisoens no disponibilidade iha Ospital Nasional no iha Ospitais Referênsia, atu bele kontinua sai hanesan sentrus estájiu, ho kualidade ne’ebé di’ak liu, ba profisionais saúde hotuhotu;
- Prepara estudu detalhadu hodi avalia nesesidades País nian no kondisoens finansiamentu, atu bele alkansa meta atu hari Ospital ida, iha kada munisípiu, to’o tinan 2030;
- Redúz transferênsia pasientes ba tratamentu médiku iha estranjeiru, liuhusi oferta servisus, ekipamentus, meius diagnóstiku no médikus espesializadus ne’ebé di’ak liu, iha HNGV.
- Implementa politika atu deskonjestiona Ospitais ka hamenus númeru pasientes, husi mekanismu ‘haruka fila fali’ ou halo “kontrareferensia” pasientes primárius ba Sentrus Saúde Komunitárius;
- Desentraliza kompeténsias administrasaun no jestaun finanseira Ospital referénsia nian, hodi asegura fortalesimentu institusional no autonomia diak ida kona-ba jestaun no rekursus ne’ebé afeta ba Ospital sira;
- Reforma Laboratóriu Nasional Saúde hodi hadia asesu no jestaun servisu laboratóriu nian iha teritóriu tomak;
- Reforma ba Bankus de Sangue hodi halo diak liu jestaun ba sistema fornesimentu raan no troka raan.
2.2.4 Infraestruturas iha Setór Saúde
- Kontinua harii no reabilita Postus Saúde, hodi alkansa meta hanesan Postu Saúde ida(1) ba kada suku no ba kada lokalidade ho abitantes 1000 to’o 5000;
- Kontinua reabilita no hasa’e kapasidade (ekipamentus, rekursus umanus) iha Sentrus de Saúde Komunitárius;
- Garante katak Postus de Saúde no Sentrus de Saúde Komunitárius bele hetan ekipamentus no sai operasionais, inklui ekipamentu médiku ho ona asesu ba teknolojias informasaun;
- Expande ekipamentu médiku nian no mos fo’o apoiu no asesu ba teknolojia informasaun nian;
- Garante katak 100% edifísius ne’ebé integra iha Sistema Nasional Saúde hetan asesu ba eletrisidade, bee moos no saneamentu báziku;
- Garante katak profisionais Saúde ne’ebé hala’o funsoens dook husi sira-nia área rezidênsia, liu-liu iha áreas remotas, tenke iha alojamentu ne’ebé di’ak;
- Kontinua reabilita no hasa’e kapasidade téknika Ospitais de Referénsia sira, atu bele oferese servisus espesializadus seluk;
- Kontinua aumenta edifísiu servisus sentrais Ministériu Saúde nian atu bele akomoda ho diak ema hirak ne’ebé iha.
2.2.5 Jestaun no Distribuisaun Medikamentus no Ekipamentus Médikus
- Kapasita Servisu Autónomu Medikamentus no Ekipamentus Saúde (SAMES, I.P), atu bele hala’o prestasaun servisus ne’ebé di’ak liu no asegura efisiênsia iha aprovizionamentu no lojístika ba produtus farmasêutikus no ekipamentus médikus ba Servisu Nasional Saúde;
- Hamenus Stock menus to’o besik 20% iha armazén SAMES nian no menus 10% iha Unidade Saúde sira;
- Hadi’a provizaun no distribuisaun medikamentus ho produtus ne’ebé asosiadus (ka ligadus) iha Servisu Nasional Saúde tomak, hodi destaka liu mak seleridade, efisiênsia, transparênsia no kualidade servisus, liuhusi koordenasaun no komunikasaun ne’ebé di’ak liu entre SAMES ho entidades relevantes;
- Reforma ba laboratáriu Nasional Saúde hodi hadia jestaun no kontrolu ba kualidade análize klínika nian no sistema fornesimentu raan;
- Implementa regulamentasaun no fiskalizasaun ba Farmásias no fatin seluk ne’ebé la espesializadus atu fa’an medikamentus (ka ai-moruk).
- Regula uzu de medisina alternativa no komplementa no promove medisina tradicional timorense.
- Garante kualidade ho efisiênsia iha Servisus Emerjênsia, hahú husi liña atendimentu ba to’o seleridade resposta ho meius no profisionais ne’ebé adekuadus, ba kada kazu emerjênsia, Servisus nebé funsiona 24 oras loron ida;
- Asegura ezistênsia frota transportes emerjênsia ne’ebé sufisiente no apropriada, hanesan ambulânsias ho veíkulus multifunsionais, ho kapasidade atu dezloka (ka la’o) iha país tomak;
- Reforsa kapasidade evakuasaun urjente liuhusi meius aéreus, liu-liu husi fatin sira nebé dok tebes no difísil atu hetan asesu husi rai.
2.2.7 Jestaun ho Administrasaun Setor Saúde
- Implementa Planu Estratéjiku kona-ba Saúde Nasional 2011-2030;
- Haré di’ak fali no hadi’a estrutura Sistema Nasional Saúde nian, inklui nia organizasaun, rekursus ho kapasidade téknika, hodi hadi’a prestasaun servisus integradus, no hadi’a mos sistemas planeamentu, monitorizasaun, avaliasaun no rekolha de indikadores;
- Hadi’a sistemas finansiamentu ho jestaun kona-ba rekursus finanseirus, lojístikus, materiais ho ekipamentus no infraestruturas setór Saúde;
- Dezenvolve no operasionaliza planu ida kona-ba otimizasaun rekursus materiais no umanus, inklui formasaun, kapasitasaun ho avaliasaun kona-ba dezempeñu, hodi hadi’a kondisoens ijiene no aseptizasaun (ka esterilizasaun) edifísíus hotu-hotu ne’ebé halo prestasaun servisus saúde primária no ospitalar;
- Implementa levantamentu kona-ba kondisoens, no tuir mai melhoria iha Unidades Sanitárias, iha edifísius nebé hala’o prestasaun servisus Saúde primária no ospitalar;
- Kontinua dezenvolve esforsus kona-ba desentralizasaun servisus Saúde, hodi hadi’a koordenasaun ho Ministériu Administrasaun Estatal no instituisoens relevantes;
- Dezenvolve no implementa padroens apropriadus saúde ho seguransa trabalhu, iha instituisoens Estadu tomak nian;
- Implementa tomak regulamentasaun kona-ba prestasaun servisus, husi unidades privadas saúde, tuir sistema públiku saúde;
- Hadi’a Sistemas Informasaun Saúde, atu bele halibur informasaun klínika kona-ba utente ida-idak, iha rejistu ida de’it, hodi permite halo lailais konsulta no mos preskrisaun eletrónika kona-ba medikamentus ho utilizasaun meius komplementares diagnóstiku nian, ho objetivu halo hamutuk Rejistu Saúde Eletróniku ida de’it ba sidadauns hotu-hotu.
- Kontinua kria kondisoens atu Postus Saúde hotu-hotu bele iha médiku ida (1), enfermeirus rua no parteiras rua;
- Kontinua kria kondisoens atu aldeias hotu-hotu, iha fatin sira ne’ebé la’o liu oras ida hodi to’o iha Postu Saúde, bele iha asesu ba profisional Saúde ida ne’ebé kompetente;
- Kontinua kapasita Institutu Nasional Saúde, hodi garante kualidade ensinu, investigasaun no peskiza iha saúde, no hadi’a supervizaun ba instituisoens formasaun iha setór ne’e;
- Halo parseria ho instituisaun ensinu superior sira no Ministériu Ensinu Superior, Siénsia no Kultura, hare’e fali kurríkulu ba ensinu superior ne’ebé destina ona ba formasaun profisional saúde nian;
- Implementa polítikas atu garante formasaun akadémika, kualifikasaun profisional no formasaun kontínua ba profisionais saúde sira;
- Kontinua investe atu hadia kompeténsias profisionais no kapasidade téknika rekursus umanus no profisionais iha setór Saúde, hodi fó formasaun ne’ebé adekuada ba kuadrus superiores, médius no bázikus;
- Estimula parserias ho kooperasaun internasionál, hodi forma no kapasita profisionais saúde, hahú husi profisionais Saúde espesializadus to’o téknikus ho rekursus umanus seluk, iha setór saúde (nune’e mos iha área administrasaun, jestaun, finansas, aprovizionamentu no kontabilidade);
- Implementa planus kona-ba forsa laboral, kuadrus de pesoal, regulamentus no padroens ho kódigus konduta ba profisionais setor Saúde.
2.3 Inkluzaun Sosial, Protesaun Sosial no Solidariedade
Dezdeke País ne’e sai independente, Governus, nebé tuituir malu to’o ohin, fó prioridade ba asistênsia ba sidadauns ne’ebé kiak no vulneráveis liu, iha sosiedade timor-nian. Maski ita hatene katak, ba longu prazu (ka tempu naruk), prestasaun edukasaun no formasaun ne’ebé ho kualidade no kriasaun oportunidades ba empregu, mak sei sai nafatin hanesan instrumentus fundamentais atu bele sai husi moris-kiak, atu to’o iha ne’ebá, Estadu nia devér mak atu asegura katak Kombate notes Libertasaun Nasionál sira (ne’ebé simu sakrifísius barak tebetebes ba Pátria), feto ho labarik sira (ihasira ne’e mak rezide fórmula susesu ba dezenvolvimentu sustentável), nune’e mos ho famílias kiak no kbiit-laek sira, idozus ho sidadauns vulneráveis seluktán (hanesan kazu kona-ba ema defisientes sira), hotu-hotu bele iha asesu hodi satisfáz sira-nia nesesidades bázikas ba bein-estár, no mos asesu ba oportunidades atu bele sai husi sira-nia kondisaun frajilidade.
Portantu, Governu sei kontinua fó tulun ba kamada populasaun ida ne’e, no mos dezenvolve polítikas no kria estratéjias ne’ebé bele redúz dependênsia ba apoiu husi Estadu. Iha ne’e inklui mos:
- Aprova no konsolida Estratéjia Nasionál kona-ba Protesaun Sosiál;
- Implementa Lei kona-ba Rejime Jeral Seguransa Sosial no garante protesaun ba trabalhadores ho sira-nia famílias, no mos iha situasoens hanesan maternidade, paternidade, adosaun, idade ferik-katuas, invalidez no mate;
- Konsolida Institutu Nasional de Seguransa Sosial atu nune’e bele jere, ho independência, transparênsia, efikásia no efisiênsia, sistema seguransa sosial, inklui rejimes kontributivus no naun-kontributivus;
- Aprova Lei de Bazes ba Protesaun Sosial;
- Haré di’ak fali (ka halo revizaun) no avalia dokumentus lejislativus no operasionais kona-ba Subsídiu Apoiu ba Idozus ho Inválidus (SAII);
- Haré di’ak fali no avalia programa Bolsa ba Inan, subsídiu apoiu kondisional, ne’ebé sei reajusta ho apoius sosiais pekuniárius (ka fó osan) ba famílias ne’ebé presiza liu, no foka liu-liu iha investimentus iha Saúde ho Edukasaun labarik sira-nian;
- Alarga konstrusaun Centrus de Solidariedade Sosial (CSS), nebé iha ona Munisípius hotu-hotu, to’o Postos Administrativos;
- Hadi’a Servisus Atendimentu Sosiál (SAS) nebé hakbesik-an ba komunidades, liuhusi Centrus Solidariedade Sosiál (CSS);
- Hadi’a Programa Apoiu ba Instituisoens Solidariedade Sosiál, ho prioridade ba hirak ne’ebé ho impaktu boot liu hanesan, tulun ne’ebé fó ba labarik ho jovens sira, ba feto ho sidadauns portadores de defisiênsias, no mos hanesan iha área integrasaun sosial, dezenvolvimentu umanitáriu ho apoiu iha situasoens emerjênsia ba kazus hanesan dezastres naturais, prevensaun ho reparasaun ba situasoens karênsia no dependênsia;
- Promove asoens koezaun sosiál, ne’ebé promove diálogu, seguransa komunitária ho rezolusaun konflitus no problemas sosiais iha nível komunidades.
2.3.1 Kombatentes Libertasaun Nasional
Konstituisaun determina katak Estadu tenke asegura protesaun espesial ba mutiladus funu, o an-kiak ho sira ne’ebé dependente hela ba ema sira ne’ebé dedika sira-nia moris tomak iha Luta baIndependênsia no soberania nasional no proteje ema hotu-hotu ne’ebé partisipa iha rezidênsia hasoru okupasaun estranjeira, bazeia ba Lei. Lei mos define tiha ona mekanimus hodi fó omenajen ba Eróis Nasionais.
Nune’e, Governu sei kontinua rekoñese valór ne’ebé ás tebes husi Eróis Nasionais, sei prezerva no selebra memória kona-ba Luta no sei halo buat hotu (ka providensia) atu sira hotu ne’ebé simu sakrifísius tomak hodi alkansa bein-komún (ka hotu-hotu nia di’ak), bele moris, agora, ho kondisoens nebé dignas, tanba País nia dignidade rasik mos depende ba ida ne’e.
Governu sei kontinua dezenvolve asoens hanesan ne’e:
- Promove rekoñesimentu ofisial ba Veteranus no Kombatentes Libertasaun Nasional, liu-husi atribuisaun ka fó kondekorasoens no husi atus rekoñesimentu ofisial seluktán, hodi fó atensaun espesial ba CLN sira nebé hetan tinan 3 iha Base de Apoio tamba, tuir Lei nebé vigora, sira seidauk hetan (ka sai benefisiariu ba) pensaun ruma;
- Atribui Diplomas de Honra ba Veteranus no CLN sira nebe iha registo no sira-nia prosesus validadus hotu ona;
- Promove nafatin Serimonias de Kondekorasaun ba Veteranus, Mártires no CLN sira, nebé to’o agora seidauk simu medalhas de onra husi Estadu;
- Atribui pensaun Prestasaun Pecuniaria Unika ba CLN sira ho tinan 3 iha Base de Apoio, hanesan ho CLN sira nebé hetan ‘dedikasaun esklusiva 4-7 anos’, hodi halo revizaun ba Lei kona-ba Estatuto CLN;
- Revê estatutu ba familiares, husi Kombatentes nebé mate ho ‘dedikasaun exkluziva ‘4-7 anos’, atu bele hetan direitu ba prestasaun pekuniária únika;
- Revê Estatutu atu bele atribui ‘dedikasaun exklusiva’ ba kombatentes nebé mate, iha funu laran maibé la konsidera hanesan mártires;
- Hakotu prosesus nebé sai reklamadus no pendentes, husi kedas rejistu 2003-2005 nian;
- Hala’o lalais prosesu verifikasaun no validasaun ba rejistos husi tinan 2009;
- Loke rejistu foun ba Veteranus no CLN sira nebé seidauk rejista-an, husi tinan 2003 to’o 2009;
- Asegura protesaun sosial ho pensoens ba Veteranus ho Kombatentes Libertasaun Nasional sira, no mos ba famílias mártires no sira ne’ebé lutu;
- Implementa sistema atribuisaun bolsas estudu ba mártires ho Kombatentes Libertasaun Nasionál sira-nia oan, hodi abranje ka kobre níveis eskolaridade tomak, hahú husi ensinu báziku to’o ensinu universitáriu;
- Integra Veteranus ho Kombatentes Libertasaun Nasionál iha vida ekonómika no sosiál, inklui asesu ba kualifikasoens ho oportunidades empregu;
- Estimula kriasaun negósius autosustentáveis ba Veteranus ho Kombatentes Libertasaun Nasional;
- Haré ba viabilidade atu kria Fundo de Investimentu ba Pensaun Espesial de Reforma no Pensaun de Subsistensia;
- Akonselha Veteranus no CLN sira hodi halibur iha asosiasoens ka kooperativas no Estimula investimentu iha mikro, emprezas kiik ka médiu, husi sira-nia osan pensaun rasik;
- Implementa programas prezervasaun ho valorizasaun ba Istória Luta nian, no mos harii Monumentus istórikus no seluktán (semitérius ka rate, jardins eróis, etc.);
- Halo konstrusaun Semiterius Espesiais foun (Ainaro, Natarbora, Covalima, Kelikai, Iliomar, Uatulari, Ermera, Maliana) no halo remata semiterius nebé to’o agora seidauk hotu (Laga no seluk-tan) no kontinua ho konstrusaun Jardim dos Herois iha Metinaro;
- Hakoi restus mortais ne’ebé rekolha tiha ona no tau hela iha ‘Uma Mahon’, iha Munisipius lubuk ida;
- Insentiva Veteranos no KLN hodi kontinua hala’o nafatin rekolha ba restus mortais;
- Implementa programas prezervasaun no valorizasaun Istória Luta, hanesan mos kona-ba selebrasaun ba momentus ho dias istórikus;
- Konklui investigasaun rigoroza ida kona-ba Istória Luta ba libertasaun nasionál, hodi bele fahe ba eskolas no komunidades, atu futuras jerasoens koñese pasadu, onra presente no valoriza futuru;
- Implementa Dekretu-lei nebé aprova Estatuto Orgânico ba Konselhu Nasionál Kombatentes Libertasaun Nasionál nian no apoia sira-nia programas no inisiativas, inklui sira-nia partisipasaun iha programas dezenvolvimentu nasionál, liuliu iha estabelesimentu Komisaun Instaladora ba KNKLN.
Feto ho mane iha direitu no obrigasaun ne’ebé hanesan iha aspetu hotu-hotu, iha moris família nian, kulturál, sosiál, ekonómika no polítika. Atu direitu hirak ne’e bele konkretiza ho diak liu-tan, hodi Feto timoroan sira bele kontribui barak liu no diak liu ba ita-nia sosiedade no ba kresimentu ka dezenvolvimentu rai nian, mak Governu sei:
- Estímula krisaun negósiu auto-sustentável ba feto sira inklui sira ne’ebé sai xefi familia no sira ne’ebé sai vítima ba violénsia doméstika no violénsia bazeia ba jéneru hodi asegura independénsia ekonómika;
- Garante katak 60% husi feto sira bele hetan asesu ne’ebé hanesan ba pozisaun foti desizaun no mós hetan asesu ba justisa no seguransa (PED 2022);
- Koopera ho Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu atu revé, no kontinua asegura implementasaun kurríkulu ne’ebé sensível ba jéneru ho efetivu no efikásia iha sistema ensinu;
- Kontinua promove asaun sira kona-ba formasaun profisionál iha área sira ne’ebé bele hamosu empreza ki’ik no natón no mós kooperativa sira ne’ebé lídera husi feto;
- Koopera ho Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu no mós Komisaun Nasionál ba Direitu Labarik atu asegura katak 75% husi labarik feto sira ho idade ekolár, bele remata ensinu báziku (PED 2022);
- Kontinua implementa Planu Asaun Nasionál kona-ba Violénsia Bazeia ba Jéneru 2017-2021;
- Kontinua implementa Planu Asaun Nasionál kona-ba Feto, Paz no Seguransa;
- Kontinua implementa kampana sira atu luta hasoru violensia domestika;
- Kontinua implementa polítika orsamentu sensível ba kestaun Jéneru sira nian;
- Halo advokasia atu asegura orsamentu jerál estadu nian sensível ba jéneru;
- Koordena ho SEFOPE atu asegura kondisaun servisu ne’ebé diak liu ba feto, ne’ebé mós hanesan mães edukadoras, liuhusi revizaun ba lejislasaun, regulamentu ho estatutu laboral sira;
- Apoia ba organizasaun no asosiasaun feto sira ne’ebé defende ba feto sira nia direitu no interese.
Labarik iha direitu ba protesaun espesial husi parte família, husi komunidade no Estadu, liu-liu hasoru formas abandonu (katak soe no husik hela), diskriminasaun, violênsia, opresaun, abuzu seksual ho explorasaun. Labarik sira goza direitus tomak ne’ebé rekoñese universalmente, no mos direitus ne’ebé konsagra iha konvensoens internasionais ne’ebé Estadu ratifika ou aprova regularmente. Labarik sira hotu, ne’ebé moris husi matrimóniu ka lae, goza direitus no hetan protesaun sosiál ne’ebé hanesan ho sira-seluk.
Nune’e, Governu sei kontinua foti medidas hodi:
- Implementa Rejime Jurídiku kona-ba Protesaun ba Maternidade, Paternidade ho Adosaun, hamutuk ho medidas seluk hodi apoia Labarik vulneráveis) sira;
- Aprova no implementa Lei kona-ba Protesaun ba Labarik sira ne’ebé iha perigu;
- Implementa Rede kona-ba Protesaun Labarik sira iha Postus Administrativus hotu-hotu iha País;
- Kapasita ka hakbiit Komisaun Nasional Direitus Labarik nian no implementa Planu Asaun Nasional ba Labarik;
- Kria no dinamiza programas okupasionais no tempus livres ne’ebé espesífikus ba Labarik sira, ne’ebé hela iha orfanatus, ho akompañamentu pedagójiku no psikolójiku ne’ebé di’ak;
- Promove kampañas ho asoens sensibilizasaun kona-ba direitus ho deveres Labarik sira-nian no kona-ba lejislasaun relevante ne’ebé afeta labarik sira;
- Inkrementa ka dezenvolve programas kona-ba inkluzaun sosial ba Labarik sira, ne’ebé konsidera hanesan marjinalizadas ou iha konflitu ho lei;
- Kria programas ne’ebé prevene marjinalidade ho delinkuênsia ka atus krime Labarik sira-nian;
- Kontinua implementa programas kona-ba prevensaun, protesaun ho asistênsia ba Labarik sira, ne’ebé sai vítimas violênsia, abandonu, insestu (katak relasaun iha uma laran - aman ho oan, maun ka alin mane ho feton rasik), no abuzu seksuál, liuhusi liña atendimentu ida ne‘ebé segura ba denúnsia kona-ba kazus hanesan ne’e;
- Hadi’a monitorizasaun ho tratamentu husi Polísia, Ministériu Públiku no Tribunais kona-ba kazus violênsia ho abuzu ba Labarik sira.
Sidadauns hotu-hotu, husi terseira idade, iha direitu ba protesaun espesial husi parte Estadu. Polítika kona-ba terseira idade engloba medidas ho karáter ekonómiku, sosiál no kulturál, hodi proporsiona ba ema Idozus sira oportunidades ba realizasaun pesoal, liuhusi partisipasaun ida ne’ebé digna no ativa, iha vida komunidade. Tamba tenki fó atensaun mos ba kamada ida ne’e husi ita-nia populasaun, mak Governu sei:
- Kontinua fó subsídius pekuniárius (ka osan) ba Idozus sira, liuhusi Subsídiu de Apoiu ba Idozus ho Inválidus (SAII);
- Kria Sentrus Atendimentu ba Idozus, iha Munisípius hotu-hotu;
- Dezenvolve kampañas kona-ba ema Idozus sira-nia direitus no promove sira-nia integrasaun ho kuidadus espesiais iha famílias no iha komunidades;
- Kria programas kona-ba Tempus Livres/Espasus Konvíviu/Terapia Okupasionál ba ema Idozus sira, hodi promove nia bein-estár ho integrasaun iha sosiedade (bele inklui atividades desportivas, artes, teknolojias tradisionais hanesan olaria ho artezenatu, pintura, paseius, ou hanesan de’it espasus ba konvíviu).
2.3.5 Grupus Vulneráveis seluk
Sidadaun ne’ebé ho Defisiênsia goza direitus ne’ebé hanesan no mos sujeita ba deveres ne’ebé hanesan ho sidadauns seluk, exetu kona-ba ezersísiu ou kumprimentu deveres ne’ebé nia labele hala’o tanba razaun defisiênsia.
Hanesan medidas apoiu ba grupus sidadauns sira ne’e, Governu sei:
- Estimula kriasaun negósius autosustentáveis ba sidadauns ne’ebé ho Defisiênsia;
- Hadi’a kapasidade iha país tomak atu presta servisus ho kualidade ba ema vulneráveis, inkluikonstrusaun ekipamentus ho asesibilidade ba ekipamentus instituisoens públikas nian;
- Dezenvolve programas de apoiu ba famílias ho komunidades ne’ebé tau-matan ba ema sira ho Defisiênsia;
- Kontinua dezenvolve Programas Reabilitasaun ho prestasaun servisus no divulgasaun, hodi hadi’a kualidade moris ema sira ne’ebé ho Defisiênsia, liuhusi reabilitasaun ne’ebé espesializada no integrada;
- Halo levantamentu kona-ba ema sira ne’ebé ho moras krónika no kria pogramas de apoiu, no mos promove kampañas sensibilizasaun kona-ba moras krónikas;
- Implementa Deklarasaun Maubisse ne’ebé foka liu ba fó oportunidades ne’ebé hanesan ba Feto, hanesan kona-ba edukasaun ho formasaun profisionál, asesu ba merkadu trabalhu no ba vida sosial ho polítika;
- Implementa programas reabilitasaun ba rekluzus ka prezus ho ex-rekluzus ka ex-prezus ba sira-nia integrasaun iha sosiedade;
- Investe iha programas asistênsia alimentár, hodi apoia vítimas dezastres naturais no indivíduus ho famílias vulneráveis;
- Hadi’a mekanizmus sokorru ho asistênsia ba vítimas dezastres naturais, inklui konstrusaun infraestruturas, ho distribuisaun materiais konstrusaun no materiais ba armazenamentu;
- Realiza asoens formasaun ho kapasitasaun ba prevensaun, mitigasaun no asaun ba kazus dezastres naturais, iha komunidades iha País tomak;
- Halo levantamentu kona-ba ezistênsia toksikudependentes iha país no kria kondisoens ba sira-nia rekuperasaun ho akonselhamentu, no mos reforsa kampañas sensibilizasaun kona-ba konsumu drogas no kombate tráfiku ilegál;
- Apoia Komisaun Nasionál Kombate ba HIV-SIDA no kontinua realiza kampañas prevensaun kona-ba tranzmisaun HIV-SIDA, fó apoiu ba pasientes sira iha Casa de Rekuperasaun Saúde, iha Tibar, no mos hadi’a asistênsia kona-ba alimentasaun, kuidadus saúde no tratamentu ba pasientes ho moras HIV-SIDA no dezenvolve kampañas integrasaun no terapia okupasional.
2.4 Kultura no Patrimóniu
Tuir Konstituisaun Repúblika, Estadu rekoñese no garante, ba sidadaun, direitu ba Kultura no determina katak ema hotu-hotu iha direitu ba fruisaun (ka aproveita, goza) no kriasaun kultural, no mós dever atu prezerva, defende no valoriza patrimóniu kultural. Kultura hanesan mós forma pasífika no konstrutiva ida, atu dezenvolve personalidade no expresa emosoens, hodi potensia (ka aumenta) konsiênsia kona-ba sidadania no valoriza sensibilidade ema ida-ida nian no nia empatia ba maluk seluk. Nune’e, Kultura iha papel ne’ebé fundamental no insubstituível (ka la iha atu substituto ka troka) iha konstrusaun sosiedade ida ne’ebé pasifikada no moderna.
Nune’e, sei kontinua dezenvolve esforsus kona-ba promosaun ho valorizasaun espresoens artístikas oioin, aleinde salvaguarda no promove Patrimóniu Istóriku no Kultural, material no imaterial, inklui Patrimóniu arkeolójiku no edifikadu, múzika, línguas (ka lian) no dialetus no istória oral, arkitetura tradisional, artezanatu ho kualker forma expresaun artístika, tradisional ou moderna.
Governu sei uza Kultura no Patrimóniu kultural, hodi promove konsiênsia partiótika ho sentiu pertensa no identidade nasional, hodi bele, ho nune’e, kontribui atu kria otimizmu no bein-estar iha populasaun no estimula nia partisipasaun iha dezenvolvimentu sustentável País nian.
Ne’e mak, Governu sei promove objetivus jerais tuir mai iha área Kultura no Patrimóniu:
- Fomenta Identidade Nasional no Kultura timor-nian, hodi kontribui ba konstrusaun Nasaun ida, ne’ebé pasífika, tolerante no kriativa;
- Asegura katak populasaun tomak iha asesu ba diversidade saberes (ka konhesimentus), expresoens artístikas no elementus kulturais, kona-ba espesifisidades istórikas no jeográfika País nian;
- Aumenta kooperasaun, parserias ho interkâmbius artístikus no kulturais ho Nasoens seluk no mos Organizmus Internasionais, atu bele promove Kultura ho Patrimóniu timor-nian iha estranjeiru, nune’e mós hanesan estratéjia aprendizagem no formasaun ba ita-nia instituisoens kulturais no ita-nia produtores kulturais ho artistas nasionais;
- Dezenvolve turizmu kultural no apoia inisiativas, públikas ou privadas, ba dezenvolvimentu patrimóniu kultural nasional;
- Hadi’a no reforsa koordenasaun intersektorial hodi promove kultura ho forma transversal, inklui asoens formasaun profisional ho ensinu kultural no artístiku iha eskolas;
- Promove investigasaun, prezervasaun no divulgasaun iha área Patrimóniu Kultural (inklui estudus antropolójikus, arkeolójikus, etnolójikus, linguístikus no sosiolójikus);
- Insentiva konsumu ne’ebé boot liu iha Arte no Kultura, iha ita-nia País, no Insentiva konservasaun patrimóniu kultural;
- Kontinua promove manifestasoens kulturais nasionais hotu-hotu, inklui feiras, konkursus no serimónias tradisionais, ho seluk-seluk tan;
- Kontinua apoia “Centro Nasional Chega!” ho nia programas no inisiativas, atu nune’e bele prezerva memória kona-ba pasadu no promove rekonsiliasaun ho paz, iha nível nasional no internasional;
- Dezenvolve kuadru legal ida ba prezervasaun (katak kuidadu no bali didi’ak) lokais ka fatin istórikus País nian, tuir nia regras reabilitasaun ho konservasaun rasik (halo artikulasaun ho entidades governamentais relevantes, hanesan Ministériu Justisa);
- Dezenvolve programa mapeamentu ba fatin istórikus hotu-hotu, liu husi artikulasaun (ka koordenasaun) ho entidades governamentais relevantes, hanesan Ministériu Turizmu;
- Dezenvolve dilijênsias (ka esforsus) nesesárius, liuliu ho Ministériu Edukasaun, hodi hatama materiais no konteúdus “Sentru Nasional Xega!” nian, iha kurríkulus de Ensinu;
- Kria lejislasaun ne’ebé adekuada, hodi proteje propriedade intelektual no direitus autor nian.
Atu konkretiza objetivus jerais, ne’ebé deskreve iha leten, Governu sei dezenvolve asoens tuir mai no konkretiza metas hanesan:
- Harii Muzeu ida ho Sentru Kultural iha Díli (PED 2015);
- Harii Biblioteka Nasional;
- Estabelese Akademia Arte, Kultura no Indústrias Kriativas;
- Estabelese Sentrus Kulturais Rejionais iha Oe-Cusse, Liquiçá, Ermera, Maliana, Ainaro ho Suai (PED 2020);
- Kria Kompañia Nasional ba Teatru no Dansa no promove realizasaun eventus no vizitas regulares, iha nível munisipal;
- Estabelese parserias ho parseirus nasionais no internasionais, atu bele dezenvolve programas, konteúdus, kurríkulus, formasaun ho disponibilizasaun profesores no Téknikus espesialistas, ne’ebé presiza ba programas ne’ebé temi iha leten;
- Implementa Lei kona-ba Patrimóniu Kultural no Lei de Bazes ba Biblioteka;
- Kontinua halo levantamentu kona-ba bens kulturais, iha País tomak, no divulga (ka publika) liuhusi baze dadus ‘online’ ida;
- Investe iha formasaun ba kuadrus no apoia investigasaun iha áreas kulturais, liu-husi parserias ho instituisoens akadémikas nasionais no internasionais;
- Impulsiona (ka dudu) kriasaun asosiasoens nasionais ne’ebé defende, promove ho konserva patrimóniu kultural, liu mos husi kooperasaun ho instituisoens no organizmus internasionais;
- Hadi’a koordenasaun entre Entidades Governamentais responsáveis ba área Kultura ho Entidades Governamentais responsáveis ba Edukasaun, atu bele dezenvolve programas ho kurríkulus iha área patrimóniu kultural, asaun kultural no artístika;
- Hadi’a koordenasaun entre entidades governamentais responsáveis ba área Kultura ho entidades governamentais responsáveis ba Turizmu, hodi dezenvolve programas iha âmbitu patrimóniu kultural ho asaun kultural ne’ebé atrativus ba setor turístiku;
- Reforsa lasus istórikus, kulturais, linguístikus no artístikus ho paízes CPLP, liuhusi promosaun programas, eventus ho interkâmbius iha área kultural no artístika;
- Estreita (ka hametin) lasus kooperasaun no amizade ho paízes ASEAN no iha Pasífiku, liu-husi programas, eventus no interkâmbius iha área kultural no artístika;
- Reforsa kooperasaun ho UNESCO;
- Haree di’ak fali lejislasaun ne’ebé iha ba Kultura no korrije (ka hadi’a) lakunas (ka faltas) ne’ebé presiza, hodi disponibiliza (ka prepara) kuadru legal ida ne’ebé efetivamente bele apoia, promove no armoniza inisiativas iha área kultural ho ninia intervenientes;
- Kria lejislasaun ba promosaun mesenatu kultural (ka halo doasoens, fó ajuda ba kultura);
- Lansa (ka fó-sai), iha formatus oioin, Istória Kontemporânea Timor-Leste nian, inklui dadus kona-ba investigasaun histórika ho levantamentu ne’ebé halo iha País tomak, kona-ba períodu Rezistênsia ho Luta ba Independênsia;
- Disponibiliza expozisoens, espasus muzeulójikus ho instalasoens, nebé iha relasaun ho períodu Rezistênsia no istória kona-ba luta nasional, inklui espasus muzeulójikus “Abrigus subterrâneus Rezistênsia nian”, fatin sira ne’ebé marka ho eventus importantes, expozisoens permanentes, temporárias ho itinerantes, liuhusi apoiu ho promosaun ba Arkivu ho Muzeu Rezistênsia Timor nian (AMRT);
- Promove atividades kulturais ho artístikas, liu-liu iha área expresoens artístikas, hanesan kriasaun prémius nasionais, hodi motiva partisipasaun ne’ebé boot, liuhusi patrosínius ka mesenatu.
2.5 Juventude
Estadu promove no enkoraja inisiativas kona-ba Juventude, iha konsolidasaun ba Unidade Nasional, iha rekonstrusaun, iha defeza no iha dezenvolvimentu País. Estadu promove, tuir nia possibilidades, edukasaun, saúde ho formasaun profisional ba Jovens sira.
Jovens timoroan sira mak hanesan futurus líderes Nasaun nian no iha sira-nia liman responsabilidade atu transforma País ne’e, iha futuru, no kontribui ba nia dezenvolvimentu sustentável. Timor-Leste, Nasaun ida ne’ebé liu 50% husi populasaun tomak, mak iha hela idade tinan 20 nia ókos, no maioria husi jovens sira né presiza hetan kualifikasoens ne’ebé di’ak liu, ho mos asesu di’ak liu ba oportunidades empregu ba sira-nia realizasaun pesoal no profisional.
Esforsu husi Governu ne’e maka atu kria oportunidades ne’ebé posibilita Jovens sira kronketiza sira-nia potensiál. Kona-ba ida ne’e, no atu alkansa metas nebé iha, Governu hakarak implementa asoens tuir mai, hanesan:
- Implementa Polítika Nasional kona-ba Juventude ho planus asaun nasionais ne’ebé bele promove dezenvolvimentu ho autonomia ba Juventude;
- Implementa Konselhu Nasional Dezenvolvimentu Juventude, hodi kria kondisoens ba koordenasaun ne’ebé di’ak liu entre entidades públikas no privadas, hodi asegura dinamizasaun inisiativas ba jovens sira no atu sira tama iha merkadu trabalhu, no mos garante preparasaun kona-ba polítikas ho aplicasaun planus de asaun nasionais, ne’ebé relasiona ho estratéjias ne’ebé aprova tiha ona iha Polítika Nasional kona-ba Juventude;
- Estabelese Fundu ida ba Jovens sira, hodi finansia projetus ho programas ne’ebé bele apoia jovens sira iha sira-nia dezenvolvimentu rasik (PED 2015);
- Apoia estabelesimentu Asosiasaun Jovens;
- Kontinua promove Parlamentu Jovens nian ka “Parlamentu Foin Sa’e”, inklui kapasitasaun iha área lideransa, pensamentu krítiku, kapasidade debate ho análize social;
- Harii Sentru Nasional Juventude nian iha Díli (PED 2020);
- Dezenvolve kbit atu loke no hala’o Kampus de Formasaun iha Lideransa, hodi promove kondisaun fízika ne’ebé di’ak, kualifikasoens administrativas, rezolusaun konflitu ho valores sívikus;
- Hadi’a Sentrus Juventude ne’ebé iha ho konstrusaun Sentrus Multifunsoens ba Juventude, iha Munisípius, atu bele fó formasaun iha áreas hanesan línguas ka lian, teknolojias, arte, múzika, desportu ho edukasaun sívika;
2.6 Desportu
Forma ida mós ne’ebé di’ak liu, atu oinsá bele hadi’a jovens sira-nia karáter no fomenta valores kooperasaun, amizade no ekipa, no mos hadi’a jovens sira-nia kondisaun fízika, mak aposta iha dezenvolvimentu Desportu.
Desportu hanesan parte ne’ebé krusiál ka desizivu tebes, iha jovens sira-nia vida, hodi envolve sira barak no di’ak liu iha relasionamentus sosiais no promove diálogu, tolerânsia, étika, demokrasia, kompetisaun saudável no, mezmu kapasidade lideransa. Jeralmente, Desportu iha kapasidade atu halibur ema no halo sira servisu hamutuk ba ideal komun ida, hodi promove mos identidade nasional ida ne’ebé forte, buat ne’ebé ita hein no bele dehan husi sidadauns hotu-hotu, iha konstrusaun no dezenvolvimentu País nian.
Finalmente, atividade fízika ne’e hanesan fatór importante ida ba kualidade moris ema hotu-hotu nian, hodi asegura ita ema nia produtividade ne’ebé boot liu ho sensasaun bein-estár. Atu bele promove no insentiva prátika atividades desportivas, husi ita-nia jovens timoroan sira, Feto ho mane, Governu sei kontinua dezenvolve metas ho asoens hanesan tuir mai:
- Haré di’ak fali ka revê no implementa Planu Estratéjiku kona-ba Desportu Timor-Leste;
- Finansia, promove no apoia atividades desportu iha komunidades tomak iha País, atu bele promove kompetisoens ka konkursus kona-ba modalidades oioin, iha nível nasional;
- Apoia no dezenvolve rekursus umanus, iha áreas jestaun instalasoens desportivas, treinu no dezenvolvimentu atletas, jestaun ekipas ho jestaun eventus;
- Apoia partisipasaun komunidades ho alunus iha atividades desportivas, liuhusi klubes ho eventus desportivus komunitárius no eskolares, hodi hadi’a mos koordenasaun entre entidades governamentais responsáveis ba área Desportu no entidades governamentais ne’ebé responsáveis ba Edukasaun, ho objetivu promove Desportu Eskolar no entidades governamentais sira ne’ebé responsáveis ba área Desportu ho entidades Munisipais, atu bele dezenvolve Desportu Munisipal;
- Asegura partisipasaun iha Jogus Universitárius CPLP no ASEAN;
- Insentiva no dezenvolve talentus, atu bele promove Desportu alta kompetisaun nian;
- Enkoraja no promove Turizmu desportivu, inklui desportus radikais no desportus marítimus;
- Inside ka foka liu ba dezenvolvimentu Desportus populares iha Timor-Leste, hanesan ezemplu, artes marsiais ho futebol;
- Dezenvolve futebol, voleibol ho basketbol, inklui dezenvolvimentu ligas, halo parseria ho entidades nasionais no internasionais;
- Apoia Komisaun Reguladora Artes Marsiais nian, atu bele dezenvolve modalidade ida ne’e, ho forma pasífika no gratifikante ba ninia partisipantes sira, hodi kumpri Lei Artes Marsiais nian iha nível nasional;
- Promove realizasaun kompetisaun saudável entre grupu artes marsiais, ho objetivu atu promove amizade no solidariedade entre grupu sira ne’e;
- Reabilita infraestruturas desportivas no harii instalasoens foun, inklui Jináziu multiuzus iha kada Munisípiu (PED 2020) no reabilita Estádiu Díli ho kompleksu Jimnodesportivu.
2.7 Teknolojias Informasaun no Komunikasaun (TIC)
Ita moris iha era globalizasaun no teknolojia ne’ebé, sidadauns husi kualkér país bele hetan koñesimentu ne’ebé lailais no luan tebetebes. Maibé presiza kria kondisoens atu hetan asesu ba teknolojias informasaun no komunikasaun, hodi inkuti (ka haburas) iha ema no iha instituisoens, sira-nia partisipasaun ativa iha produsaun, diseminasaun no uzu ba koñesimentu ne’e. Domíniu kona-ba Teknolojias Informasaun no Komunikasaun sei kontribui hodi hadi’a kualidade ensinu no formasaun, ba jestaun ho administrasaun públikas ne’e di’ak liu no ba dezenvolvimentu setor privadu, fatores ne’ebé nesesárius ba kompetitividade ho dezenvolvimentu sustentável país nian.
Nune’e, Governu sei kontinua ho asoens hanesan tuir mai:
- Implementa Polítika kona-ba Teknolojias Informasaun ho Komunikasaun;
- Dezenvolve no implementa kuadru legal kona-ba fó apoiu ba uzu Teknolojias Informasaun no Komunikasaun, hodi propoin ba Parlamentu Nasional kona-ba aprovasaun lejislasaun iha matéria kriminalidade informátika no jestaun, asesu no protesaun baze de dadus pesoal eletrónika sira;
- Kapasita Institutu Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, ne’ebé foin mak harii, ne’ebé nia misaun mak atu jere rede informátika Governu nian ho entidades públikas seluk-tán, ba modernizasaun Estadu no hadi’a funsionamentu ho prestasaun servisus instituisoens públikas nian;
- Reforsa kapasidades iha instituisoens, no iha infraestruturas no rekursus umanus iha setor ida ne’e;
- Implementa estratéjia kona-ba modernizasaun administrativa, hodi dezenvolve valor adisional husi Governu Eletróniku, inklui estabelesimentu plataformas konetividade ho asesu ba internet, iha instituisoens Estadu no Governu nian tomak;
- Proporsiona asoens formasaun iha Teknolojias Informasaun no Komunikasaun ba líderes, administradores, diretores ho funsionárius públikus sira hotu;
- Kria infraestruturas ne’ebé presiza, ba asesu jeneralizadu ba internet iha País tomak, inklui iha áreas rurais, liuhusi kriasaun Espasus Internet ou Sentrus Teknolojias Informasaun no Komunikasaun;
- Kontinua realiza akampamentus Teknolojias Informasaun no Komunikasaun nian iha País tomak;
- Promove kriasaun konteúdus ne’ebé adapta ba sirkunstânsias ho nesesidades lokais;
- Promove no fasilita asesu Feto sira-nian ba Teknolojias Informasaun no Komunikasaun foun;
- Promove investigasaun sientífika, inovasaun ho kompetitividade ne’ebé uza teknolojias informasaun no komunikasaun;
- Kria parserias ho setor privadu nasional no internasional, atu bele dezenvolve Teknolojias Informasaun no Komunikasaun, núdar instrumentu ne’ebé útil ka di’ak ba akizisaun, produsaun no difuzaun koñesimentus;
- Kontinua oferese formasaun gratuita, iha área informátika, husi ótika utilizador nian, dezeñu gráfiku no uzu teknolojias informasaun foun ba peskiza ho investigasaun no kriasaun negósius.
2.8 Komunikasaun Sosial
Konstituisaun Repúblika determina katak sei garante liberdade ba imprensa no ba meius komunikasaun sosial seluktán, inklui liberdade expresaun ho kriasaun husi jornalistas, asesu ba fontes informasaun, liberdade editorial, protesaun ba independênsia no ba sijilu (ka segredu) profisional no direitu kona-ba estabelese jornais, publikasoens no meius difuzaun seluktán.
Estadu tenke asegura liberdade no independênsia husi Órgauns Públikus komunikasaun sosiál nian hasoru Poder Polítiku no Poder Ekonómiku, no garante labele iha monopóliu kona-ba meius komunikasaun sosial.
Sei kompete mos (ka sai responsabilidade) ba Estadu atu asegura ezistênsia Servisu Públiku ba Rádiu no Televizaun, ne’ebé tenke izentu, hodi haré mos, entre objetivus sira-seluk, kona-ba protesaun no divulgasaun kultura no tradisoens Timor-Leste nian, no mos garantia kona-ba expresaun tuir pluralizmu opiniaun.
Tanba ne’e, mak Governu sei kontinua:
- Apoia no reforsa Ajênsia Notícias Timor-Leste nian, TATOLI;
- Apoia no reforsa Konselhu de Imprensa, núdar órgaun independente regulador ba setor komunikasaun sosial;
- Kontinua apoia programas diseminasaun kona-ba Asaun Governativa, hodi promove koñesimentu públiku nian ba asaun governativa ho transparênsia ne’ebé boot liu kona-ba governasaun;
- Kontinua apoia RTTL, E.P. inklui hadi’a infraestruturas fízikas ho atualizasaun ekipamentus téknikus, no mós iha implementasaun Planu Estratéjiku ida ba Imprensa, atu nune’e bele hadi’a kualidade ho kuantidade informasaun ne’ebé divulga;
- Propoin ba Parlamentu Nasional atu aprova lejislasaun hodi regula setor komunikasaun audiovisual iha Timor-Leste;
- Estabelese Institutu ba Formasaun de Jornalistas no kontinua aposta iha formasaun jornalistas ba dezenvolvimentu no diversifikasaun setor ida ne’e;
- Dezenvolve mekanizmus ba kooperasaun intersetorial, ne’ebé bele potensia (ka optimiza) uzu ne’ebé korretu kona-ba línguas ofisiais husi jornalistas sira;
- Dezenvolve mekanizmus ba kooperasaun intersetorial, hodi fomenta no divulga lian ofisiais ba populasaun tomak;
- Apoia Konselhu de Rádius Komunitárias no estabelesimentu estasoens rádius Komunitárias foun;
- Apoia Asosiasoens Jornalistas Nasionais;
- Insentiva asesu no partisipasaun Feto, iha órgauns de komunikasaun sosial;
- Inkrementa ka dezenvolve perspetiva kona-ba Jéneru iha Órgauns Komunikasaun Sosial no insentiva kampañas no programas ne’ebé bele promove uza lian ofisial sira, identidade nasional, edukasaun ba sidadania, knar feto nian iha sosiedade no konhesimentu tékniku no sientífiku;
- Promove diversifikasaun Órgauns Komunikasaun Sosial, no mos iha nível Munisipal.
2.9 Relijiaun
Konstituisaun Timor-Leste asegura, ba ema hotu-hotu, liberdade de konsiênsia, relijiaun no kultu, maibé iha separasaun konfisoens relijiozas husi Estadu. Ema ida sei la hetan persegisaun ka diskriminasaun, tanba ninia konviksoens relijiozas, hodi mós iha garantia ba liberdade hanorin ba kualkér relijiaun, tuir ida-idak nia fiar.
Governu sei kontinua apoia no kolabora ho instituisoens no konfisoens relijiozas nebé eziste, hodi insentiva sira hala’o inisiativas ne’ebé bele promove valores morais no étikus iha sosiedade laran no mos promove paz, armonia familiar no sosial ho mós tolerânsia.
2.10 Sosiedade Sivíl
Sosiedade Sivíl hanesan parte determinante iha prosesu konstrusaun Estadu, iha dezenvolvimentu no konsolidasaun demokrátika iha Timor-Leste.
Parseria entre Governu ho organizasoens Sosiedade Sivíl tenke reforsa, hodi bele iha partisipasaun ne’ebé ativa no responsável liután, iha implementasaun ajenda estratégika ba dezenvolvimentu País nian.
Apoia Sosiedade Sivíl atu kumpri nia papel, sai hanesan parte integrante husi estratéjia Ezekutivu nian, atu asegura boa governasaun no promove inkluzaun sosial. Konstrusaun Nasaun ida ne’ebé saudável, implika (ka husu) dezenvolvimentu Sosiedade Sivíl ida ne’ebé mos saudável no independente.
Governu sei, ho ida ne’e, kontribui hodi hadi’a kapasidades, inisiativas ho asoens Sosiedade Sivíl nian, promove mos tolerânsia, paz ho dignidade umana no mantein Estadu responsável, ba nia asoens no fó solusoens alternativas no progresistas ba País.
- Dezenvolve kuadru legál ida, ne’ebé viabiliza posibilidades atuasaun organizasoens Sosiedade Sivíl, iha vida ekonómika, sosial no polítika país nian, inklui definisaun kona-ba áreas prioritárias ba intervensaun;
- Halo estudu ida no averigua (katak buka hatene didi’ak) iha ka la iha sustentabilidade finanseira kona-ba atribuisaun (ka fó deit) fundus no kona-ba insentivus fiskais ne’ebé organizasoens sosiedade sivíl hetan ka simu, atu nune’e Estadu bele hasai desizaun nebé lós;
- Hadi’a apoiu ba implementasaun atividades Sosiedade Sivíl nian, inklui koordenasaun no diálogu ne’ebé di’ak liu ho Governu;
- Promove no dinamiza kooperasaun entre Sosiedades Sivís husi paízes ou grupus Paízes (hanesan liuhusi CPLP ho ASEAN) ho objetivu atu explora oportunidades dezenvolvimentu ekonómiku, kultural, sosial no polítiku, no mos asoens solidariedade no defeza direitus umanus;
2.11 Abitasaun
Ema hotu-hotu iha direitu, ba nia an rasik no ba nia família, ba abitasaun (ka uma) di’ak ida ho luan ne’ebé natón, ho kondisoens ijiene no konfortu, ne’ebé bele prezerva intimidade pesoal ho privasidade familia nian.
Atu proporsiona abitasaun ne’ebé kondigna ba ita-nia sidadauns sira, Governu sei:
- Revê Politika Nasional ba Abitasaun, tinan 2007 nian, hodi dezenvolve Programa Nasional Abitasaun, iha nebé inklui kestoens sustentabilidade, hodi garante, tuir prazu, abitasaun ne’ebé kondigna ba timoroan hotu-hotu, ho asesu ba bee moos no rezervatóriu, instalasoens saneamentu individuál (hari’is fatin), koziña ka dapur, eletrisidade ho nível konfortu ne’ebé tuir padroens modernus;
- Kria regulamentus hodi estabelese rekezitus mínimus, atu bele hari’I no asegura konstrusaun uma ne’ebé dignu, ne’ebé promove habitabilidade ho kondisaun seguransa no mós no ho hijiene;
- Haré di’ak fali no reforma Programa kona-ba Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu (MDG Sukus – PED 2015);
- Kria no implementa programa apoiu ba reabilitasaun no konstrusaun uma, hodi hadia kualidade núdar hela fatin;
- Introdúz téknikas modernas ho materiais konstrusaun ne’ebé di’ak no haree tuir Kultura, tradisaun ho klima Timor-Leste, envolve partisipasaun komunidades lokais durante prosesu tomak;
- Estuda no implementa programa kona-ba promosaun atu hari’I uma hosi investidores privadu sira, iha fatin foun, liuhosi Planu Urbanizasaun ne’ebé planeadu no ho infraestruturas hotu ne’ebé aprovadu ona;
- Asegura akompañamentu permanente ba komunidades, relasiona ho forma oinsá nia abitasoens bele simu animais hakiak, hodi forma no sensibiliza líderes komunitárius ho xefes família kona-ba kestoens Saúde Públika, ne’ebé asosia ho konvíviu (ka moris hamutuk) ho animais.
3. KONTINUA HO DEZENVOLVIMENTU INFRAESTRUTURAS
“Pilar sentral ida hosi Plano Estratéjiku ba Dezenvolvimentu maka konstrusaun no manutensaun iha infraestuturas oioin ne’ebé produtivas”.
Infraestuturas, importante tebes ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosial, maibé sai duni dezafiu bot, tamba infrastrutura ne’e nia eskala no kustus asosiadus ba implementasaun rede infraestrutural ida, maka permite atu sustenta produtividade, kriasaun servisu no dezenvolvimentu ba sektor privadu, iha nível nasional.
Ho razaun ida ne’e, planeamentu, orsamentasaun, monitorizasaun no avaliasaun halo parte importante iha estratéjia ida ne’e. Nune’e, iha tempu badak, Governu propoin halo levantamentu ida klean, hosi infraestruturas hotu no projetu ne’ebé la’o hela, hodi halo avaliasaun foun, korresaun no restruturasaun iha planu infraestruturas nian, hodi hadi’a no hamenus tiha falhas hirak ne’ebé eziste, kona-ba infraestruturas bázikas iha País laran.
Prioridade prinsipal hosi Governu, kona-ba setor infraestruturas nian maka, sei ezije profesional ismo bot liu hosi rekursus humanus no emprezas nebé hetan kontratu iha sektor ida ne’e, hodi implementa reforma institusional ida ne’ebé inklui ona planeamentu ne’ebé diak, monitorizasaun, inspesaun no fiskalizasaun ba projetus no obras hirak ne’ebé la’o hela.
Ho hanoin katak, atu konstrói ekonomia produtiva no moderna, maka presiza kontinua hala’o investimentu iha infraestruturas ho eskala bot, nesesáriu tebes garante konstrusaun ho kualidade no asegura ninia kustu-benefísiu, hodi mos loke dalan ba investimentus ne’ebé nesesárius iha futuru, kona-ba operasaun no manutensaun, no hodi haré ba rekursus ne’ebé disponível no ninia sustentabilidade iha loron ikus.
Iha hakarak katak, ho planu infraestruturas ida ne’e, bele kombate pobreza bot iha rai laran. Iha ámbitu ida ne’e, maka liuhosi konstrusaun infraestruturas bázikas, Governu hakarak mós:
- Kria kondisoens ba Saúde diak liu, nune’e mós bem-estar fíziku, mental no sosial ba sidadauns sira, ida ne’e inklui: fasilita asesu ba prestasaun kuidadus saúde primários, sekundárius no tersiárius; hadi’a ambiente fíziku, inklui estradas, pontes ne’ebé seguru no hanoin ba konstrusaun ekilibrada iha, infraestruturas, hodi hamenus risku poluisaun no degradasaun ambiental, nomós investe iha limpeza urbana; fasilita no promove asesu ba uma-mós ho kondisaun ne’ebé diak ba saúde públika; kria kondisaun ba saneamentu báziku no asesu ba eletrisidade, iha 24 oras nia laran, iha teritóriu tomak;
- Kria kondisoens ba Edukasaun ne’ebé diak, liuhosi asesu barak no diak liu-tan ba fatin hanorin, ba formasaun profisional no ba konsumu kultural. Ne’e inklui mós atu fornese Bé, Saneamentu báziku, eletrisidade no asesu ba internet no mós ba teknolojia foun iha informasaun no komunikasaun nian;
- Kria kondisoens ba investimentu privadu no ba kresimentu ekonómiku, tanba liuhosi prestasaun kondisoens diak iha transporte, komunikasaun no fornesimentu enerjia, maka bele dinamiza no diversifika ekonomia. Maibé, tenki planeia tuir potensialidade Rejiaun ida-idak nian no tenki haré kona-ba nia efeitu multiplikador iha sektores sira seluk, hodi fó benefísius ekonómikus ba populasaun tomak;
- Kria kondisoens ba empregu, hodi fasilita mobilidade no asesu ba oportunidade servisu nian, nune’e mos oportunidades hirak ne’ebé sei mosu husi kresimentu ekonómiku no husi investimentu privadu, nebé sei buras tan iha Rai laran. Maibé, liu-liu, prosesu konstrusaun ba infraestruturas ne’ebé naturalmente presiza kuantidade bot no variedade hosi maun-de obra, hodi nune’e mosu tan oportunidades atu hadi’a kualifikasaun no espesializasaun ba ita-nia emar, liuhosi negosiasaun iha kontratus, entre Governu ho emprezas kontratadas, nebé halo konstrusaun ba grandes projetus iha infraestrutura.
3.1 Governasaun iha Sektor Infraestruturas
Sei halo levantamentu kléan ka detalhadu ida, ne’ebé bele hamosu atualizasaun ba infraestruturas bázikas hirak ne’ebé iha ona no ba projetus infraestrutura hirak ne’ebé la’o hela, hodi halo reavaliasaun, korresaun no re-estruturasaun ba planu infraestruturas, nune’e bele asegura konstrusaun ho kualidade ho ninia kustu-benefísiu, no bele projeta investimentus ne’ebé presiza iha futuru, haré husi operasaun no manutensaun, hodi hatene lolós kona-ba rekursus ne’ebé iha no sustentabilidade iha futuru.
Ba hanoin ida né, Governu hakarak mós, iha termus espesifikus, atu:
- Investe, rasionalmente no ho forma sustentável, reseitas husi Fundu Petrolíferu ba infraestruturas bázikas modernas no produtivas, no sei halo koordenasaun ne’ebé estratéjika ba planeamentu ne’e rasik ho dezenvolvimentu sektores sira seluk no ba politikas dezenvolvimentu;
- Hadi’a jestaun Fundu Infraestrutura nian, ne’ebé harí iha tinan 2011, hodi kontinua implementa projetus ho dimensaun boot, plurianuais, ho prioridade ba projetus hirak ne’ebé atu promove dezenvolvimentu sosioekonómiku Rai laran nian, nune’e bele kontribui ba halakon kiak no hadi’a moris sidadauns sira-nian. Fundu Infraestuturas sei kontinua finansia, aleinde projetus de infraestruturas bázikas, edifísius públikus no projetus iha área Edukasaun, Juventude no Desportu, Saúde, Defeza no Seguransa, habitasaun sosial no seluk tan, hanesan móa iha sistemas finanseirus no infraestuturas de apoiu;
- Reforsa no kapasita Komisaun Nasional Aprovizionamentu, atu sai efikaz, efisiente no transparente liu tan, iha prosesu aprovizionamentu ne’ebé relasiona ho infraestruturas, inklui mós funsaun núdar apoiu ba linhas ministeriais sira hotu, iha prosesu aprovizionamentu iha teritóriu nasional tomak;
- Reforsa no kapasita Ajénsia Dezenvolvimentu Nasional, sai efikaz, efisiente no transparente liu, iha prosesus no propostas ba sektor infraestruturas, inklui fiskalizasaun prévia no planeamentu ba projetus, nune’e mós iha ninia funsaun kona-ba jestaun ba implementasaun, monitorizasaun, fiskalizasaun no avaliasaun;
- Asegura efisiénsia, efikásia no transparénsia, iha sistema investimentu ba infraestruturas no projetus boot nian, inklui prosesu aprovizionamentu, jestaun ba kontratus no sistema de pagamentus;
- Haforsa sistema monitorizasaun, inspesaun, fiskalizasaun no avaliasaun ba projetus infraestruturas sira no projetus boot, iha nia realizasaun ka implementasaun fízika no finanseira;
- Estabelese parseria ida entre Ministériu Obras Públikas no Universidade Nasional Timor Lorosa’e hodi reforsa meius kontrolu ba kualidade konstrusaun infraestrutura sira;
- Kontinua halo avaliasaun, hodi halo (ka fó) sertifikadu ba Emprezas konstrusaun sivil nian, hanesan mós ba Konsultoria Téknika sivil;
- Dezenvolve no atualiza padroens no kritérius ba konstrusaun infraestruturas bázikas;
- Kontinua superviziona, monitoriza no avalia kualidade materiais ne’ebé uza iha konstrusaun projetus infraestruturas;
- Halo estudu no análize ba kualidade, hodi haré daudauk ona ba utilizasaun matérias-primas lokais, nune’e mós iha utilizasaun bens no materiais seluk, hodi hamenus importasaun, nebé sustenta hela kresimentu sektor infraestruturas;
- Aumenta kapasidade ‘mão-de-obra’ (ka badaen) timor-oan nian, iha nível nasional, Munisipal no rural;
- Asegura, iha kontratos nebé sei halo iha futuru, partisipasaun bot badaen (ka mao-de-obra) timor-oan, inklui hadi’a kondisoens servisu nebé dia liu no oportunidade ba formasaun no estájius profisionais;
- Insentiva partisipasaun sektor privadu nasional iha desenvolvimentu infraestruturas;
- Haforsa kooperasaun bilateral ho nasoens sira seluk, hodi halo kooperasaun iha infraestruturas ba obras públikas.
3.2 Rede Rodoviária
Governu sei kontinua implementa planu infraestrutura ba rede rodoviária iha Rai laran, inklui konstrusaun, reabilitasaun no manutensaun ba estradas nasionais, munisipais no rurais tuir kritériu internasionál ba nia kualidade no iha seguransa.
Iha biban ida ne’e, destaka mós asaun no metas prinsipais hanesan tuir mai:
- Hadi’a estradas rurais, hodi uza kontratores lokais (PED 2015 - 1270 km), hodi implementa Programa ba Dezenvolvimentu Estradas Rurais no Planu Mestre no Investimentu Estratéjiku kona-ba Estradas Rurais;
- Halo reabilitasaun ba estradas nasionais ho rejionais no urbanas (iha capital distritos), tuir padroens internasionais (PED 2022);
- Realiza estudus anuais iha monitorizasaun kondisaun estradas iha estradas hotu-hotu ne’ebé reabilita, atu nune’e bele determina nesesidade ba halo manutensaun (PED 2015);
- Kompleta planu ba autoestrada nasional sirkunvalasaun nian (PED 2015) – hahú ona konstrusaun ba Faze I autoestrada hosi Suai ba Zumalai no bele hotu iha tempo badak. Ba II to’o IV fase, mak Governu tenki revê didiak desenhu ho nia detalhes hotu, antes de loke konkursu aprovizionamentu;
- Halo estudu kona-ba monitorizasaun ba pontes ne’ebé eziste (ka iha ona) iha rai laran no asegura nia reabilitasaun no manutensaun ne’e rasik, hanesan mos konstrusaun ba pontes foun, iha áreas nevrálgicas iha Rai laran;
- Hala’o estudu kona-ba monitorizasaun ba kontrolu xeias no kontinua asegura konstrusaun bronjong no gabiaun iha teritóriu nasionál tomak;
- Halo hotu koneksaun rodoviária Dili-Manatutu-Baucau tuir padraun internasionál (PED 2015) – trosu ida ne’e, fahe ba Seksaun 2, I Seksaun Hera-Manatuto, no progresso físiku to’o 30,45%, no II Seksaun Manatuto-Baukau, ninia progresu to’o 39%;
- Halo hotu koneksaun rodoviária Baucau-Lospalos-Com (PED 2015) – La’o hela, nia progresu foin 5.61%; Ba fali Lautém-Lospalos no Lautém-Kom, sei iha faze verifikasaun ba dezenhu;
- Halo hotu koneksaun rodoviária Manatuto-Natarbora tuir padraun internasionál (PED 2015) – Hala’o hela reabilitasaun ho Seksaun 2: I Seksaun Manatuto-Laklubar (kruzamentu) ho ninia progresu fiziku 85% no, iha II Seksaun, Laklubar (kruzamentu)-Natarbora ho ninia progresu nebé neineik to’o ona 55%;
- Halo hotu projetu rodoviária Dili-Aileu-Maubissse-Aituto-Ainaro-Cassa (PED 2015) – Projetu ida ne’e fahe ba Seksaun 5: I Seksaun Dili (Halilaran)-Laulara, hotu ona; II Seksaun, Laulara- Solerema iha faze tenderizasaun iha CNA; III Seksaun, Solerema-Bandudato, hotu ona. IV Seksaun Bandudatu-Aitutu, la’o hela ho progresu fíziku 67.36% no V Seksaun Aituto-Ainaru, progresu fíziku 51.71%. Seksaun Ainaro-Kasa, fahe fali ba rua – I Seksaun mak atu loke Estrada foun alternativa ida, tamba ‘Jakarta Dua’; II Seksaun ba Ainaro-Kasa rasik no progresu fíziku 60% ona;
- Kompleta projetu rodoviáriu Suai-Beaço (PED 2015) – projetu ida ne’e fahe ba seksoens 4. Seksaun I Suai-Zumalai (Fatukai), progresu fiziku to’o ona 80%. Ba seksoens seluk, sei halo revizaun ba dezenho, inklui estudu rai. Iha Costa Sul, reabilita hela mós Salele-Zumalai (Harekain) no Zumalai-Bobonaro;
- Sei hare didiak ba projetu reabilitasaun Suai-Cassa-HatuUdo-Betano-Natarbora-Viqueque- Beaço (PED 2022);
- Estradas seluk ne’ebé iha hela prosesu konstrusaun: 1 - Maliana–Cailaco –Hatolia–Ermera; 2 -Tutuala-Valu;3 Manatuto-Laclo; 4 - Com–Cruzamento Fuiloro; 5 -Cruzamento Metinaro– Laclo; 6 - Tilomar–Cruzamento Fatumean; 7 - Ainaro–Bobonaro; 8 - Baucau–Venilale– Ossu– Viqueque (fase de concurso publico); 9 - Aituto–Hatubulico– Letefoho–Gleno (faze de estudo de viabilidade e desenho detalhado);
- Estradas ne’ebé seidauk no presiza atu halo: 1 - Iliomar–Uato Carbau; 2 - UatoCarbau– UatoLari-Viqueque; 3-Viqueque–Lacluta; 4-Dilor–Natarbora–Betano–Same; 5-Manatuto– Laclo; 6 - Aileu–Liquidoe; 7 - Cruzamento Remexio–Remexio; 8 -Suai – Fatululik; 9 - Lospalos– Lore–Iliomar; 10 -Cruzamento Lolotoe – Lolotoe; 11 - Ainaro – Hatu Udo, no sst.
3.3 Bé-mós no Saneamentu Báziku
Investimentu iha asesu ba Bé-mós no Saneamentu báziku labele adia (ka dada) tan. Laiha infraestrutura ida ne’e maka sei afeta ba saúde públika, inklui hadaet moras, mate, no dezenvolvimentu ladiak ba labarik sira.
Investe iha Bé-mós no Saneamentu, ne’e investe iha Saúde, Edukasaun, iha meiu ambiente no iha kresimentu ekonómiku, inklui hadia oportunidade ba empregu no produtividade Nasaun nian. Investimentu estratéjiku ba área hirak ne’e, importante tebes ba kresimentu ekonómiku no ba moris diak populasaun nian. Iha biban ida ne’e, Governu rekonhese katak, laiha (ka seidauk iha)
investimentu substansial ida ba setor ida ne’e to’o agora, no hatene katak investimentu iha Saneamentu Báziku hanesan prioridade ida, nomós hanesan forma ida hodi halakon kiak.
Objetivus husi Governu, ba iha área ida ne’e, maka:
- Fo’o asesu Bé-mós ho Abastesimentu nebé seguru no sustentável, ba konsumu privadu sidadauns hotu-hotu, nune’e mos ba agrikultura, komérsiu no indústria;
- Hadi’a indikadores iha área Saúde, Edukasaun no iha dezenvolvimentu sosial no ekonómiku, liuhosi fasilidades de asesu ba Bé-mós no Saneamentu Báziku, iha teritóriu tomak;
- Asegura katak timor-oan hotu hetan asesu ba Saneamentu Báziku ne’ebé diak, iha teritóriu tomak, liuhosi sistema esgotos nebé autosufisientes no ho kualidade, inklui konstrusaun Sentrus de tratamentu, no sei fó asesu ba instalasoens sanitárias públikas, iha Kapital no iha Munisípius;
- Asegura sistemas drenajen ho kualidade, iha Dili no iha Munisipius tomak;
- Investe iha reabilitasaun, hadi’a no loke tan sistemas irigasaun, liu-liu iha áreas rurais, liu husi kordenasaun nebé diak ho sektor Agrikultura, hodi asegura autosufisiensia hahán no halakon malnutrisaun iha País;
- Asegura formasaun téknika ba timor-oan sira, iha setor Bé no Saneamentu Báziku no assegura kapasitasaun institusional ba entidades no organismos ne’ebé jere, implementa, monitoriza no fiskaliza setor ne’e;
- Kria mekanismus nebé diak atu hasoru mudansas klimátikas no atu prevene efeitus nebé ladi’ak ba infraestruturas bé-mós no saneamentu ninan.
Atu konkretiza objetivus hirak ne’e, Governu sei dezenvolve aksoens hirak tuir mai, hodi alkansa metas nebé trasa:
- Asegura katak 75% populasaun rural, iha Timor-Leste, hetan asesu, ne’ebé diak no sustentável, ba Bé-mós (PED 2015);
- Asegura katak Eskolas Públikas hotu-hotu sei hetan kanalizasaun ba Bé-mós (PED 2020);
- Kria mekanismus koordenasaun intersektorial, hodi dezenvolve planu estratéjiku ida ne’ebé konsistente ba jestaun Bé-mós;
- Aprova no implementa Planu de Investimentu, Polítikas no Reforma Institusional 2018-2030, hodi kumpre metas hirak ne’ebé define ona iha PED no iha Objetivu VI husi Objetivus ba Dezenvolvimentu Sustentável (ODS). Planu ida ne’e, sei identifika investimentus nebé presiza ba abastesimentu Bé-mós no Saneamentu iha territóriu tomak, hanesan mós lejislasaun ne’ebé nesesária ba setor ida ne’e, no hodi prevé ona kriasaun identidade públika ida, tuir rejime administrasaun indireta Estadu nian, hanesan Institutu Públiku ka Empreza Públika.
- Dezenvolve estudus, análizes no planus investimentu, ne’ebé orienta ba foti desizaun kona-ba opsoens nebé diak liu atu investe iha sektor Bé;
- Dezenvolve no implementa estudus, análizes no planus investimentu, ne’ebé orienta ba hili opsoens kona-ba sustentabilidade nebé diak liu, ba manutensaun no operasaun sistema abastesimentu Bé-mós;
- Aprova Polítika Nasional ba Jestaun Rekursus Hídrikus;
- Aprova Polítika Nasional ba Abastesimentu Bé-mós;
- Aprova kuadru legal ne’ebé presiza, hodi halo implementasaun ba polítikas jestaun rekursus hídrikus nian no abasatesimentu Bé-mós;
- Implementa Planu Diretor kona-ba Abastesimentu Água no Saneamentu Dili no iha Kapita is munisípais sira seluk;
- Halo revizaun ba polítika no projetus hirak ne’ebé relasiona ho sistemas irigasaun, tuir téknikas no metodolojia ne’ebé moderna, ba konstrusaun sistemas irigasaun ne’ebé diak liu no rezistente hasoru mudansas klimátikas, inklui sistema irigasaun ho baze lori Bé husi Rai okos (subterráneo);
- Identifika fontes foun Bé nian, inklui desalinizasaun, konstrusaun rezervatórios no instalasoens ba tratamentu Bé, iha teritóriu nasional tomak no kontinua loke tan rede abastesimentu Bé iha teritóriu nasional tomak;
- Asegura katak áreas urbanas munisípais iha instalasoens sanitárias ho kondisoens diak (PED 2020);
- Halo koneksaun/ligasaun sistema esgotu ba uma hotu-hotu ne’ebé eziste iha Dili no, wainhira la bele, garante nia ligasaun ba fosa séptika ka asesu ba instalasaun sanitária komunitária nian (PED 2020);
- Hadi’a koordenasaun ho parseirus dezenvolvimentu, iha projetus kooperasaun iha ámbitu abastesimentu no jestaun Bé no Saneamentu iha áreas rurais, hodi garante investimentus ne’ebé importante iha komunidade rurais;
- Aprova no implementa polítika tarifária ida ne’ebé inklui tarifa ne’ebé diferente ba konsumidores diferentes, husi particulares ba konsumidores komersiais no industriais;
- Dezenvolve infraestruturas ne’ebé adekuadu, inklui sistema operasaun no manutensaun hodi rekolha, tratamentu no hamós esgotus (PED 2020);
- Hadi’a monitorizasaun no sistema kontrolu hodi rekolha no tratamentu ba Bé foer iha instalasoens públikas, komersiais, industriais, sosiais no rezidensiais;
- Implementa legislasaun no regulamentus, ne’ebé vigora hela, hodi dezenvolve sistemas integradus ba jestaun ba sasán foer tós iha sidade laran;
- Implementa Plano Mestre ba Saneamentu ho Drenagem iha Dili;
- Hadi’a sistema Drenajen iha Munisípius hotu, hodi asegura konstrusaun sistemas drenajen ba bé udan-nian (PED 2020);
- Dezenvolve projetus formasaun profisional no kapasitasaun institusional hodi dezenvolve infraestruturas ba Bé no Saneamentu Báziku, inklui manutensaun no operasionalizasaun ba sistemas hirak né, liuhusi koordenasaun intersektorial ho entidades governamentais relevantes;
- Asegura atu harí mekanismus ba monitorizasaun, prevensaun no aksoens kona-ba alterasaun klima, hodi hamenus ninia efeitu iha infraestruturas Bé no saneamentu báziku, liu husi koordenasaun intersektorial ho entidades Governo nian ne’ebé relevantes.
3.4 Enerjia
Asesu ba fornesimentu eletrisidade, regular no fiável, sai núdar direitu báziku no aliserse ba kresimentu ekonómiku iha Timor-Leste. Ho ida ne’e, kontinua investe iha setór ida ne’e, krusial hodi hadi’a kualidade moris timoroan sira-nian no hodi fó apoiu ba kresimentu Indústria, Komérsiu no Turizmu, hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku ho sosiál, iha áreas rurais no urbanas.
Governu hakarak nafatin kontinua aposta iha hadi’a sistema tranzmisaun no distribuisaun enerjia eléktrika, no mos investe iha espansaun sistema enerjia renovável.
3.4.1 Fornesimentu Eletrisidade
Governu sei fó prioridade ba asaun no metas tuir mai:
- Asegura katak populasaun tomak hetan asesu ba eletrisidade, iha 24 oras loron loron, liuhosi espansaun Programa Eletrifikasaun nasionál no mos liuhosi uza fonte enerjia renovável (PED 2015) - Iha capitais Municipios hotu-hotu, populasaun iha asesu ba eletrisidade 24/oras por dia, nuné mós iha Postos Administrativos. Husi 442 sukos, 76% sukus hetan mós asesu ba eletricidade, hanesan mós 64%, husi total aldeias, iha ona asesu ba eletricidade. Kona-ba Atauro, seidauk halo duni estudo de viabilidade diak ida, atu bele konkretiza plano sustentável de eletrifikasaun ba ilha ida nebá.
- Analiza pontu situasaun iha zonas rurais, liu-liu iha áreas remotas, no dezenvolve planu konkretu ida kona-ba eletrifikasaun rurál, inklui liga redes ki’ikoan ba rede nasionál ka oferese fontes enerjia renovável;
- Hare’e fali Programa Eletrifikasaun Nasionál, liuhosi planu ne’ebé uza ona iha anteriór, hodi hadi’a produsaun no distribuisaun eletrisidade iha teritóriu tomak no kontinua halo instalasaun no manutensaun ba liñas média no baixa tensaun;
- Organiza fali setór Eletrisidade nian no implementa planu foun ida ba País;
- Reestrutura fali Eletrisidade Timor-Leste (EDTL), hodi garante prestasaun servisu di’ak no fiskalizasaun di’ak, hodi haré ba efisiénsia boot iha operasionál no iha ekonómika;
- Aprova no implementa Polítika Tarifária ida ne’ebé inklui tarifas ne’ebé la hanesan ba konsumidores ketak-ketak, ba partikulares, no mos ba komersiais ho indústriais.
Timor-Leste iha asesu ba rezervas barak hosi gás natural, iha Tasi Timor. Disponibilidade gás natural ba produsaun eletrisidade iha potensial atu oferese kombustível ida baratu no mós, kompara ho kombustível líkidu. Haré ba ambiente nian, ho kuantidade ne’ebé hanesan hosi eletrisidade produzida, emisaun carbono eletrisidade produzida husi gás natural ne’e, konsidera ki’ik liu, hosi eletrisidade ne’ebé produzida hosi diesel.
Ho ona asinatura tratadu entre Timor-Leste no Austrália konaba Fronteiras Maritimas iha Tasi Timor, Governu sei hahú negosiasaun ho kompanhias petrolíferas kona-ba dezenvolvimentu kampu Greater Sunrise no buka atu garante konstrusaun ba instalasaun prosesamentu gás, iha Kosta Sul Timor-Leste nian. Iha âmbitu ida ne’e, sei dezenvolve estudu viabilidade ida kona-ba utilizasaun gás natural hodi produz eletrisidade, sei halo esforsu hodi utiliza enerjia ne’ebé bele gasta menus no bele tulun iha problema ambiental.
Fonte Enerjia Renovável bele kontribui ba kresimemtu ekonómiku no hamenus nível kiak iha áreas rurais remotas. No mós kontribui ba ambiente nebé ladun poluídu no bele hamenus impaktu ba alterasaun klimátika. tuir kompromisus ne’ebé asumi iha Konvensaun Internasional. Iha ámbitu ida ne’e, sei halo fali estudu hodi haré ba implementasaun projetu produsaun enerjia renovável ne’ebé la poluente, hanesan mós:
- Enerjia hidroeléktrika ne’ebé produz ho rekursu hosi Bé, tuir estudu viabilidade kona-ba potensial projetus hidroelétrikus.
- Enerjia Eólica: tuir estudus preliminares ne’ebé halo ona, liu-liu iha rejiaun foho, ne’ebé iha potensial hodi instala turbina eólica, hanesan mós parke eólica iha Lariguto no Bobonaro.
- Enerjia solar: kontinua dezenvolve estudus no promove inisiativa ne’ebé uza klima favorável Timor-Leste nian no taxa luz solar loron-loron, hodi halo instalasaun ba sistema produsaun enerjia solar.
- Enerjia Biomasa: dezenvolve estudus no projetus ba produsaun enerjia liuhosi ai-horis, lixu agríkola no lixu animal nian, hanesan mós lixu domestiku no industrial, ne’ebé bele transforma ba biomasa no konverte ba electrisidade.
Nune’e, Governu sei hala’o asoens hirak hanesan tuir mai:
- Estabelese Gabinete Rekursus Naturais Renováveis, ne’ebé kordena asaun iha nível intersetorial, halo análize no estudus de viabilidade kona-ba setor ida ne’e, no ne’ebé sei responsabiliza ba implementasaun projetus enerjia renovável, inklui jestaun, monitorizasaun no avaliasaun (parte balun, inklui ona iha objetivus PED);
- Kontinua investe iha programa eletrifikasaun rural, liuhosi apoiu tékniku no finanseiru ba komunidade, hodi halo produsaun no utilizasaun fonte enerjia renovável;
- Asegura katak metade hosi nesesidade kona-ba enerjia elétrika ne’e sei jere liuhosi fonte enerjia renovável (PED 2020);
- Hala’o fali estudu viabilidade kona-ba potensial Mini-Hídricas iha teritóriu tomak;
- Harí Sentral Larigutu no Bobonaro, hanesan modelu ba dezenvolvimentu eólico (PED 2015);
- Garante katak, pelu menus hosi 100.000 familias, bele asesu ba sistema enerjia solar (PED 2020);
- Dezenvolve poténsia enerjia solar, liuhosi Sentru Solar Dili (PED 2015); Dezenvolve estudu viabilidade ida ba konstrusaun sentral termoelétrika hodi jere enerjia hosi lixu doméstiku no industrial iha Dili (PED 2015).
3.5 Transportes
Kria kondisaun ba kresimentu ekonómiku, hadia no aumenta sirkulasaun ema no sasán, ne’e fundamental hodi implementa vizaun ne’ebé hatúr iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional 2011-2030. Nune’e, urjente atu hadi’a sistema transportes terrestres, marítimus no aéreo no kria sistema previzaun meteorolójika ida ne’ebé, ho buat seluk tan, bele oferese seguransa liu-liu kona-ba sirkulasaun aérea.
Ho ida ne’e, Governu sei haré fali pontu situasaun kona-ba sektor transportes, hodi aprova Planu Mestre Integradu Transportes nian, hadi’a kapasidade institusional iha sektor ida ne’e no fó kapasitasaun, hodi forma rekursus humanus ne’ebé presiza.
Sei kontinua mós atu produz Lei ne’ebé presiza no implementa kuadru legal ne’ebé vigora hela, ho forma integrada, atu garante seguransa transporte, no asegura kordenasaun intersetorial. Sei hadi’a mos seguransa Sistema Transportes Públikus nian, liu husi implementasaun estrutura ida hodi rejista, analiza no hato’o relatoriu kona ba aktividades nebé relasiona ho transportes, tamba bele hakanek, halakon vida, ou halakon ka estraga ema-nia sasán. Estrutura ne’e sei mos investiga asidentes transporte nian no hato’o rekomendasoens kona-ba seguransa rodoviária.
Governu sei kontinua dezenvolve Transportes Terrestres, inklui dezenvolvimentu infraestrutura no instalasoens de apoiu ba transportes terrestres, públiku no privadu. Ida ne’e inklui sinalizasaun rodoviária, ne’ebé adekuada, no garante ba nia kumprimentu, iha País tomak.
Ba áreas urbanas, sei kontinua hadi’a medidas ba gestaun tráfiku, atu bele responde ba situasoens nebé mosu. Teknologia trafiku nian hanesan utilizasaun sistema inovador ba transporte (hanesan, intersesoens nebé uza sinalizasaun moderna ona hodi halo monitorizasaun ba tráfegu) sei aplika hodi hadi’a gestaun tráfegu atu garante seguransa ba pasajeirus sira. Governu sei halo esforsus hodi dezenvolve, aprova no implementa polítika nasional id aba prevensaun no seguransa rodoviária.
Nun’e mos sei hadi’a kondisoens ba konfortu no seguransa ba pasajeirus iha transportes públikus. Sei haré mos atu introduz Sistema transportes publikus ho vias ka diresaun nebé proprias, hodi aumenta kualidade no fasilita pasajeirus sira bele hetan transporte publiku nebé komfortável, efisiente no mos seguru.
Iha ámbitu ida ne’e mós, ho hanoin atu hadi’a servisus transporte públiku, nebé agora iha daudauk, Governu sei halo esforsu hodi loke tan no moderniza instalasoens de apoiu, hanesan terminais no mos fatin atendimentu ba publiku.
Buka mós atu asegura akompanhamentu ne’ebé permanente ba operadores atividade ne’e nian, hodi enkoraja atu hadi’a sira-nia servisu no kumpre leis ne’ebé vigora, ida ne’ebé sei sujeita ba prosesu revizaun hodi hadia diak liu tan.
Dezenvolvimentu infraestrutura portuária, fundamental tebes atu permite katak Timor-Leste importa sasán no ekipamentus nebé presiza, hodi haforsa no diversifika ekonomia nasional. Investimentu ba Sistema portuário Nasaun-nian sei haré tuir (ka akompanha) projeto Portu Tibar nian. Sei hadi’a diak liu-tan efisiensia operasional, inklui mos desenvolvimentu ka konstrusaun portus regionais foun, hodi asegura katak transporte maritimu sei kontinua hanesan opsaun viavel ida ba transportasaun ema no sasán, hodi fo vantajem ekonómika, liu-liu ba komunidade peskadores sira.
Ho nune’e, Governu sei:
- Harí ‘supply base’ iha Suai;
- Hadi’a instalasaun portuária iha Com no Ataúro;
- Harí instalasoens portuárias iha Kairabela/Vemasse, hodi fasilita asesu ba Tasi no apoiu iha sektor turismu;
- Implementa Parserias Públiku-Privadas, hodi konstroe Portu Tibar, ne’ebé determinante ba dezenvolvimentu komérsiu no indústria iha teritoriu tomak;
- Asegura funsionamentu Portu Tibar, núdar instalasaun prinsipal portuária Nasaun-nian;
- Hala’o estudu viabilidade ba konstrusaun portu Manatuto no ba kriasaun linha marítima nasional ida, hodi fasilita transporte husi portu ida ba portu seluk no ba ligasaun kosteira, nune’e mos hodi presta servisu transporte marítimu ba ema no sasan, iha pontus litorais (ka iha tasi ibun) barak, iha ita-nia País;
- Reestrutura no moderniza Portu Dili no muda ba Sidade Marina no Portu ba Kruzeiru nian;
- Haforsa regulador no Autoridade Maritima nian, inklui hadi’a no halo modernizasaun ba nia kuadru normativu.
Transporte aéreo sai nudar servisu-xave ida, ba movimentu ema no sasán mai ita-nia Rain no husi ita-nia Rain ba rai-liur. Nune’e, ninia seguransa hetan papel importante atu bele dudu dezenvolvimentu industria turistika, komérsiu no negósius seluk. Atu bele hetan konfiansa baligasoens entre Timor-Leste no destinos regionais no internasionais, Governu sei esforsa atu kria kondisoens ba aumento voos regulares ho opsoens barak.
Atu atende ba kresimentu numeru pasajeirus nian, konstrusaun/espansaun Aeroportu Presidente Nicolau Lobatu sei hetan implementasaun.
Investe iha transporte aéreo ne’e fundamental, hodi responde ba tráfego aéreo barak iha futuru, nebé asosiadu ho kresimentu ekonómiku Nasaun nian, ho ida ne’e, Governu sei:
- Implementa Politika Nasional Aviasaun Sivil;
- Reforma Administrasaun Aeroporto no Navegasaun Aérea Timor-Leste nian (ANATL) hanesan operador aeroportu Timor-Leste nian, inklui desenvolve análize kona-ba opsaun iha reforsu ba kapasidade iha área kontratasaun no jestaun;
- Aumenta kapasidade Autoridade Aviasaun Sivil Timor-Leste (AACTL) hodi regula didiak sektor transportes aéreos;
- Dezenvolve Planu Diretor ba Aeroportu Internasional “Prezidente Nicolau Lobato”, iha Dili, no halo hotu ninia espansaun, inklui pista no asegura kondisoens nesesárias, atu nune’e Aeroportu Nicolau Lobato sai Aeroportu ida ho padraun modernu no ho kapasidade ba sirkulasaun pasajeirus besik milhaun ida, iha kada tinan;
- Dezenvolve Plano Diretor Aeroportu Baucau, inklui reabilitasaun ba nia pista;
- Dezenvolve estudu viabilidade ba aeroportus munisipais, ne’ebé iha artikulasaun ho Planu diretor aeroportu internasional nian, ho objetivu atu kompleta rede aeroportus munisipais, ne’ebé totalmente operasionais, inklui iha Suai, Baucau, Oe-Cusse-Ameno, Lospalos, Maliana, Viqueque, Same no Ataúro;
- Operasionaliza Aeroportu Suai nian.
3.6 Meteorologia
Atu kontinua dezenvolve sistema de meteorolojia ida, atu fó apoiu ba nesesidades iha áreas: Aviasaun Civil, Maritima, Agricultura no mos servisus públikus nian.
Nune’e, Governu sei husu (ka arranja) estudu ida, atu haré ba posibilidade atu kria Laboratóriu de Meteorolojia ida, no identifika nesesidades iha rekursus humanus, hodi elabora planu investimentu ida no tau hanoin ba kriasaun mekanismus ba kooperasaun bilateral, hodi komesa produz dadus ne’e no kria kondisaun hodi disponibiliza informasaun meteorolójika ba públiku.
3.7 Telekomunikasaun
Teknologia Informasaun no Komunikasaun (TIC) sai hanesan meio vital ida, atu bele fasilita Ekonomia Digital, núdar sektor foun ba kresimentu ekonomiku no mos ba promosaun ba boa governasaun. Governu sei asegura katak ita-nia Nasaun iha rede telekomunikasoens nebé fiável (katak bele fiar ba), ho kualidade no segura, nebé krusial ba dezenvolvimentu sósio-ekonómiku ba populasaun Timor.
Infraestrutura TIC iha ita-nia Rain, hetan ona progresus signifikativus, depois de introdusaun ba merkadu telekomunikasaun nebé iha konkorensia, hahú iha 2012. Kobertura ba servisus telefone (rede 2G) hetan ona 96% husi áreas hela fatin populasaun nian, no asesu ba servisu dadus 3G nian, disponivel ona iha Munisipius tomak, no mos servisu 4G nian foin hahú dadaun iha Centros Urbanos. Ho resultadu nebé atinji ona, iha servisu telefone nian, dezafiu foun iha sektor Telekomunikasaun mak hanesan desenvolvimentu redes no servisus ba banda larga.
Governu Timor-Leste sei kontinua dezenvolve esforsus, atu kria rede Telekomunikasoens ida ne’ebé moderna, hodi bele ema hotu iha ligasaun (ka koneksaun) ba malu, iha Timor-Leste, no entre Timor Leste ho mundu, hodi hasai proveitu másimu hosi avansus iha telekomunikasaun global, inklui produsaun, difuzaun no hetan no uza konhesimentus ne’ebé iha.
Nune’e, Governu iha asaun no metas hanesan:
- Implementa sistema kabu submarinu (ka husi tasi-okos) ba fibra óptika, nebé konfiável, hodi liga Timor-Leste ba instalasaun (ka fasilidades) aterrajem, liu husi kabu, iha Rejiaun, nebé permite ita-nia País hetan kapasidade no linhas de transmisaun nebé kompetitivu hodi fó koneksaun ba iha Sentru Global distribuisaun IP nian.
- Prepara no implementa planus sira nebe presiza, hanesan Planu Nasional ba Banda Larga, Planu Nasional ba Seguransa Sibernétika, Planu kona ba Governu Elektroniku, Planu Infraestrutura ba Ekonomia Digital nian, no mos Planu ba Migrasaun Televizaun Digital Terrestre (DTTB) nian, atu bele sai matadalan ba diresaun jeral politika nian no bele orienta intervensoens kona-ba implantasaun no desenvolvimentu infraestruturas;
- Atu kria estrutura ida ba Seguransa Sibernetika no infraestrutura kritika. Orgaun ida ne’e sei funsiona hanesan Agénsia Nasional atu halo supervisaun ba estratéjia kona-ba seguransa sibernétika, operasoens no mos desenvolvimentu kapasidade, nune’e mos atu superviziona politika, projetu no programa de desenvolvimentu iha infraestrutura kritika ne’e;
- Atu promove kapasitasaun iha área Siênsia no Enjenharia, nebé presiza atu impulsiona (ka dudu) kresimentu ekonomiku foun, Governu sei haforsa Rede Peskisa no Ensino Nasional (TLREN) inklui aplika bandwidth ka banda larga, ba kedas sistema kabu submarino nian ba TLREN, hodi benefisia ka ajuda institusoens, peskiza nian ka ensinu superior nian, iha País;
- Reforsa no kapasita Autoridade Nasional Komunikasoens (ANC), inklui hadi’a no moderniza ninia kuadru normativu, atu bele responde diak liu ba avansus teknolójikus no ba mudansas iha merkadu, relasiona ho konverjensia (ka tendensia atu ba fatin/hanoin/ida deit), iha teknolojia;
- Buka desenvolve instalasaun ba Internet Exchange neutral (“carrier-neutral Internet exchange point”) ba operadores sira atu bele garante transmisaun dadus nebé lais no seguru, entre fornesedores servisu Internet (ISPs) iha rai laran;
- Asegura kobertura ba telemóvel nebé fiável, segura no asesível ba timor-oan hotu, inklui iha áreas rurais;
- Haforsa kapasidade Ekipa Resposta ba Incidentes Seguransa Komputador nian (TL-CSIRT), hodi garante asesu seguru no asesível ba internet, iha teritóriu nasional tomak;
- Promove ligasaun iha internet ba Sistema Nasional Edukasaun nian tomak no mós ba Sistema Nasional de Saúde tomak, núdar sektores nebé primárius;
- Konstrui servisus Governu Elektróniku, hodi atualiza redes iha governu.
3.8 Servisu Postál
Servisu Postal núdar servisu públiku, importante tebes ida, ne’ebé permite haruka korrespondénsia, livrus, publikasoens no enkomendas selu-seluk, iha teritóriu nasional laran, ho presu ne’ebé asesível, hanesan mós haruka korrespondénsia no sasán ba estranjeiru.
Iha área ida ne’e, Governu iha hanoin atu:
- Reforma no dezenvolve Correios de Timor-Leste, ba servisus ne’ebé efisiente liu, lais no asesivel, ho hanoin atu kria pólos munisipais ho ligasaun ba Servisus Sentrais;
- Introduz ka hahú tau sistemas foun no modernus iha instalasoens CTL nian, nebé fó kapasidade atu bele haruka no entrega enkomendas to’o iha nivel postu Administrativus, iha rai laran tomak;
- Desenvolve Planu Dezenvolvimentu Servisu Postal nian, inklui loke to’o iha Munisipius.
4. KONTINUA HO DEZENVOLVIMENTU EKONOMIKU
“Timor-Leste, sai País ho rendimentus kiik ho sektor privadu nebé emerjente, ho diversifikasaun ekonómika limitada no konsentrada deit ba produsaun agríkola. Biar nune’e, ita-nia País iha oportunidades ekonómikas nebé konsideráveis (boot no barak) no potensial ida forte atu sai Nasaun ida ho rendimentus médius”.
Apezarde progresus barak nebé alkansa tiha ona, iha área ida ne’e, Timor-Leste tenke kontinua investe iha Planeamentu Estratégiku ba Ekonomia ida, moderna no diversifikada. Atu potensia (ka hakbiit) sektores produtivus hale’u indústrias esensiais tolu –agrikultura, turizmu no petróleo – liu-husi estudu no aproveitamentu rekursus naturais nebé tiha, hodi aproveita dadauk mais-valia nebé mai hosi lokalizasaun geográfika no hosi perfil populasaun nian, sai estratéjia simples no asertada ida, atu lori ba diversifikasaun ekonómika, ne’ebé nesesária teb-tebes no reduz dependênsia ba reseitas petrolíferas.
Kriasaun empregu no promosaun empriendedorizmu sai, au mezmu tempu, faktor no rezultadu ba materializa hanoin no vizaun kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku ida ne’e, maske Governu tenke kria kondisoens hodi labele hadok fali jovens sira, hodi mós promove sektor privadu no rekursus hirak ne’e mak fundamental atu aumenta produtividade nasional, hodi kria oportunidade kresimentu ekonómiku nebé sustentável. Ba ida ne’e, Governu sei hatama mekanismu jurídiku no polítiku hodi estimula kriatividade, inovasaun no diversifikasaun ba ekonomia nasional.
Nune’e, Governo Timor-Leste sei: transforma ninia rikezas naturais, rikusoin hosi Rain no husi Tasi, ba iha seguransa ai-hán (seguransa alimentar), iha saúde, iha produtividade no iha oportunidade ba kriasaun empregu. Sei mos transforma hidrokarbonetus ba oportunidade dezenvolvimentu no moris-diak (bein-estar) ba populasaun tomak, liu-husi dezenvolvimentu infraestrutura, sektor privadu no kriasaun empregu. Maibé mós, sei transforma rikeza hosi nia emar sira, hosi ninia paizajen natural no hosi ninia kultura ímpar, ba empriendedorizmu no ba aumentu rendimentu iha País tomak.
Ba ne’e, esensiál duni dezenvolve Kuadru Nasional Planeamentu ida, ho vizaun ba implementasaun Polus Dezenvolvimentu, iha rejioens iha País laran, ne’ebé define karakterístika própria rejiaun ida-idak nian no potensial kresimentu sektores no subsektores oi-oin, tuir lolós rekursus lokais ne’ebé disponíveis, atu implementa asoens no estratéjia ba kresimentu sustentável no no dezenvolvimentu ekuitativu (ka hanesan) iha País tomak, ho moto katak “se natureza ne’e rika, povu labele sai kiak”.
4.1 Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas
Dezenvolvimentu sektor primáriu sai fundamentál ba País, ida ne’ebé besik 75% hosi populasaun hela iha áreas rurais no, iha ne’ebé, nível pobreza (situasaun kiak) sei ás tebes, ho debilidades (frakezas) seluk-tan nebé relasiona ho pobreza.
Tanba ne’e, Governu konsidera Agrikultura hanesan baze ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosial País nian. Melhoramentu (maneira oinsá hadi’ak) sektor ida ne’e, iha ligasaun ho oinsá hadi’a sektor peskas no produsaun animal, atu, iha tempu badak nia laran, hadi’a kualidade no moris diak ba timoroan tomak. Nune’e, metas (ka target) Governu nian, mak atu hadi’a seguransa ai-hán (seguransa alimentar) nasional, reduz pobreza rural, apoia tranzisaun hosi kultura (agrikultura) subsistênsia nian ba produsaun emprezarial ba produtus agríkolas, pekuárias no peskas nian, hodi promove sustentabilidade ambiental no konservasaun rekursus naturais Timor-Leste nian.
Atu hodi kumpre objetivu bà nível seguransa aihán (seguransa alimentar) nian Governu sei habelar sektór agríkola, hadiak prátika kultivu no produtividade agrarian nian sira, dezenvolve aksaun sira hodi hadiak produsaun kultura agríkola espesífika no sistemátika nian sira, tuir lolo’os ho potensiál hosi rejiaun ida-idak país nian, hodi garante mós objetivu atu dezenvolve nasaun nia sektór produtivu sira.
Metas no asoens, ba área ida ne’e, maka:
- Investe iha kriasaun Laboratóriu Públiku ba Investigasaun Agríkola, ho vizaun atu dezenvolve programa investigasaun nian ba produtus agríkolas, nebé konsidera hanesan prinsipais iha Timor-Leste. Hakarak hahú, nudar prioridade, iha produtus nebé oferese potensial bo’ot liu no bele fó apoiu ba vertentes téknikas iha produsaun agríkola, nebé garante no identifika, liu-husi análizes, rai ida-idak nia tipu (ka kompozisaun) no ninia kualidade, nuné mós ba iha bé, ai-horis no fíni (semente), hodi bele haré oin-sá atinje modernidade kompetitiva;
- Estabelese Institutu de Peskiza no Dezenvolvimentu Agríkola, nebé sei halibur Agrónomus no Téknikus, atu hala’o peskiza, ezekuta no superviziona, iha teritóriu tomak, estratéjias ba implementasaun sistema produsaun nian, hamutuk ho agrikultores sira;
- Estabelese mekanismu hodi apoia tranzisaun agrikultura subsisténsia ida ba iha agrikultura moderna ho orientasaun ba merkadu;
- Hadi’a jestaun iha Eskolas Téknikas Agríkolas (ETA) ne’ebé eziste ona (Lautém, Manatuto, Bobonaro no Oé-cusse Ambeno);
- Implementa programas foun kona-ba agrikultura biolójika, inklui aposta ba ninia komersializasaun iha nível internasional, liuhusi kampaña marketing nian;
- Implementa Polítika Nasional Seguransa Ai-hán (Seguransa Alimentar) nian;
- Reabilita, habelar/expande no hadi’ak jestaun ba sistemas irrigasaun no ba armazenamento bé, fundamental ba kultivu agríkola, no halo revizaun ba inventáriu sistemas irigasaun nebé iha;
- Hadi’a jestaun ba Sentrus de Mnutensaun Tratores hodi garante funsionamentu operasional, iha uzu tratores atu tulun agrikultores sira;
- Halo mapeamentu kona-ba zonas agro-ekolójikas ba utilizasaun sustentável, ba mákinas no ekipamentus agríkolas, referênsia ba estrutura fízika rai-nian;
- Kontinua investe iha akizisaun no manutensaun mákinas no ekipamentus agríkolas au apoia agrikultores sira;
- Hadi’a ka hakbiit servisu husi Extensionistas no Tratoristas sira, hodi tulun agrikultores sira;
- Kontinua implementa sistema Mekanizasaun Agríkola, hodi apoia programas extensifikasaun, intensifikasaun no diversifikasaun, atu aumenta produsaun no produtividade agríkola;
- Kontinua halo estudus kona-ba harí barrajens iha Timor-Leste no implementa projetu-pilotou barrajen no aproveitamentu lensóis freátikus (katak bé-lihun iha rai-okos);
- Hadi’a jestaun no manutensaun rai ba kultivu, hodi hametin-tan formasaun ba agrikultores sira no emprezas agríkolas;
- Asegura katak Timor-Leste bele atinji 70%, iha produsaun fós, to’o iha tinan 2023, hodi hetok hadi’a liu-tán téknikas no sistemas ba produsaun hare;
- Kria kondisoens atu aumenta área ba natar ne’ebé hetan irrigasaun, hodi atinji hectares 50.000, iha tinan 2023;
- Reforsa Servisus Estatístika, Informasaun no Previzaun agro-klimátika;
- Reforsa fasilidades iha servisus kuarentena nian, atu implementa protokolu, padraun, baze dadus ba sanitáriu no fitosanitáriu (SPS), hodi fasilita importasaun no exportasaun produtus agríkolas;
- Kontinua promove atu uza sistemas espesifikus iha produsaun fós, iha jestaun kolheitas ne’ebé integradas no sistemas ba intensifikasaun fós;
- Kontinua iha esforsu atu reduz lakon ka (perda) iha produsaun liuhosi kontrolu pestes no iha pós-kolheita, liuhosi hadia sistema kolheita, dulas, no jestaun ba armazenamentu fós, bastar, sereais no produtu seluk;
- Kontinua fo’o subsídiu ba produtores fós, batar no produtus bázikus seluk hodi hola sementes, fertilizantes no pestisidas, atu bele aumenta produtividade, nune’e mós atu apoia hadia efisiénsia iha prosesu depois de rekolha ba produtu sira ne’e resik;
- Fo’o akonselhamentu finanseiru no asisténsia iha komersializasaun fós, batar no sereais no produtus sira seluk, ba produtores ida-idak;
- Asegura área kultivo ba batar atu bele atinje to’o 76.500 hectares iha tinan 2023, ka aumenta produtividade média batar ba 2,5 toneladas kada hectar;
- Aumenta ba dobro ‘area kultivu ho raíz no tubérlukus, hosi 48.000 hectares ba 80.000 hectares iha 2023, no ba to’o 105.500 hectares iha tinan 2030;
- Kontinua investe iha peskiza, dezenvolvimentu no divulgasaun kona-ba variedades iha kudahare, ne’ebé espesifika ba Timor-Leste, hanesan mós sereais (fós, batar, trigu, sevada no senteiu), ai-farina, fehuk-midar no koto-nurak;
- Introduz zonas agríkolas, atu identifika áreas ne’ebé adekuadas liu ba kultivu no komersializasaun batar no alimentus bázikus seluk, hanesan aifarina, koto-nurak, fehukmidar no sereais oioin;
- Fó formasaun ba produtores batar no sereais, ka produtores alimentus bázikus seluk, kona-ba uzu makinaria agríkola no téknika jestaun agríkola nian, hodi kontinua fahe Tratores manuais no apoia ninia uzu;
- Integra atividades agrikolas ho emprezas familiares, hanesan mós prosesamentu produtus agríkolas ka uzu rezíduos agríkolas hanesan fertilizantes orgánikus no alimentu ba animais;
- Dezenvolve no loke tan programas espesiais atu apoiu ba batar, ‘shorgum’, ai-abut/raízes no tubérkulus, iha komunidades rurais;
- Dezenvolve no promove sistemas alimentasaun ba karau, husi excedentes (ka saá-ida maka resta) husi batar, ai-abut/raízes no tubérkulus sira;
- Investe iha produsaun ai-fuan no produtus hortíkolas (ka modo-tahan) hodi substitui importasaun, pelumenus 50%, iha tinan 2023, hodi enkoraja fornesimentu ai-fuan ho valór ás (ka folin bo’ot) ba merkadus urbanus;
- Apoia produsaun produtus hortíkolas (modo-tahan) ho eskala boot, nebé besik Sentrus urbanu, liu-husi protokolu ba fornesimentu iha merkadu, restaurantes no hotéis;
- Elabora peskizas no estudus investimentu, kona-ba atu sukat (afere) potensial ba dezenvolviemntu Hidroponia nian (téknika kuda ai-horis la- ho rai), liu-husi projetu-pilotu ida ne’ebé permite produsaun imediata hosi produtus hortíkolas biológikus;
- Kria tán insentivus no kontinua apoia agrikultores sira atu produz kulturas nebé bele fó rendimentu, hanesan kafé, nú, baunilha, kajú, fore-keli, fore-rai, pimenta, açafrão, gengibre (ai-lia), ai-kanela, kolorau no nóz moscada, inklui mós ninia prosesamentu no transformasaun ba iha produtus doméstikus, ho vizaun atu kria merkadu foun;
- Halo levantamentu ida konabá kuantidade no kualidade armazéns ne’ebé disponíveis ba armazenamentu (rai no halot) sereais no produtus agríkolas granulares, koto, favas, ervilhas, fore-keli, no seluk-tan;
- Fortalese koordenasaun interministerial no koordenasaun ho instituisoens relevantes seluk, kona-ba implementasaun no kontrolu servisus iha sektor agríkola;
- Fo’o no investe, hanesan prioridade, iha kulturas rendimentu nebé iha potensial bot atu hetan promosaun ba eskala komersial.
- Kontinua apoia produsaun no promosaun Kafé orgániku ho kualidade diak, inklui mos liuhosi promosaun kafé Timor iha nível nasional no internasional;
- Hadia produsaun kafé, liuhosi reabilitasaun ba plantasaun kafé nian;
- Kontinua dezenvolve estudus no programas kona-ba peskiza kona-ba kafé;
- Kontinua apoia Asosiasaun Kafé Timor Timor-Leste nian (ACTL) no, ho parseria ho sektor privadu no parseirus dezenvolvimentus, kontinua implementa Planu Dezenvolvimentu Sektor Kafé nian;
- Kria Polítika no Estratéjia Nasional ba dezenvolvimentu kafé nian;
- Kria programas founs kona-ba promosaun indústrias doméstikas nian, iha prosesamentu rezíduos iha plantasoens, liu-liu kafé, ba fertilizantes orgánikus no hahán ba animais, no hosi rezíduos iha plantasaun nú ba material no sasán (beins) doméstikus.
Sektor kriasaun animais, iha País, iha potensial bot atu kontribui ba melhoria iha nutrisaun ba povutimor, tantu liu-husi asesu no konsumu ba na’an freska, no mós hosi susuben (laktisíniu).
Atu hadi’a sektor ida ne’e, nesesáriu atu investe iha rasoens (animal-nia hahán) ne’ebé asesíveis (kafásil atu hetan) no ho kualidade, hodi asegura vasinasaun no desparazitasaun animais. Agoradadaun, excedentes no resíduos husi produsaun agríkola, la sufisiente atu kria indústria doméstika ba prosesamentu rasaun ba animias, ida ne’e signifika katak, karik iha melhoria iha agrikultura, hanesan aumentu iha kultivu, ka karik iha ona fontes proteina nian, ne’ebé disponíveis, liu-husi reziduos ikan-nian, sei bele iha melhoria nebé substansial (ka boot), iha área Pekuária.
Governu buka atu Aumenta produsaun animal, ba 20%, to’o tinan 2023, ho objetivu atu hamenus importasaun produtus animais hosi estranjeiru. Metas no asoens atu alkansa dezenvolvimentu Pekuária nian maka:
- Kontinua investe iha kampañas vasinasaun animal no fornesimentu vasinas gratuitas no habelar programas hirak ne’e, ba teritóriu tomak;
- Implementa sistema jestaun kontrolu ida ba animal nia moras;
- Kontinua investe iha akizisaun no manutensaun mákina no ekipamentu pekuária no veterinária nian hodi apoia ema sira ne’ebé hakiak animál;
- Kontinua kampañas nasionais ba divulgasaun kona-ba kuidadus bázikus saúde animal nian no melhoria iha nutrisaun animal;
- Investe iha edukasaun no formasaun sektor ida ne’e, ba estabelesimentu klínika veterinárias ho profisionais espesializadus, hodi kontinua mós dezenvolve Sentrus Dezenvolvimentu no Treinamentu Pekuáriu;
- Estabelese infraestruturas públikas, ne’ebé nesesárias ba asistênsia veterinária, hodi envolve produtores ba animal sira nian;
- Estabelese Sentru de Investigasaun ba Produsaun Animal, atu hatene lolós espésies, por ezemplu karau, ne’ebé bele adapta diak liu ba kondisoens Timor-Leste nian, hadi’a kualidade jenétika nian, téknikas reprodusaun seletiva nian, no kontribui hodi hadi’a parâmetros (sasukat) seluk ba produsaun, hanesan taxa mortalidade, taxa hahoris no aumenta todan iha loro-loron;
- Apoia estabelesimentu Asosiasaun Haki’ak Karau (Asosiasaun Kriadores de Gadu), hodi fasilita ninia atividades no nia polítikas no inisiativas;
- Apoia estabelesimentu Matadourus, nebé hetan sertifikadu, iha País tomak, nune’e mós ho ninia prestasaun servisu abate (oho animal nian) no distribuisaun ba talhus no fatin seluk, ho kapasidade téknika no teknológika, alien de Matadouru Nasional Tibar nian;
- Dezenvolve sistema espesial ba produsaun manu no fahi;
- Promove kriasaun emprezas ki’ik atu apoi pekuária, inklui infraestrutura refrijerasaun nian, triajem, prosesamentu no embalajem (ka falun) na’an, ho vizaun ba dezenvolvimentu indústria pekuária ida, nebé segura no ho kualidade;
- Hala’o kampañas hodi hatudu no hanorin oin-sá halo proses aka trnasforma rezíduos animais ba fertilizante orgániku;
- Promove asesu ba Instituisoens finanseiras no promove kooperasaun ho investidores sira;
- Asegura estabelesimentu parserias ho sektor privadu, nasional no internasional, ba kresimentu sektor Pekuariu iha País;
- Inkrementa (haburas) prosesu transformasaun no exportasaun ba produtus pekuária nian (hanesan, haki’ak karau-timór ba produsaun susu-ben no keiju);
- Kriasaun servisus desentralizadus hodi fó apoiu ba produtores lokais, kona-ba esklaresimentu dúvidas, sosializasaun ba kampañas veterinárias (vasinasaun, moras, no buat seluk-tan) no kona-ba kontrolu populasaun hosi espésie ida-idak;
- Kontinua dezenvolve pastajen (animal hán fatin) no formulasaun rasoens (hahán) ba animal nian;
- Kontinua investe iha sistema kriasaun animal, hosi sistema tradisional ba semi-intensivu no intensivu, no kapasitasaun ba téknikus no agrikultores sira;
Timor-Leste iha linha kosteira ida, liu Km 700, no Zona Ekonómika Eskluziva ida ho besik Km2 72.0002, ne’ebé signifika asesu ba rekursus maritimus (rekursu tasi nian) ho potensial bo’ot ida ba explorasaun, iha âmbitu sektor peskas nian, tamba Munisípius rua deit, Aileu ho Ermera, mak laiha asesu ba kosta (tasi ninin).
Iha lidun seluk, besik ba tasi-ibun (costa) sei bele tán dezenvolve aktividades akuakultura nian, hanesan hasai budu-tasi no hakiak boek, abalone, kadiuk, pérolas no ostras, ne’ebé kontribui ba kriasaun rendimentus ba komunidades ne’ebé hela iha tasi-ibun.
Nune’e, importante atu dezenvolve estratéjias, iha sektor ida ne’e, hodi konsidera rekursus oi-oin ne’ebé eziste no oin-sá bele halo esplorasaun, tamba:
- Tasi, husi kosta Tasifeto nian, aprezenta nudar karakterístikas boot mak plataforma kosteira ki’ik, ne’ebé liga ho prezensa hosi ahuruin ho temperaturas nebé ás, nutrientes, nebé to’o ba Tasi hosi mota, mós menus ona no la iha nutrientes ne’ebé moris hikas hosi tasi, ne’ebé mos signifika katak posibilidade ba espésies komersiais kiik tebes, ho tan produsaun fitoplâncton nebé ki’ik, tanba nível oxijéniu reduzidu tebes ho temperatura nebé ás, no, la haluha, redusaun nebé boot ba área maternidade, área ho ai-parapa.
- Tasi, husi fali kosta Tasimane nian, hasoru laloran nebé boot no maka’as tebes, expostu liu na anin tamba la hetan protesaun husi ilhas indonesias, nebé barak hanesan iha Tasifeto, maibé hetan nutrientes barak liu, nebé bá husi mota no mós husi fenómenu resurjênsia, tanba ninia plataforma kontinental naruk no luan tebes, hodi permite, iha zona nebé exposta ba naroman, bele konsrva nutrientes nebé bele hala’o produsaun primária ba fitoplâncton.
Timor-Leste, maski ilha ida, la iha tradisaun boot kona-ba tiha ikan. Ida ne’e, dala barak, bele justifika ho tradisaun kultural, husi kedas bei-ala sira, maibé, liuliu, tanba kondisoens nebé povu hasoru: kapasidade explorasaun tasi fraka tebes, iha Tasifeto ka Tasimane, no iha ne’e, tasi perigozu liu ba korakora. Hosi parte seluk, estudus hatudu katak, mezmuke iha dadauk ona aumentu iha esforsu ba Peskas, iha tinan hirak ikus ne’e, liu-liu aumentu iha númeru peskadores ne’ebé aktivus no númeru de embarkasaun, numeru total iha kaptura (kaer ikan) kiik nafatin tetu ba esforsus iha peska, no ida ne’e bele signifika katak País sei esgota nia kapasidade husi meius, ka kapasidade kresimentu nian sei oitoan, mesmu ke la estraga nia meius. Ne’e duni, iha nesesidade atu estuda no implementa estratéjias aproximasaun, hodi aumenta produsaun peskadu nian, ho forma ida ne’ebé sustentável.
Iha âmbitu ida ne’e, Governu sei:
- Haré hikas fali estudus nebé elaboradus ona ba sektor Peskas, atu identifika asoens no estratéjias prioritárias ba kresimentu sektor nian, hodi hare oin-sá supera (ka ultrpassa) tiha obstákulus nebé iha hela, no asoens atu aumenta peskas iha futuru, tuir estudus nebé iha kona-ba kooperasaun internasional, ho artikulasaun ho “Parseria Triângulo Koral /Coral Triangle Partnership” no “Análize ba Situasaun Aktual no Potensial ba Dezenvolvimentu Agrikultura iha Timor-Leste/Analyses of the Current Situation and é Potential for Agriculture Development in TL”, hosi Diresaun Nasional Peskas no Akuakultura;
- Regula no kontrola Peskas, inklui tamanhu ba rede (kaer ikan), defezus (peskas proibidas), espésies protejidas no formas seluk hodi proteje espésies no oin-sá evita kaptura (kaer) animais antes de bele halo (ka realiza) reprodusaun no, nune’e, bele mós ajuda repovoamentu natural. Sei reforsa liu-tán lejislasaun ne’ebé bele reduz peska ilegal, liu-liu husi ró-ahi estranjeiru no definisaun kona-ba zona vijiada;
- Promove kampañas hamutuk ho peskadores sira no sira-nia komunidade, kona-ba téknikas peska nian, ne’ebé aprezenta menus risku ba delapidasaun (ka estraga) kapasidade produsaun peskadu-nian no estraga meiu nebé hale’u;
- Promove konsumu ikan iha ita-nia País, ho forma sustentável, liu-husi kampañas sensibilizasaun konabá ninia valor nutritivu, ho objetivu atu aumenta ninia konsumu ba 10kg/ema/tinan;
- IInveste iha formasaun rekursus umanus nian, iha área peskas no akuakultura, hodi apoia servisus téknikus, iha tasi no iha akuakultura;
- Investe iha peska tasi-klaran, ho orientasaun ba esportasaun futura nian, hodi kontinua dezenvolve sentru Peskas tuir tasi-ibun, no asesu ba ró nebé di’ak liu, ekipamentu no formasaun;
- Kriasaun rede (ka Sistema) konservasaun peskadu nian, ba aproveitamentu total peskadu nebé kaer, hodi permite mós aumentu esforsus iha kaptura (kaer), tamba garante ona eskoamentu;
- Estabelese ligasaun ba merkadus no ba exportasaun, no mós liu-husi sistema transporte no sentru refrijerasaun, entre zonas peska no fatin fa’an no esportasaun nian;
- Estabelese Sentrus demonstrasaun kona-ba oin-sá uza sistema elektróniku ba kontrolu iha peska (ka kaer) no ba korte (ka ko’a), prosesamentu, transporte no armazenamentu ba produtu peskas;
- Dezenvolve prosesus alternativus ba konservasaun peskadu, hanesan salga, fumajrm (tamu) no sekajem (ka hamaran);
- Artikula ho entidades governamentais, ne’ebé relevantes, hodi garante prezervasaun ikan nian no ambiente tasi-nian, hodi define mós lokais, ne’ebé adekuadu ba peska komersial;
- Estabelese Sentru Mariñu ba Investigasaun no Dezenvolvimentu Timor-Leste;
- Operasionaliza Sentru Formasaun Akuakultura, iha Liquiçá, hodi inisia formasaun ba téknikus ba peskas, peskadores, akikultores no jovens sira;
- Kontinua investe iha dezenvolvimentu infraestruturas bázikas, hanesan portus, kais no fatin Ró atraka;
- Dezenvolve estudus no peskizas adisionais ba produsaun iha akuakultura, ba konsumu internu no ba exportasaun;
- Dezenvolve tipus oi-oin ba aktividades akuakultura nian, iha bé-midar, bé-foer (salobra) no bé-mer (tasi ben);
- Garante, pelumenus tipu 3, ba aktividades akuakultura, hodi apoia aktividades kosteiras;
- Elabora estudus, atu bele estabelese Entidade Administrasaun Indireta Estadu, ba área Peskas no Akuakultura, hanesan, Institutu Nasional Peskas no Akuakultura, nebé bele mós sai fonte promosaun no motivasaun ba investimentu privadu;
- Estabelese merkadu exportasaun ikan nian ida, ba produtus peskas no akuakultura;
- Kriasaun fatin fa’an ikan nian ida, ho ekipamentus refrijerasaun nian rasik, iha ne’ebé Estadu bele haruka kumpri kritérius kona-ba kualidade no seguransa ai-hán (seguransa alimentar) nian, nune’e mos bele hare ba razoabilidade presu (katak, labele sa’e liu no labele tun liu), hodi fó ba sektór ne’e oin-sá akompaña no organiza, buat ne’ebé seidauk iha. Ida ne’e, sei sai faktor konfiansa nian, ba konsumidores partikules sira no estabelesimentus restaurasaun nian (ka restaurantes);
- Haré hikas lisensas komersiais ne’ebé iha tiha ona, no define explorasaun rekursus mariñus, iha tempu médiu no tempu naruk, hodi asegura no garante ekonomia País nian;
- Kontinua investe iha akizisaun no manutensaun mákinas no ekipamentus peskas no akuakultura.
Jestaun florestal sustentável ba rekursus florestais Timor-Leste nian, la sai fundamental ba famílias no komunidades, ne’ebé depende ba rekursu ida ne’e ba hán, kombustível no kriasaun Rendimentu, hanesan mós ba agrikultores sira konsidera (ka hanoin) kona-ba efeitu deflorestasaun nian iha erozaun ka rai-monu no iha kaptasaun bé nian, se ida ne’e la iha, maka produsaun agríkola sei la iha. Timor-Leste lakon tiha ona ninia floresta nativa (ai rai-nian kedas), hanesan ai-teka, mognu (ka mahoni) no ai-kameli, no, hó ida ne’e, prejudika tiha vida selvajen no hamenus tiha fonte alimentasaun. Tanbá ne’e, sai urjente ba Governu atu atua ho konsistênsia iha protesaun ba áreas floresta nasional, ne’ebé reprezenta besik 50% hosi área terestre País-nian, protesaun ida ne’ebé bele halo setor ne’e sai rentável ekonómikamente no hetan sustentabilidade.
Nune’e, Governu empenhadu iha asoens tuir mai:
- Kontinua implementa Planus ba Konservasaun Florestal, nebe aprovado ona iha 2012, hodi promove reflorestasaun no agro-florestal ba prátikas sustentáveis iha teritóriu tomak, inklui mapeamentu no inventarizasaun ba espésies florestais;
- Kontinua implementa kuadrus legais, inklui Lei de Base Florestal, nebe promulga ona iha 2017, kona-ba jestaun no protesaun ba rekursus florestais;
- Implementa Planus de Investimentu Florestal, inklui identifika merkadus potensiais no vantajens komparativas, ba Timor-Leste, kona-ba produtus florestais ho valor ne’ebé bot;
- Desenvolve no kapasita Instituto de Peskiza no Dezenvolvimentu de Agrikultura, hodi reforsa investimentu no peskiza ba subsektores agríkolas hotu-hotu, inklui produtus florestais;
- Kontinua dezenvolve Centros ba Viveiros Permanentes no Viveiros komunitarios, hodi fó apoiu ai-horis ba komunidade (Ai-kameli, cedro-vermelho, Ai-teka, mogno, pau-rosa/Ai-ná, Bambu, nsst) nebé bele dezenvolve, hodi fornese materiais primas ba industrias ki’ik no bakarpintarias ba produsaun mobiliarios;
- Kuda ai, milhaun 1 iha tinan-tinan, iha territoriu tomak;
- Kontinua implementa Politika no Estratéjia Komersializasaun Nasional ba Bambú ka Au;
- Kontinua investe iha produsaun no komersializasaun bambú, material ida nebé versátil tebes no rentável duni, no mós tamba Au kontribui hodi halakon erozaun/rai-monu ka delokamentu/rai-halai no mós estragus seluk ba rai;
- Promove formasaun teknika no administrativa ba profisionais florestais;
- Kontinua haforsa kordenasaun intersetorial, liu-liu jestaun rekursus naturais. ho forma sustentável. no promove Sistema Nasional ba Áreas Protejidas no Parkes Nasionais no Konservasaun Biodiversidade;
- Halo reabilitasaun ba “área mangal” iha linha kosteira Timor-Leste hodi proteje komunidade sira no biodiversidade kosteira;
- Promosaun jestaun ba área basias hidrográfikas, liuhosi sistema jestaun rekursus naturais ne’ebé bazeadu iha nesesidades komunidades sira nian;
- Kontinua investe iha akizisaun no manutensaun mákinas ne’ebé destinadu ba jestaun florestal.
* resurjénsia - Bé sa’e’ hosi superfísie okos tasi nian
* fitoplancton – komunidade mikrorganismu vejetal, ne’ebé sai baze hahán iha Tasi okos no oceano
4.2 Petróleu ho Rekursus Minerais
Pilar ida mós ba dezenvolvimentu ekonómiku futuru Timor-Leste nian, mak setór Petróleu ho Rekursus Minerais, ne’ebé sei garante katak rikeza (ka rikusoin) husi rekursus naturais sei utiliza hodi konstroe (ka harii) Nasaun no proporsiona progresu no bein-estar ba povu timor tomak.
Vizaun nasional, ne’ebé temi iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (2011-2030), mak ida ne’ebé dehan katak infraestrutura ne’ebé nesesária (ka presiza tebetebes) ba dezenvolvimentu Petrolíferu, tenki implementa iha Kosta Sul, ne’ebé sei serve hodi kria dividendus ekonómikus, nebé diretus ba populasaun tomak, liuhosi atividades indústria petrolífera ho kriasaun postus trabalhu koneksus (ka ne’ebé iha ligasaun ba malu), no mos liuhosi dezenvolvimentu infraestruturas apoiu ba Kosta Sul Timor-Leste.
Dezenvolvimentu ida ne’e, ne’ebé temi ho naran Projetu Tasi Mane, hanesan programa plurianual ida ho vizaun atu kria polus (ka sentrus) industriais tolu, ne’ebé konsidera hanesan espiña dorsal (ka suporte prinsipal) ba indústria petrolífera timor-nian.
Ba kurtu-prazu, atu konkretiza vizaun ida ne’e, Governu sei kontinua haka’as-an iha negosiasoens ho emprezas ne’ebé envolve iha prosesu Greater Sunrise nian, hodi konkretiza rejime espesial ba Kampu Greater Sunrise, ne’ebé prevê tiha ona iha Tratadu kona-ba delimitasaun fronteiras marítimas entre Timor-Leste ho Austrália, ne’ebé asina iha Marsu 2018.
Projetu Tasi Mane ne’e sei kontribui la-ós de’it ba dezenvolvimentu kosta sul ein-jerál, no liu-liu ba indústria petrolífera, maibé mos sei abranje (ka kobre) impaktus ekonómikus, diretus no indiretos, lubun boot ida, iha nível nasional, rejional no lokal, hodi fó benefísius ne’ebé mai husi explorasaun rekursus naturais Timor-Leste nian.
Projetu ida ne’e sei aumenta Produtu Internu Brutu (PIB) nasional ho lukrus husi exportasaun, no mos sei kria oportunidades ba empregu durante konstrusaun ho operasaun infraestruturas ne’ebé koneksas (ka ligadas), aleinde funsiona hanesan katalizador (ka dinamizador) ida ba dezenvolvimentu Kosta Sul. Prevê katak sei hamosu to’o 10.000 postus de trabalhu diretus, husi projetu Tasi Mane, no liu 50.000 postus de trabalhu indiretus sei bele kria ho transformasaun setor petrolíferu, husi faze atual hanesan halo de’it extrasaun, ba faze avansada liu ho ona industrializasaun ho kriasaun valór akresentadu (katak sei hamosu tan benefísius seluk no reseitas).
Aleinde ne’e, Projetu Tasi Mane ne’e sei fó benefísius indiretus, hodi influensia dezempeñu ekonómiku ne’ebé boot liu ba País, hanesan rezultadu husi dinamizasaun setóres industriais seluk. Investimentu ne’ebé partisipantes, iha projetu ne’e, halo, no husi trabalhadores sira, husi Governu no husi benefisiárius privadus sira, sei produz “efeitus multiplikadores” (ka barak tebes), tanba atividades ekonómikas ne’ebé asosia ho projetu ne’e sei fó impaktu ba ekonomia ein-jerál, ne’ebé sei mai husi akizisaun ba beins no servisus adisionais, husi trabalhadores, no mos husi emprezas, ne’ebé direta ka indiretamente, envolve-an iha projetu. Investimentu iha ativus fízikus ne’ebé produtivus (hanesan instalasoens ba produsaun enerjia elétrika, estradas ho aeroportus) ho ativus sosiais (hanesan ezemplu, konstrusaun pólus (ka sentrus) foun, tantu urbanus no mos ba ensinu no hadi’a servisus edukasaun ho saúde), sei bele mos benefisia ekonomia liuhosi maksimizasaun iha produtividade husi fatores ekonómikus oioin. Impaktu signifikativu ida mós, husi projetu ne’e, mak hanesan oportunidades ne’ebé sei mosu ba negósius lokais. Oportunidades hirak ne’e, inklui subkontratasaun ba servisus hanesan restaurasaun, enjeñaria, seguransa, fornesimentu kombustível, servisus jestaun, profisionais ho téknikus.
TIMOR GAP sei kontinua hala’o mandatu husi Governu, atu jere no administra projetu Tasi Mane. Empreza Públika ida ne’e sei apoia kriasaun indústrias de suporte, no apoia dezenvolvimentus rekursus umanus nesesárius ba operasionalizasaun ne’ebé efisiente husi setor petrolíferu. Prevê katak konstrusaun infraestruturas bázikas hirak ne’e, bele impulsiona (ka dudu) no insentiva investimentus komersiais iha projetus seluk no áreas ne’ebé inkorpora (ka tama hotu) iha área ne’ebé hetan impaktu husi Tasi Mane. Realidade ida ne’e transforma karáter atual setor petrolíferu Timor-Leste nian, ne’ebé ho dimensaun (ka karakter) extrativa deit, hodi permite nia evolusaun ba setor petrolíferu ida ne’ebé ho valor akresentadu boot, no ho karíz (ka natureza) industrial no diversifikadu liu, inklui dezenvolvimentu refinaria ida ho pólu indústria petrokímika, no fábrika Gás Natural Likefeitu (“GNL”).
Governu Timor-Leste, núdar proponente no promotor ba projetu integradu Tasi Mane, sei partisipa iha finansiamentu ba projetus balun, no mos iha infraestruturas bázikas, hanesan ezemplu, aeroportu ho baze lojístika Suai. Projetus seluk iha Tasi Mane sei konstroe no dezenvolve ho baze iha rejime ‘project finance’ no ho formas investimentu privadu seluktán no investimentu mistu.
Nune’e, Governu sei kontinua dezenvolve estudus ho planus investimentu, hodi konsidera envolventes (ka buat) hotu-hotu ne’ebé presiza ba realizasaun projetu ne’e, inklui estudus kona-ba impaktu ambiental, atu bele minimiza impaktus negativus iha meiu ambiente no umanu.
Projetu Tasi Mane ne’e konstituídu (ka kompostu) husi pólus dezenvolvimentu hanesan tuir mai:
4.2.1 Dezenvolvimentu Baze Lojístika ida
Sei konstroe no operasionaliza baze lojístika ida iha Suai, nia fatin mak iha Camanasa, Munisípius Covalima, ne’ebé sei inklui konstrusaun instalasoens lojístikas no marítimas. Baze ida ne’e sei serve atu apoia atividades petrolíferas tomak, ne’ebé hala’o iha Área Eskluziva Timor-Leste nian no iha áreas adjasentes iha Tasi Timor, no mós atividades ekonómikas jerais, komersiais no industriais seluktán.
Baze Lojístika iha Suai ne’e sei serve mos hanesan pontu entrada ida ba jestaun kadeia (ka rede) abastesimentu (ka fornesimentu) atividades husi agrupamentus industriais rua seluk, hanesan, refinaria ho kompleksu petrokímiku ida ho fábrika GNL ida. Baze lojístika ida ne’e sei abranje mos:
- Instalasoens terrestres – edifísius ba operasoens nian, armazéns kobertus, mini bazes terrestres, parke armazenajen kombustível nian, depózitus armazenajen bee nian, sistema jestaun ba rezíduus ka lixu, zonas estasionamentu, instalasoens rekreativas no komunitárias, entre buat seluk;
- Instalasoens marítimas - ponte-kais tolu mak hanesan ponte-kais prinsipál, ponte-kais ba ró-barkasas no rampa (ka fatin) ba embarkasoens dezembarke nian, ne’ebé apoia ho postu atrakasaun ba rebokadores, postu akostajen (ka sadere nian) ba embarkasoens pasajeirus ho kebramar (ka muru boot) ne’ebé liga ba Kosta, hosi sátan no fahe laloran, hodi portu ida ne’e bele kalmu (ka hakmatek), seguru no protejidu ba instalasoens iha rai-laran;
Projetu ida ne’e sei iha impaktu sosial boot tebetebes, tamba sei sai hanesan plataforma impulsionadora ida, hodi loke oportunidades trabalhu, jera/kria postus de trabalhu atus-ba-atus, hodi apoia dezenvolvimentu ekonómiku nasional, no hadi’a maka’as kompetênsias maun-de-obra lokal, iha áreas hanesan fabriku besi-asu, konstrusaun sivíl, konstrusaun marítima, enjeñaria mekânika no elétrika, entre buat seluk. Prevê mos katak indústrias naun-petrolíferas seluk, hanesan peska komersial, bele mos benefisia ho instalasoens marítimas hirak ne’e.
Halo tiha ona estudus kona-ba impaktu ambiental ho mós hala’o ona konsultas públikas, relasiona ho projetu ne’e, no mos hetan ona lisensa ambiental, iha 2013 no hafoin renova fali iha 2015.
4.2.2 Dezenvolvimentu Refinaria Petrolífera ho Kompleksu Petrokímiku ida
Pólu dezenvolvimentu Daruak ba Projetu Tasi Mane, kompostu husi Refinaria Petróleu no Kompleksu Petrokímiku iha Betano, ne’ebé lokaliza iha kosta Munisípiu Manufahi nian. Instalasoens hirak ne’e mak sei konverte (ka transforma) Mina-rai kondensadu, ne’ebé mai husi Tasi Timor, ba kombustíveis oi-oin no ba produtus petrolíferus refinadus seluk. Prevê mos katak projetu ne’e sei halo Timor-Leste sai autosufisiente, relasionadu ho fornesimentu gazolina, ne’ebé la iha xumbu, ho diezel, ho marjen (ka espasu) atu satisfaz (ka responde ba) aumentu iha prokura doméstika, iha futuru.
Kompleksu refinaria ne’e, harí iha área boot ida ho serkade 230 ektares. Instalasaun prinsipal refinaria ne’e nian, konsiste husi unidade prosesamentu ida no unidades apoiu, hanesan unidades ba utilidades, unidade ba tratamentu rezíduos, rezervatórius ba matéria prima nian no produtus petrolíferus, rezervatório bé ba kombate insêndius no aterru ba jestaun rezíduos sólidus (ka maran). Kompleksu ne’e sei iha instalasoens apoiu, hanesan armazéns, edifísiu operasoens, edifísiu administrasaun, laboratóriu, gabinete seguransa no kombate insêndius ho refeitóriu (ka han-fatin). Bé, ne’ebé hodi halo operasoens refinaria, sei kanaliza husi bee-matan ne’ebé dok 10 km husi refinaria.
Iha etapa inisiál faze dezenvolvimentu ida ne’e, sei estabelese refinaria ida ba produsaun kombustíveis, tantu ba konsumu doméstiku (diezel, gazolina, GPL ho Nafta), nune’e mos ba exportasaun. Pólu refinaria iha Betano sei konkretiza, liuhosi parseria komersial, ne’ebé TIMOR GAP mak sei dezempeña papel prinsipal, hanesan dinamizadór ba dezenvolvimentu projetu ne’e.
Estudus viabilidade kona-ba projetu ida ne’e dezenvolve tiha ona, nune’e mos estudus kona-ba impaktu ambiental, no realiza mos ona konsultas públikas. Oras ne’e daudaun, hein hela lisensa ambiental, atu hahú projetu.
4.2.3 Dezenvolvimentu Fábrika Gás Natural Likefeitu
Governu sei kontinua haka’as-an atu dezenvolve gás, ne’ebé mai husi kampu Greater Sunrise, liuhosi konstrusaun gazodutu (ka kadoras gás nian) ne’ebé liuhusi tasi okos to’o iha kosta Sul Timor-Leste, no konstrusaun no operasaun fábrika Gás Natural Likefeitu (GNL) ida, hodi hala’o prosesamentu.
Agrupamentu ida ne’e sei inkorpora kompleksu fábrika GNL nian, inklui instalasoens marítimas ne’ebé asosiadas (ka koneksas), nune’e mos ho áreas urbanas foun. Aeroportu iha Viqueque sei reabilita atu bele iha kapasidade atu opera (ka hala’o) dezlokamentus “fly-in-fly-out” (FIFO) ba trabalhadores ne’ebé servisu ba operadores GNL, hodi serve mos hanesan aeroportu rejional ida.
4.2.4 Dezenvolvimentu Zona Kosteira Sul
Sei konstroe no/ou operasionaliza infraestruturas ne’ebé nesesárias, hodi suporta indústria petrolífera, halo ligasaun entre agrupamentus ou pólus petrolíferus tolu né. Ida ne’e sei inklui:
- Sidades foun, hodi aloja ka simu trabalhadores setór nian no hodi realoja rezidentes lokais;
- Autoestrada ida ho propózitu liga agrupamentus tolu ne’ebé refere no apoia kresimentu indústria petrolífera iha kosta sul tomak, hodi permite dezenvolvimentu ekonómiku jerál no hadi’a populasoens tomak nia moris. Autoestrada ida ne’e inklui mos serkade 28 pontes prinsipais lubuk ida;
- Portu multifunsional ida iha Suai, hodi apoia baze lojístika ida nebá;
- Aeroportu iha Suai, ne’ebé halo hotu ona, ba operasoens seguras aeronaves lijeiras (ka ki’ik) ho elikópterus nian, hodi apoia atividades petrolíferas. Aeroportu ida ne’e sei reforsa transporte pasajeirus no merkadorias, inklui terminal ida ho instalasoens alfândegas ho imigrasaun nian, kuartél ba bombeirus, heliportu ida ho mós instalasoens servisus aéreus ba ambulânsia.
Nafatin iha setór ida ne’e, Governu sei:
- Kontinua forma kuadrus profisionais no téknikus no fó bolsas estudu ba áreas espesializada, ne’ebé iha ligasaun ho setor petrolíferu;
- Kontinua kapasita komunidades iha Munisípius, ne’ebé envolvidus diretamente iha Projetu Tasi Mane ne’e;
- Dezenvolve mekanizmu ida kona-ba uzu gás natural iha atividades ekonómikas país nian;
- Estabelsese kompañia nasional mineira Murak-Rai Timor-Leste S.A, ne’ebé sei tau-matan ba intereses Estadu nian, iha atividades explorasaun rekursus minerais país nian;
- Aumenta atividades estudu, peskiza ho promosaun ne’ebé halo nafatin iha rai-laran no rai-liur, atu bele maksimiza investimentu iha setor petrolíferu no mos iha setor mineiru;
- Garante konformidade (ka kumprimentu) ba Transparênsia husi Indústrias Extrativas (ITIE), hodi kontinua hato’o relatórius nesesárius;
- Asegura sinerjias ho kooperasaun internasional, iha âmbitu setor rekursus enerjétikus;
- Kontinua trabalhus de peskiza no dezenvolvimentu petróleu no gás nian, iha áreas terrestres no marítimas (ka tasi laran) Timor-Leste nian, liuhosi TIMOR GAP ho ninia parseirus, ou investidores interesadus seluktán;
- Asegura katak reseitas ne’ebé mai husi explorasaun petróleu ho gás naturál bele kontribui ba industrializasaun país no ba dezenvolvimentu atividades ekonómikas nasionais seluk, no aumentu iha exportasoens;
- Dezenvolve lejislasaun adisional no regulamentasaun kona-ba jestaun ne’ebé efisiente no transparente, iha atividades tomak ne’ebé relasiona ho explorasaun rekursus petrolíferus ho minerais iha Timor-Leste, inklui:
- Revizaun ba Lei kona-ba Atividades Petrolíferas ho lejislasaun komplementa seluk;
- Aprovasaun ba Kódigu Mineiru no kontratu modelu, hodi hala’o operasoens mineiras, ho lejislasaun no regulamentasaun komplementar;
- Aprova no implementa lejislasaun nesesária atu asegura implementasaun ba dispozisoens ne’ebé prevê ona iha Tratadu ba Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste ho Austrália, hanesan kona-ba tranzisaun husi Kampus petrolíferus husi Área Dezenvolvimentu Konjuntu Petrolíferu ida uluk, ba fali jurisdisaun exkluziva Timor-Leste nian.
- Estabelesimentu Fundu Mineral ida, atu asegura administrasaun ne’ebé di’ak liu ba reseitas ne’ebé hetan husi atividades minerais iha País.
4.3 Turizmu
Turizmu, hanesan motór importante ba dezenvolvimentu atividades ekonómikas, hodi kontribui mos ba salvaguarda ka defeza patrimóniu natural no kultural Timor-Leste nian.
Ho beleza (ka nia furak) natural ne’ebé la kompara ho seluk, ho istória ida ne’ebé rika tebetebes no patrimóniu kultural ida úniku, Timor-Leste iha kondisoens tomak atu dezenvolve ninia setor turístiku orijinal duni, ne’ebé envolve liu-liu nia povu rasik no kria emprezas ho oportunidades empregu ne’ebé diversifikadas.
Governu sei, ho forma planeada no organizada, dezenvolve estratéjia ida ba turizmu iha rejiaun, no la buka kompete ho turizmu boot iha Sudeste Aiátiku, mas bele kria sinerjias ho lokalidades seluk iha rejiaun, hanesan Flores, Molucas no Kupang, atu dezenvolve pakotes turístikus ne’ebé bele atrai vizitantes husi Indonézia, husi Austrália no husi paízes seluk iha Ázia ho Pasífiku.
Bele mos aposta iha turizmu ne’ebé bazeia ba lasus istórikus no kulturais komuns, inklui denominador komun husi lian portugueza, hodi promove inisiativas iha âmbitu paízes CPLP. Maibé, no tanba konsidera mos pozisaun estratéjika Timor-Leste nian iha kuadru ASEAN, presiza mos loke dalan ba relasoens istórikas no kulturais sekulares ne’ebé liga povus luzo-aziátikus iha rejiaun, hanesan Melaka, Sri Lanka, Macau, Banguecoque, Goa, entre seluk. Governu, nun’e, sei aposta iha promosaun inisiativas inovadoras, hodi halo Timor-Leste sai sentru kultural ho pontu enkontru entre povus sira ne’e, inkluzive liuhosi realizasaun 2ª Konferênsia Komunidades Luzo-Aziátikas iha Timor Leste.
Timor-nia turizmu bele konta ho vantajens kompetitivas, hanesan tuir mai:
- Hanesan país katóliku ida iha rejiaun, ne’ebe pratika rituais katólikus ne’ebé bele serve hanesan atrativu ba turistas katólikus husi rejiaun;
- Hanesan país ida ho istória únika no resente (ka sei foun hela), ho fatin simbólikus barak atu vizita;
- Iha potensial boot tebes atu dezenvolve turizmu foho nian no proporsiona atividades desportivas no aventura nian, ne’ebé serve hanesan atrativu ba kamada ida importante husi turistas;
- Iha kosta nebé naruk ho praias ne’ebé furak no nakonu ho biodiversidade, nebé iha potensial boot ba dezenvolvimentu desportus, aventura no atividades marítimas, inklui ‘snorkeling’ ho mergulhu (ka luku);
- País ida ne’ebé halo mós parte ba Inisiativa Triângulu Koral, hodi proteje abundansia ho diversidade vida mariña iha bee laran Timor-Leste nian, ho atensaun espesial ba área hale’u ilha Ataúro, ohin-loron rekoñesida hanesan lokal subakuátiku ho biodiversidade boot liu hotu iha mundu;
- Iha ninia gastronomia únika ne’ebé iha expansaun (ka buka aumenta liután) kahur ho tradisoens gastronómikas seluk;
- Mantein komunidades ansestrais (ka husi tempu bei’ala sira), nebé sei iha ninia ambiente natural, ne’ebé ema bele vizita no estuda, husi perspetiva turístika, ou antropolójika no akadémika, buat ne’ebé sei bele kontribui mos ba konsolidasaun identidade nasional, ne’ebé reflete iha propostas no iha produtus turístikus ne’ebé aprezenta;
- Nia paizajen, ne’ebe seidauk explora no kondisoens naturais ne’ebé sei prezerva didi’ak ninia meiu ambiente, ne’e hanesan katalizador importante ida ba dezenvolvimentu turizmu komunitáriu no ekolójiku;
- Timor-Leste sei iha hela nia prosesu adezaun plena ba ASEAN, ne’ebé sei permite aumenta nia esforsus ba promosaun iha merkadus ne’ebé besik;
- Lokalizada mos iha pozisaun estratéjika ida (destinu tropikal no iha rejiaun aziátika ne’ebé populasaun barak liu iha mundu);
- Finalmente, Timor-Leste iha índise ki’ik liu, iha mundu, kona-ba kriminalidade.
Nune’e, iha merkadu global ida ne’ebé buka ofertas turístikas ne’ebe foun no autêntikas, Timor Leste bele hatúr nia-an ho kompetitividade boot, liu-liu iha rejiaun, haré ba nia diferensa. Maibé, nesesáriu atu dezenvolve estratéjia efikaz ida ba atrasaun turístika, ne’ebé promosaun ho marketing sai fundamentais hodi hatudu kompetitividade ne’e.
Tanba ne’e, iha abordajen dahuluk, sei bele investe iha promosaun ba tipus turizmu hanesan:
- Turizmu Komunitáriu no Ekolójiku;
- Turizmu Aventura (inklui montañizmu ka sa’e foho, mergulhu ka luku no snorkeling ho tandesportus radikais seluk);
- Turizmu Relijiozu;
- Turizmu Istóriku no Kultural;
- Turizmu Etnográfiku;
- Turizmu Lazer no Balnear ka hari’is tasi.
Iha âmbitu ida ne’e, Governu hakarak alkansa metas, hanesan tuir mai, no implementa asoens hanesan:
- Aumenta númeru turistas iha país, ba potensial máximu ne’ebé sustentável, ba númeru estimadu 450.000 turistas kada tinan, hodi nune’e aumenta reseitas internas;
- Implementa Polítika Nasional ba Turizmu, hodi asegura kresimentu ne’ebé efetivu, efisiente no sustentável husi setor turizmu;
- Finaliza no implementa planu asaun ida ne’ebé pormenorizadu ho nia medidas no asoens espesífikas tomak ba promosaun kona-ba dezenvolvimentu turizmu;
- Implementasaun rejime jurídiku sobre jogus, no kriasaun rejime jurídiku espesífiku kona-ba casinos;
- Kriasaun Marina Dili, liuhosi implementasaun Projetu “Marina Square” iha Bidau Lecidere no Projetu Frente Marítima Dili (Av. Dos Coqueiros), atu nune’e fatin iha tasi ibun sai espasu diak, lazer no diversaun ba populasaun tomak no ba turistas ne’ebé mai vizita Timor-Leste;
- Reabilita orla marítima (Tasi ibun) Dili, entre Avenida Portugal (Av. Dos Coqueiros) to’o iha marina Dili foun;
- Koopera ho Ministériu Administrasaun Estatal no Ministériu Obras Públikas hodi halo reakualifikasaun ba jardins no espasu verde iha populasaun sira;
- Kontinua hadi’a no implementa lejislasaun no regulamentus kona-ba setor turizmu;
- Kontinua investe iha infraestruturas bázikas (aeroportus, portus, estradas, telekomunikasoens, etc) no iha infraestruturas turístikas (otelaria, restaurasaun, ekipamentus kulturais no rekreativus);
- Reforma kondisoens ho servisus ne’ebé halo iha Aeroportu Internasional Díli, garante katak simu di’ak duni turistas sira, ho servisus profisionais no ho kualidade, hodi nune’e hadi’a “primeiras impresoens” bain-hira ema tama iha país;
- Estabelese Sentru Formasaun Turizmu no Otelaria iha Díli (PED);
- Rekoñese Merkadu Tais, iha sentru Díli, hanesan pontu turístiku prinsipal ida ne’ebé ema vizita barak liu, hodi dignifika espasu fatin ne’e no valoriza komersiantes sira-nia servisu, hodi envolve sira iha projesaun kona-ba edifísiu ida ne’ebé furak hodi simu ema, ne’ebé enkuadra duni iha nia misaun, ho ekipamentus apoiu ne’ebé di’ak, kafetaria, no área muzeolójika no interpretasaun kona-ba manufatura Tais;
- Kontinua asegura formasaun téknika iha área turizmu iha país tomak, ne’ebé orienta ba tipus atividades turístikas oioin (turizmu relijiozu, turizmu komunitáriu no ekolójiku, turizmu aventura, etc.);
- Hadi’a sinalizasaun no materiais promosaun turístika nian, iha país laran, para bele atrai no orienta turista sira;
- Harii no dinamiza Parkes Jestaun ba Lafaek, hodi aumenta seguransa iha praias (ka tasi-ibun) no mos prezerva espésie no promove atrasaun turístika husi animal ida ne’ebé sai hanesan reprezentasaun formal simbólika identidade timor-nian;
- Kontinua dezenvolve pakotes turístikus abranjentes, tuir Zonas Turístikas Oriental, Sentral no Osidental;
- Fomenta diálogu interministerial permanente, tanba Turizmu sei dependente ba konjuntu kondisoens iha nível seguransa, saúde, obras públikas, ambiente, desportu, kultura, entre buat seluk, ne’ebé konjuga hamutuk hodi buka forma oinsá promove país no ban-hira simu vizitantes;
- Hadi’a a koordenasaun intersectorial atu dezenvolve áreas nebé liga ba malu, iha promosaun ba setor turístiku;
- Hadi’a koordenasaun no reforsa parserias ho setor privadu iha dezenvolvimentu infraestruturas no ofertas turístikas;
- Expande ka habelar Sentrus Informasoens Turístikas, ba Munisípius hotu-hotu (PED 2015);
- Alarga Programa kona-ba Turizmu Komunitáriu ba Munisípius hotu-hotu;
- Haree di’ak fali, hadi’a no dinamiza website ‘www.timorleste.tl’ ho materiais promosaun nian kona-ba Timor-Leste no garante nia divulgasaun máxima, iha rejiaun no iha mundu;
- Kontinua realiza estudus de viabilidade hodi implementa projetus turizmu históriku nian, inklui formasaun ba guias turísticos;
- Kontinua implementa eventus turístikus anuais, nasionais no internasionais, hanesan desfile Karnaval, regata (ka halai-taru ró) entre Darwin-Díli, Tour de Timor ho Karavana Artístika, Festival Dansas no Muzikas tradisionais no Festival Gastronomia;
- Reforsa mekanismu koordenasaun intersectorial hodi halo promosaun no dezenvolvimentu sector turismo nian.
4.4 Komérsiu
Formulasaun polítikas komersiais sei permite eskoamentu produtus husi setor primáriu no sekundáriu nian, iha nível nasional ho internasional, tanba aumentu iha exportasaun produtus bele jera (ka kria) rikezas ba indústria no, konsekuentemente (katak, ho ida ne’e), ninia kresimentu.
Governu sei kontinua implementa medidas hodi regula atividades komersiais no aprova polítikas ba expansaun merkadus, inklui divulgasaun produtus ho valor ekonómiku akresentadu, liuhosi estratéjias merkadu-nian ho relasoens públikas ne’ebé bele promove Timor-Leste ho nia produtus iha rejiaun no iha mundu.
Iha âmbitu ida ne’e, Governu sei:
- Fortalese ka hametin papel setor privadu komersial;
- Reforsa Sentru Lojístiku Nasional;
- Haré di’ak fali no expande (ka habelar) projetus konstrusaun armazéns ba trânzitu merkadorias iha zona fronteira terrestre;
- Harí merkadus munisipais ho kualidade;
- Dezenvolve mekanizmus promosaun, divulgasaun, marketing no distribuisaun fízika produtus nasionais;
- Finaliza prosesu adezaun, hanesan membru plenu, iha Organizasaun Mundial Komérsiu (Timor-Leste agora ne’e iha estatutu hanesan atualmente membru observador OMC);
- Harí sentrus komersiais, ne’ebé bele apoia zonas dezenvolvimentu rejional, tuir Kuadru Nasional Planeamentu;
- Investe iha formasaun no kapasitasaun iha setor privadu, atu bele hadi’a kompetitividade nasional e internasional;
- Aumenta asoens iha inspesaun no fiskalizasaun atividades komersiais;
- Reforsa kapasidade Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun ba Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentar (AIFESA), ba kontrolu kona-ba kualidade, kondisoens transporte no salubridade jénerus alimentares no fatin produsaun no komersializasaun, inklui introdusaun “livrou reklamasoens” iha estabelesimentus komersiais, sei hanesan projetu-pilotu, atu bele avalia se iha sentidu atu kesi ho lei no habelar ba estabelesimentus privadus no públikus tomak;
- Reforsa no kapasita servisus Ajênsia ba Promosaun Investimentu no Exportasaun Timor Leste I.P (TradeInvest);
- Reforsa no kapasita Servisus Rejistu no Verifikasaun Emprezarial (SERVE);
- Implementa no hadi’a kuadru legal, relasiona ho atividades komersiais.
4.5 Indústria
Vizaun kona-ba Timor-Leste ho ekonomia ida ne’ebé moderna no diversifikada sei depende, tuir buat ne’ebé temi uluk ona, ba investimentu ne’ebé halo iha kresimentu indústrias prinsipais: agrikultura, turizmu ho petróleu, tanba iha vantajens boot iha nível indústria sira ne’e, haré ba rekursus naturais nebe iha, lokalizasaun jeográfika no perfil ekonómiku.
Maibé, Timor-Leste iha kondisoens tomak atu dezenvolve indústrias subsidiárias seluk ba dezenvolvimentu setores primárius produsaun.
Agroindústria, ne’ebé signifika transformasaun na’an, latisínius (ka produtus husi susu-been), ikan ho produtus agríkolas ba fali subprodutus ho exelênsia, ho natureza biolójika, bele hamosu marka referênsia ho potensia exportasaun ba merkadus seletus (ka espesiais) ho presu ne’ebé ás liu.
Timor-Leste bele mos aposta iha transformasaun matéria-prima ba embalamentu produtus, mobiliáriu, konstrusaun sivíl, entre buat seluk, hodi multiplika ka aumenta oportunidades transformasaun rekursus naturais oioin, ba abastesimentu lokal, reduz nesesidade husi importasaun, hodi ba ona exportasaun produtus orijinais ho valor akresentadu.
Ho dezenvolvimentu setor agríkola, sei mosu mos kondisoens ba produsaun sereais ne’ebé boot liu, ortofrutíkola no pekuária, ho tipu hanesan semi-intensiva no, liu-liu, extensiva. Se ita asosia (ka liga) kresimentu ne’e ho promosaun agroindústria, ida ne’e bele lori ita ba dezenvolvimentu sustentável país ne’e nian, tanba ita bele potensia (ka loke dalan ba) dezenvolvimentu espontâneu iha merkadus komersiais lokais no bele mos halo nia distribuisaun iha nível nasional, hodi otimiza rekursus endójeneus (ka internus), proteje meiu-ambiente hodi respeita kapasidade auto-rejenerasaun ekosistema nian.
Liuhosi kresimentu setor industrial tuir planu ne’ebé iha, Governu bele promove objetivus hirak ne’e:
- Aumenta oferta beins konsumu esensiais ba bein-estar komunidades lokais nian;
- Kria oportunidades ba empregu;
- Impulsiona (ka dudu ba oin) no valoriza dezenvolvimentu setor primáriu: agrikultura, peskas, pekuária no florestas;
- Dezenvolve pequenas ho médias emprezas, aproveita rekursus umanus no materiais lokais;
- Inkrementa (ka dezenvolve) papEl setor privadu no dezenvolvimentu rural;
- Kontribui ba redusaun beins importadus, liuhosi aumentu produsaun beins nasionais ho kualidade;
- Prezerva meiu-ambiente, garante katak áreas industriais bele minimiza impaktus aat iha ambiente no iha abastesimentu ba bee, rekolha rezíduus sólidus ho sistema esgotus ne’ebé adekuadus ba rezíduus industriais.
Nune’e, Governu sei aposta iha indústria hanesan motor determinante ida, ba dezenvolvimentu ekonómiku nasional, nebé iha nia baze iha dezenvolvimentu rural, liuhosi prinsipais asoens, hanesan tuir mai:
- Finaliza Política Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Indústria ho baze iha Kuadru Nasional Planeamentu, hodi determina prioridades produsaun, tuir rekursus disponíveis (ka nebé iha), inklui selesaun produtus prioritárius ba konsumu internu no ba exportasaun;
- Halo revizaun ba kuadru legal, iha âmbitu propriedade industrial, lisensiamentu industrial, inklui kestoens relasiona ho lokalizasaun unidades no parkes industriais, atu garante prezervasaun ambiental;
- Kontinua apoia atribuisaun konsesoens públikas ba pekenas indústrias;
- Apoia instalasaun unidades produsaun industrial, hanesan agroindústrias no promove sentrus ba inkubadoras industriais;
- Promove kriasaun no dezenvolvimentu parkes industriais, tuir Kuadru Nasional ba Planeamentu;
- Estabelese Parke Industrial Tíbar (estudu viabilidade kona-ba Parke Industrial Tibar, atu garante armazenamentu produtus importasaun/exportasaun no mos produtus lokais hodi substitui produtus importadus, estudu ne’e iha tiha ona);
- Implementa kadastru kona-ba propriedade industrial;
- Presta (ka fó) apoiu tékniku no financeiro, hodi reforsa estabelesimentu mikro, pekenas no médias emprezas no indústrias;
- Dezenvolve formasaun emprezarial no téknika ba mikro, pekenas no médias emprezas no indústrias;
- Introdúz teknolojias foun iha setor primáriu no sekundáriu ba dezenvolvimentu agroindústria;
- Dezenvolve kampañas ba agrikultores no produtures agríkolas kona-ba tranzisaun atividades primárias ba atividades industriais, hodi garante sira-nia envolvimentu no motivasaun;
- Dezenvolve parserias ho setor privadu, nasional no internasional, ba kooperasaun iha setor ne’e, no mos ba transferênsia koñesimentus sientífikus no téknikus;
- Koordena ho entidades governamentais relevantes, hanesan Ministériu Edukasaun, kona-ba introdusaun kurríkulus ba produsaun agroindustrial, hanesan iha nível Ensinu Sekundáriu Tékniku-Vokasional;
- Kontinua investe iha projetus industriais ki’ik, hanesan ba produsaun masin, mina-nuu, sabaun, espesiarias ho bee iha botir, entre buat seluk;
- Operasionaliza, reforsa no expande (ka habelar) indústria resiklajen ba plástiku iha Timor--Leste;
- Reforsa produsaun ho implementasaun lejislasaun ne’ebé konsidera protesaun ambientál iha âmbitu kresimentu setor industrial.
4.6 Setor Privadu
Tuir Sensus 2015, Timor-Leste iha besik 51,24% husi populasaun ho idade menus tinan 20. Ida ne’e signifika katak, iha tinan 5 to tinan 10 tuir mai, sei tama iha merkadu trabalhu jovens, rihun ba rihun, ho aspirasaun atu prepara sira-nia moris ida nebé dignu no halo parte iha ekonomia ida justa ne’ebé valoriza sira-nia servisu. Iha konjuntura ida ne’e, setor privadu, independentemente (katak, la harée ba) nia vokasaun no dimensaun, sei sai hanesan motor prinsipal iha ita-nia ekonomia nasional, nebé garante kriasaun empregu, nune’e, sai fator boot hodi halakon kiak no hadia kapital sosial ba nasaun.
Ekonomia privada ida saudável, ne’ebé bele hamrik ho di’ak ho prestasaun kontas ne’ebé rigoroza (ka tenki di’ak), sei fó ba país, la ós deit elementus estatístikus hodi orienta ba jestaun nasional, kontributu boot hosi reseita fiscal, ne’ebé determinante atu sustenta orsamentu jeral Estado, nune’e mós fó solusaun ba problemas sosiais iha Timor-Leste.
Diversifika ekonomia sai objektivu prinsipal ba Governu ida ne’e, ne’ebé nesesáriu atu kria kondisoens fiskais no burokrátikas, ne’ebé permite (ka halo) investidores sira, nasionais ka internasionais, iha vontade atu aposta (ka mai investe) iha ita-nia Rai. Nune’e mós, Polítikas transversais hotu-hotu, ne’ebé haree ba dezenvolvimentu ba kapital sosial, ba dezenvolvimentu infraestruturas no mós ba dezenvolvimentu iha setor governasaun nian, polítikas sira ne’e la’o hamutuk mak impulsiona (ka dudu) dezenvolvimentu ekonómiku no kria kondisoens ba empriendedorismu.
Nafatin iha kontestu ida ne’e, dezenvolvimentu ba Kuadru Nasional Planeamentu, ho objetivu atu kria Pólus Dezenvolvimentu no Zonas Ekonómikas Espesiais, sai fundamental hodi hari’i “áreas empresariais” ka “zonas industriais” iha País, tuir espesifisidades (ida-idak nian) no potensialidades iha rejiaun ida-idak, no hosi ne’e, bele dada setor privadu no kria emprego ne’ebé sustentável:
- Hadi’a polítikas empriendedorismu nasional, ne’ebé inklui valorizasaun no edukasaun ba empriendedorismu, reduz tiha obstákulus no fó apoiu ba empreendedorismu, ne’ebé abranje mós asesu ba iha internet no ba “know-how”;
- Kria Sentru hodi fó Apoiu ba Empriendorismu, ba prestasaun servisus hodi suporta no apoiu ba negósius foun;
- Dezenvolve estudus ba atribuisaun insentivus ba setor privadu, liu-liu apoiu ba kriasaun no kresimentu ba emprezas ki’ik;
- Dezenvolve estudus no reforma kuadru legal iha setor finanseiru (revoga lei UNTAET nian ne’ebé sei vigora, hodi prevene abuzus finanseirus, nsst);
- Elabora estudus investimentu no planu negósius, ho objetivu hari’i Banku Investimentu ida iha Timor-Leste, hanesan parseiru estratéjiku ba Estadu, iha promosaun ba investimentus públikus, ne’ebé sei aumenta empriendedorismu no, husi ne’e, emprezas nasionais no internasionais bele mosu tan;
- Halo estudus kona-ba regulasaun ba segurus no promove dezenvolvimentu iha setor ida ne’e, hodi permite hamosu seguradoras nasionais;
- Reforsa instituisoens ne’ebé responsáveis ba produsaun estatístika nasional ne’ebé rigoroza, hodi informa setor privadu nasional no internasional;
- Atualiza, iha tinan rua-rua, “Guia do Investidor”;
- Haboot no reforsa kapasidades Institutu de Apoiu ba Dezenvolvimentu Emprezarial (IADE);
- Haboot no reforsa kapasidade SERVE nian no Tradeinvest no garante atualizasaun no hadi’a servisus ne’ebé fó liuhosi nia Websites (‘www.serve.gov.tl’ no ‘www.investtimor-leste.com’);
- Kontinua reforsa Tradelnvest, ne’ebé promove investimentus importantes ba dezenvolmentu iha setor privadu, ezemplu liuhosi projetu boot sira hanesan “Heineken”, “TL Cement” no “Pelikan Paradise”.
- Investimentos boot sira ne’e kontribui ba objetivu Timor Leste atu halo kriasaun postus de trabalhu barak liu tan ba timor-oan, hodi nune’e hasa’e rendimentus ba familia no aumenta reseitas ba Estadu;
- Promove Kriasaun no dezenvolvimentu kooperativas, liu-liu iha áreas rurais, ne’ebé halo parte integrante ba pakote dezenvolvimentu ekonomia rural, hodi kapasita empriendedorismu no insentiva emprezas kiik iha setors produtivus, liu-liu iha áreas agrikultura, peska no pekuária, nune’e atu kria ambiente ne’ebé diak ba kriasaun kooperativas no fó apoiu ba espansaun kooperativas ne’ebé iha tiha ona, ho forma sustentavel;
- Insentiva no apoia kriasaun mikro no médias emprezas, ho atensaun espesial ba dezenvolvimentu iha áreas rurais, liuhosi programas kapasitasaun, assesu ba kréditu nokriasaun merkadu;
- Reforsa instituisoens sira ne’ebé responsáveis ba estatístikas nasionais, bele sai rigorozu liu, atu bele fó sai ba Setor Privadu, nasional no internasional;
- Kontinua dezenvolve programa “Inkubadora de Negósius”, hodi nune’e permite assesu ba finansiamentu negósius, tuir kritérius no prioridade ne’ebé define ona husi Governu;
- Hare’e fali no implementa ‘Guia de Reforma no Fomentu Ekonómiko’, tinan 2015 nian, atu fasilta investimentu privadu, promove diversifikasaun ekonómika no kria empregu sustentável;
- Hametin investimentu ne’ebé kontínuo no reforsa iha formasaun profisional, ne’ebé tranversal ba atividades estratéjikas Nasaun nian, atu nune’e dezenvolve karteira nasional ba profisionais kualifikadus ne’ebé suporta insiativa privada;
- Kontinua dezenvolve no partisipa iha inisiativas, eventus no konferénsias internasionais ba promosaun parserias estratéjikas entre emprezas timor-oan no emprezas internasionais;
- Hadi’a komunikasaun no hadi’a parserias estratéjikas entre setor públiku no privadu, hodi halo alinhamentu ba prioridades, atu nune’e setor privadu bele sai parseiru estratéjiku ida diak-liu ba Governu;
- Kontinua kapitaliza Banku Nasional de Comercio de Timor Leste;
- Kontinua koopera ho Kámara Komérsiu no Indústria de Timor Leste;
- Kontinua investe iha TIA-GT (Timor-Leste, Indonézia & Austrália Growth Triangle) no fó apoiu atu estabelese plataforma ba dezenvolvimentu ekonómiku su-rejional ne’ebé integradu no ba formalizasaun estratéjia ba kressimentu iha triángulu ne’e, ida ne’ebé sei potensia (ka dudu maka’as) investimentu privadu iha rai lara, liuhosi esforsu no kooperasaun ne’ebé kria ba emprezas/indústrias, kooperativa no Kámara Komérsiu no Indústria husi Paízes tolu ne’e;
- Kontinua revê no produz legislasaun foun, atu bele promove dezenvolvimentu iha setorprivadu, ne’ebé efisiente, transparente no sustentável;
- Hadi’a sistemas no prosedimentus, nebé armoniza ba malu no simples, inklui mós disponibilizasaun formulárius no dokumentus, ne’ebé fásil atu lé no iha ‘linguas-de-trabalho’ oin-oin, ne’ebé hare dehan nesesárius duni ba relasaun komersial entre ita-nia Estado ho investidores sira;
- Produz Guia ida ne’ebé abranjante ho informasaun tomak no mós legislasaun ne’ebé atualizada no relevante, ba investimentu husi setor privadu;
- Regula no implementa Lei foun ba Migrasaun no Asilo, ne’ebé permite prosesamentu efisiente no efikaz, ba vistus ba investidores no trabalhadores estranjeirus;
- Regula no implementa Lei foun ba Terras no Propriedades, hodi reforsa seguransa jurídika kona-ba propriedade no asegura konfiansa hosi investidores sira;
- Kria kondisoens atu kapasita no hadi’a seksaun komersial iha Tribunais, atu bele garante kumprimentu ba kontratus komersiais no rona no mós resolve disputas komersiais, ho efisiensia, lalais no justu.
4.7 Empregu
Mudansas estruturais ne’ebé hakarak implementa iha ekonomia sei fó oportunidades de empregu ba timor-oan. Wain-hira ekonomia ne’e aumenta daudaun no bain-hira bele transforma daudaun ona setor agríkola no setor privadu, hodi dudu produtividade nebé bot liu ona, hanesan mós wainhira investimentu iha edukasaun no saúde harí daudauk forsa-de- trabalhu ida ne’ebé kualifikada ona, Timor-oan sira sei kontribui maka’as liu-tan ba kresimentu ekonomia.
Wain-hira ekonomia ne’e dezenvolve, maka setor servisus sei aumenta no aumenta ida ne’e korresponde ba oportunidades boot liu ba kriasaun empregu, ho perspetiva (ka hanoin) espesial ba feto sira. No mós, bele prevê katak bain-hira Nasaun ne’e sai ekonomikamente forte liu, maka sei hamenus númeru hosi postus-de-trabalhu prekárius (katak, la estável, metin). Iha ne’e, inklui mós sira ne’ebé servisu ho konta rasik, sira ne’ebé la-iha salariu mínimu fulan-fulan ne’ebé garantiu ona, nomós sira ne’ebé ezerse sira-nia funsaun ho nível kondisoens seguransa-de-trabalhu, nebé kiik. Governu hakarak hamenus, iha tinan hirak mai ne’e, nível empregu ne’ebé la estável iha Timor--Leste.
Polítika Governu nian ba setor empregu, bele haree iha ninia programa, tamba investimentus iha setores dezenvolvimentu oi-oin, mak sei kontribui ba forsa-de-trabalhu ne’ebé saudável liu no produtiva, forsa-de- trabalhu ne’ebé edukada liu no kualifikada no, ho diversifikasaun iha produsaun nasional, sei mosu oportunidades barak ba kriasaun empregu.
Governu sei:
- Haree fali (ka revê), aprova no implementa Estratéjia Nasional Empregu nian 2017- 2030, ne’ebé hakarak aumenta prokura iha merkadu trabalhu, hadi’a oferta merkadu trabalhu no kontinua hametin instituisoens merkado-de-trabalho;
- Promove kriasaun empregu ba jovens, ba adultus no ba feto sira, hodi asegura sempre prinsípiu igualdade ba oportunidades, iha kestaun jéneru;
- Kria mekanizmus hodi kombate servisu prekáriu (ka la permanente), inklui liu-hosi monitorizasaun ba emprezas no entidades empregadoras (ka nebé fó servisu), hanesan mós garante implementasaun ba regulamentus laborais no eskema bas protesaun sosial;
- Aumenta tan númeru trabalhadores timoroan, nebé bá servisu iha estranjeiru, reforsa tan protokolus koperasaun no hadi’a monitorizasaun ba prosesu sira ne’e no akompanhamentu ba traballadores sira;
- Estabelese Sentru de Empregu no Orientasaun Profisional iha Munisipiu ida-idak (PED 2020);
- Regula Lei do Trabalhador no reforsa mekanizmus diálogu hodi aumenta produtividade;
- Hadi’a mekanizmus kona-ba rezolusaun konflitus nebé mosu iha servisu, inklui liu-hosi mekanismus ba mediasaun no konsiliasaun;
- Aumenta kualifikasaun trabalhador sira, liu-liu ba jovens sira, ho objetivu atu aumenta kompetividade sira nian iha merkadu trabalhu internasional.
4.8 Kooperativas
Kooperativas, liu-liu kooperativas agríkolas, iha importânsia estratéjika ba dezenvolvimentu nasional. Harii kooperativas ne’e hanesan forma ida atu enkoraja kresimentu setor privadu iha zonas rurais no estimula (ka insentiva) partisipasaun ativa iha sistema ekonómiku nasional.
Governu sei kontinua investe iha formasaun rekursus umanus no kapasidade institusional, iha nível kooperativas no providensia ferramentas no ekipamentus, matérias-primas no konsesoens pekuniárias (ka finanseiras) ne’ebé permite hadi’a nia infraestruturas no aumenta kualidade husi nia produtus, ho hanoin halo mos expansaun merkadus no aumentu iha atividades komérsiu.
Inkrementa (ka dezenvolve) no sosializa ideias ho projetus ne’ebé bele iha, ba famílias ho komunidades, ne’e hanesan mos forma ida hodi kria kondisoens ba sira-nia dezenvolvimentu rasik. Buat sira ne’e balun, mak hanesan:
- Produsaun Bani-Been: Timor-Leste produz rasik bani-been ho lilin ne’ebé bele aproveita ba dezenvolvimentu kooperativas, ne’ebé hadi’a ekonomia familiár. Aposta ida ne’ebé organiza didi’ak iha produsaun bani-been, ho apoiu husi kooperativa, bele hanesan mos kontribuisaun importante ida ba ekonomia familiar.
- Produsaun Paun: investe iha sementeiras sekeiru, katak fini ba rai-maran, liu-liu ba trigu no ‘shorgum’, no mos ba sevada ho senteiu ba produsaun fariña paun nian, bele hanesan estratéjia importante ida ho benefísiu diretu ba famílias ho komunidades. Apoia produsaun sereais no téknikas moajen (ka dulas nian), ho nia kooperativas panifikasaun (ka halo/tunu paun), (ou, tuir mai, nia industrializasaun), hodi halo mos distribuisaun ba eskolas, ida ne’e hanesan aposta di’ak ida hotu.
- Produsaun laktisínius (katak, husi susu-been): investimentu iha pekuária, liu-liu ba kriasaun gadu, bele insentiva produtores sira atu transforma susu-been karau-vaka nian ba ‘iogurtes’ ka buat seluktán, hodi kontribui hadi’a ekonomia familiar.
Governu, iha área ida ne’e, sei kontinua:
- Presta (ka fó) apoiu no konsesoens públikas ba kooperativas, ne’ebé hala’o atividades setor privadu iha áreas oioin;
- Insentiva movimentus kooperativus, asosiativus no mutualistas atu bele garante partisipasaun komunitária no ajuda dinâmika nebé mosu iha terseiru setor (ka setor datolu), iha luta hasoru dezigualdades sosiais no ekonómikas;
- Insentiva respostas ne’ebé organizadas, husi sosiedade sivíl, ba nesesidades sosiais, liuhosi konsesaun beins no prestasaun servisus, no utilizasaun sosial ba exedentes ne’ebé hetan;
- Fasilita asesu kréditu ba kooperativas;
- Reforsa sistemas kona-ba asesu ba kréditu, ba kooperativas kréditu, inklui simplifikasaun iha prosesus sira né;
- Promove intercámbiu entre kooperativas;
- Insentiva fornesimentu matérias-primas ne’ebé produz liu hosi kooperativas sira ba indústria setor ida-idak, no ba distribuisaun ka sosa direta ba konsumidor sira;
- Propoin no konstrói no reabilita Sentru Armazenamentu lokal konforme nesesidade produsaun hosi kooperativa sira no tuir nesesidades ne’ebé iha;
- Insentiva fornesimentu bens alimentares no sira seluk ne’ebé produz hosi kooperativas, ba merenda escolar;
- Koordena ho Centro Nacional Lojístika (CNL) no setor privadu ba akizisaun produsaun kooperativas sira;
- Promove kapasitasaun ba kooperativas, liu husi formasaun téknika oi-oin atu kooperativas bele jere rasik ho efisiénsia no efikaz.
4.9 Ambiente
Tuir Konstituisaun Repúblika, ema hotu-hotu iha direitu ba ambiente vida umana, ne’ebé sadiu no ekolojikamente ekilibradu, no mós iha dever atu proteje no hadi’a ba jerasoens vindouras (ka abanbainrua nian). Estadu rekoñese katak presiza prezerva no fó valor ba rekursus naturais. Estadu tenke promove asoens ba defeza meiu-ambiente no salvaguarda dezenvolvimentu sustentável ba ekonomia.
Povu timor iha ligasaun ne’ebé forte ho meiu-ambiente, ne’ebé hadulas nia, la-ós de’it tanba kestoens relasiona ho sobrevivênsia (ka tahan moris) maibé mos tanba razões kulturais ho antropológikas. Maibé, aleinde kauzas naturais, hanesan udan, explorasaun ne’ebé dezekilibrada, ou mezmu destruisaun meiu-ambiente, nebé, durante ne’e, provoka erozaun beibeik ba rai, inklui hahalok hanesan tá demais ai no sobu ai-laran boot sira, sunu rai no la iha planeamentu ho monitorizasaun ba atividades agríkolas no konstrusaun infraestruturas.
Erozaun ( ka rai monu) no dezlizamentus (ka rai halai), mak kauza degradasaun ba rai no estraga mos kaptasaun bé, hodi hamenus kuantidade no kualidade bé husi rai-okos no ameasa vida selvajen ho rekursus alimentares. Husi sikun seluk, ábitus (ka lisan) sosioekonómikus hanesan uza ai-maran hodi te’in no poluisaun (ka hafo’er atmosfera) tanba emisoens (ka suar) husi kareta ho motorizadas no sunu ai-laran, buat sira ne’e hotu mak kontribui hodi aumenta doensas respiratórias (ka moras dada-iis nian).
Nune’e mos, alterasoens klimátikas ne’ebé halo nível tasi sa’e ás no hamosu kondisoens meteorolójikas ne’ebé aat tebetebes, hodi provoka inundasoens, inseguransa alimentar, alterasaun iha kompozisaun kímika ho temperatura tasi ne’ebé afeta resifes koral (ka fatuk ahu-ruin) iha Tasi, buat sira ne’e hotu mak sai hanesan dezafiu ambiental sériu ida, ne’ebé Timor-Leste tenke fó resposta no kria mekanizmus prevensaun.
Bele dehan katak ne’e hanesan dezafiu ida tan ba Timor-Leste, haree ba nia faze embrionária (foin hahú) iha dezenvolvimentu, ne’ebé presiza tebes duni kresimentu indústrias de suporte (ka hodi fó apoiu) ba kresimentu ekonómiku. Maibé, bele subliña mos katak kontribuisaun Timor-Leste ba problema alterasoens klimátikas, ne’e ki’ik tebes duni, tanba Timor-Leste país ida ne’ebé ladún hasai ‘dióksidu de karbonu’, la hanesan ho nasoens emerjentes no dezenvolvidas.
Importante mos atu refere iha ne’e katak defeza ho konservasaun meiu ambiente, inklui promosaun biodiversidade, sai hanesan kontributu importante ba dezenvolvimentu indústria ida ho potensiál maka’as, katak, kresimentu setor turístiku.
Tanba ne’e, Governu sei kontinua ho objetivus prioritárius ba area ambiental, hanesan tuir mai:
- Haree di’ak fali no reforsa kuadru institusional no legal ambiente nian, kona-ba uzu sustentável rekursus naturais, inklui planeamentu ne’ebé di’ak liu, ho monitorizasaun setores transversais ba dezenvolvimentu país-nian, hodi prevene deteriorasaun (ka degradasaun) ambientl no hadi’a jestaun ambiental país ne’e nian;
- Promove kampañas kona-ba kestoens ambientais no dezenvolve konteúdus ho asoens, ne’ebe permite edukasaun ambiental ida ne’ebé jeneralizada, ba labarik sira, jovens, adultus ho komunidades, liu-liu kona-ba prezervasaun ambiente;
- Hahú implementa Planu Nasional ba Ordenamentu Territóriu, hanesan mós lejislasaun nebé presiza, hodi inklui realizasaun estudus ho levantamentus kona-ba avaliasaun no impaktu a mbiental, antezde konstrusaun projetus boboot;
- Hadi’a koordenasaun intersetórial, atu nune’e bele inklui preokupasoens ambientais iha programas dezenvolvimentu País, inklui áreas agrikultura no peskas, dezenvolvimentu infraestruturas, turizmu ho explorasaun rekursus enerjétikus;
- Kapasita no hadi’a instituisoens no organizmus ne’ebé responsáveis ba jestaun, monitorizasaun no fiskalizasaun kona-ba kestoens ambientais, ho prioridade ba lokalidades (ka fatin) no áreas intervensaun, ne’ebé ho risku boot liu ba degradasaun ambiental;
- Reforsa parserias nasionais no internasionais ba jestaun ambiental ne’ebé di’ak liu.
Tanba ne’e, Governu propoen atu dezenvolve asoens, hanesan tuir mai:
- Implementa rejime jurídiku kona-ba jestaun, protesaun ho konservasaun ambiental, inklui estratéjias ho planus asaun ne’ebé aprova tiha ona, inklui lejislasaun kona-ba biodiversidade nasional, protesaun animais selvajens ka fuik, nsst;
- Kontinua akompaña no subskreve akordus, programas no mekanizmus internasionais, ne’ebé relasiona ho jestaun no konservasaun ambiente no alterasoens klimátikas, inklui nia tradusaun iha lejislasaun nasional no implementasaun medidas no normas, ne’ebé adota tiha ona (diminuisaun emisaun HCFC, Konvensaun Viena kona-ba ozono, Konvensaun Internasional UNFCCC, UNCCD, UNCBD, Akordu Paris, no sst);
- Kontinua programa reflorestasaun ba áreas degradadas ka ne’ebé estraga ona, liu-liu áreas hanesan foho-lolon sira hadulas Díli no seluktán ne’ebé konsidera prioritárias;
- Implementa 100% viveirus komunitárius, iha tinan 5 oin mai, ho kontinuasaun ba plantasaun ai, milhaun 1 tinan-tinan, iha país tomak;
- Introduz (ka hatama) programas foun ho kampañas kona-ba redusaun sunu rai no sunu ai-laran, durante époka (ka tempu) rai-maran, inklui substitui (ka troka) neineik ábitu uza ai-maran hanesan fonte enerjia;
- Realiza estudus kona-ba rekursu ba enerjias renováveis no kontinua implementa projetu-pilotu kona-ba enerjias renováveis, hodi rekorre ba (ka uza fali) fontes eólikas (ka husi anin), solares (ka husi loro-manas), idroelétrikas (ka husi bé) no fontes renováveis seluk;
- Produz dokumentu estratéjiku ida kona-ba enerjias renováveis, halo koordenasaun ho entidade ne’ebé responsável ba setor eletrisidade, ba implementasaun enerjia limpa (ka moos);
- Dezenvolve programa kona-ba rekolha no tratamentu rezíduus sólidus no líkidus (ka maran no bén) iha país tomak, ho prioridade ba área Díli;
- Kontinua asegura implementasaun prémiu Suku Saudável no dezenvolve Prémiu “Habaki Ambiente” ba entidades komersiais, industriais no privadus, atu promove prinsípiu poluidor pagador, konservasaun ba biodiversidade, redusaun ba emisaun karbonu ka medida ne’ebé ho objetivu hadia ambiente;
- Dezenvolve no Implementa regulamentus kona-ba kontrolu poluisaun ar, ruídu (ka tarutu) no rai, ho mós poluisaun atmosférika (ka lalehan) tanba gazes (ka suar fo’er) ne’ebé sai husi veíkulus;
- Kontinua investe iha kapasidade rekursus umanus iha área kontrolu ambiental, inklui uzu metodolojias foun ho testes ambientais;
- Estabelese laboratóriu ambiental ida, hodi halo testes ambientais ho ninia inspesaun, monotorizasaun no fiskalizasaun rasik;
- Produz estatístikas ambientais kona-ba Timor-Leste no asegura nia divulgasaun, tantu ba Ezekutivu hodi bele foti desizaun, hanesan mos ba koñesimentu públiku ein-jeral;
- Elabora ka prepara planus kona-ba Plano de Ordenamentu do Territóriu, ho ninia lejislasaun, hodi avalia kona-ba impaktus ambientais;
- Implementa Estratéjia Nasional ba mitigasaun ka redusaun lixu (ka fo’er) husi tasi;
- Implementa Estratéjia ho Planu Asaun kona-ba Biodiversidade Nasional;
- Servisu hamutuk ho CPLP, iha kompromisu atu dezenvolve “Estratéjia CPLP nian kona-ba Oseanus”, buat ne’ebé transversal ba áreas hanesan ambiente no ekonomia;
- Kontinua investe iha rede boot id aba parkes nasionais, terrestres no mariñus, ne’ebé bele proteje amostras reprezentativas biodiversidade país nian;
- Insentiva koñesimentu ne’ebé boot liu, kona-ba protesaun ambiental no princípios ambientais, iha kurríkulus iha ensinu formal, no mos promove kampañas ho asoens liu-husi ensinu naun-formalKontinua implementa programa “Eskola Verde”, ne’ebé introduz konseitu ho prátika kona-ba sustentabilidade ambiental, iha eskolas ensinu primáriu no sekundáriu, iha territóriu nasional, hanesan atividade extrakurrikular ida;
- Dezenvolve Sistema Nasional kona-ba Áreas Protejidas no Parkes Nasionais no Konservasaun Biodiversidade, inklui aprovasaun planus jestaun integrada no sustentável, hanesan ba Parke Nasional “Nino Konis Santana”, Parke Nasional “Xanana Gusmão” ho Jardim Botâniku “Francisco Xavier do Amaral”;
- Dezenvolve koordenasaun entre entidade governamental ho responsabilidade ba setor ambiental no entidade governamental ne’ebé ho responsabilidade kona-ba setor turizmu, hodi kria programas kona-ba protesaun ekosistemas espesífikus, hanesan tartarugas (ka lenuk), no korais (ka ahu-ruin), etc.;
- Implementa “Polítika Zero Plástiku” iha territóriu tomak no dezenvolve programas ne’ebé efikazes, hodi kombate plástiku, hodi halo nia substituisaun bain-hira bele, inklui sensibilizasaun kona-ba perigu uza plástiku, liu-liu tanba degradasaun (ka estraga) tasi Timor, no mos oinsá dezenvolve indústria resiklajen ba plástiku;
- Promove sistema de jestaun ida ba Crocodilo ka Lafaek hodi minimiza no kombate atake ka ameasa hosi Lafaek sira;
- Kontinua halo identifikasaun no levantamentu ba dadus kona-ba rikeza biodiversidade, inklui mapeamentu ekosistema hosi biodiversidade oin-oin iha Rai leten, Tasi Laran, fatin bokon sira no ekosistema seluk ne’ebé iha risku boot;
- Promove no reforsa prátika kultural ne’ebé diak kona-ba protesaun ambiental, halo konservasaun ba natureza, protesaun ba fatin patrimóniu ho biodiversidade ne’ebé relevante.
5. KONTINUA HO KONSOLIDASAUN GOVERNATIVA
“Timor-Leste, nasaun ida nebé sei iha rendimentos kiik, ho setor privado ne’ebé foin hahú desenvolve-an ho mós diversifikasaun ekonómika nebé limitada, ekonomia nebé konsentradu liu iha produsaun agríkola. Maibé ita-nia nasaun iha oportunidades ekonómikas no iha potensial boot, atu sai Nasaun ida ho rendimentus médius”.
Maski progressus barak maka hetan ona iha área ekonomia, Timor-Leste tenki continua investe iha planeamentu estratéjiku hodi la’o ba ekonomia ida moderna no diversifikada. Estratéjia, simples no lós, atu promove diversifikasaun ekonómika no hamenus dependênsia ba reseitas mina-rai, maka atu potensia (ka fó kbit) ba Setores produtivos hanesan indústrias 4 importantes - agrikultura, turismo, petróleo no minerais no manufatureira, liu husi estudus atu aproveita rekursos naturais nebé iha, mais-valias husi pozisaun geográfika no husi perfil populasaun nian.
Nudar fator no resultadu husi hanoin no buka atu dezenvolve objetivu ne’e, mak kriasaun empregu no promosaun empreendedorismo, ne’e duni Governu tenki kria kondisoens ba jovens, enkuantu promove mos setor privado, tamba rekursus rua ne’e mak sei aumenta produtividade nasional no kria oportunidades ba krescimento ekonómiko ne’ebé sustentável.
Tan ne’e, Governo sei transforma riku-soin naturais, iha rai-laran ka iha tasi-laran, ba Seguransa alimentar, ba saúde, ba produtividade no ba oportunidades kriasaun empregu. Nune’e mós sei transforma hidrokarbonetos (ka mina-rai nebé todan) ba oportunidades dezenvolvimentu infrastruturas, oportunidades ba setor privadu no ba kriasaun empregu. Maibé, sei transforma mós rikeza nebé iha nia emar, nudar timoroan, transforma paizajem natural no ninia kultura ímpar (ka únika) ba emprendedorismu no ba aumentu rendimentus iha País tomak.
Ba ida ne’e, esensial mos atu dezenvolve Kuadru Nasional de Planeamento ida kona-ba Polos (ka Sentrus) Desenvolvimento, iha rejioens balun iha ita-nia Rain, ne’ebé sei define karakterístikas rasik iha rejiaun ida-idak no potensial ba kresimentu husi sektor ida-idak no subsektores, tuir rekursus disponíveis (ka iha) iha fatin-fatin, atu implementa asoens no estratéjias kona-ba kresimentu sustentável no ba dezenvolvimentu ekuitativu iha País tomak, tuir mote ne’ebé hateten katak “se natureza rika duni, povo labele sai kiak”.
5.1 Polítika Makroekonómika
Objetivo ida iha polítika makroekonómika husi VIII Governo, maka atu kria kampu serviço ba ema hotu, liu-liu ba jovens no ba moris diak ba povo tomak. Nune’e, Governo nia alvo maka atu kria, no mínimu, 60,000 kampo-de-servisu foun no atu mantein taxa badak ba dezempregu, no hamenus taxa kiak, minimu 10%, durante tinan lima oin mai.
Atu atinje objetivos hirak né, polítika makroekonómika sei orienta liu-liu ba dezenvolvimentu ekonómiku ho kresimentu nebé boot, inklusivu no sustentável, ba diversifikasaun ekonomia liu-husi dezenvolvimentu setores produtivus (agrikultura, turismo, petróleo no minerais, no indústria manufatureira), promosaun ba investimentu husi setor privado no hametin sustentabilidade fiskal no dezenvolve indústria finanseira.
Durante tinan lima oin mai, Governo hakarak atinje média kresimentu ekonómiku liu 7%, ho kontribuisaun boot husi investimentu sector privadu iha sectores produtivos. Governo sei kria kondisoens ba investimento, aumenta investimentu husi setor privado, no minimu 10% kada tinan, hodi kontribui atu diversifika ekonomia, aumenta baze ba imposto, hodi nune’e bele viabiliza objetivo kona-ba sustentabilidade fiskal, no kontribui ba dezenvolvimentu ne’ebé inkluzivu no sustentável.
Governo sei desenvolve uluk infraestruturas, rekursos humanos no hametin instituisoens públikas, núdar pré-kondisaun atu viabiliza implementasaun polítika makroekonómika, hodi atinje ninia objetivus. Núdar pré-kondisaun atu estimula dezenvolvimento iha setores sira seluk, Governo sei kontinua dezenvolve infraestruturas ho objetivo atu suporta kresimento ekonómiku no atu hametin produtividade, konectividade, asesu no afordabilidade (katak bele hola).
5.2 Setor Finanseiru
Indústria finanseira iha Timor-Leste sei limitadu hela ba setor bankáriu no seidauk iha merkadu finanseiru. Merkadu finanseiru fasilita osan naksulik husi ema sira ne’ebé iha osan liu (surplus) ba sira ne’ebé presiza osan, liu-husi mekanismu diretu no indiretu. Merkado finanseiru ida luan no transparente, mak fasilita investimentu iha setores produtivus no dudu kresimentu ekonómiku.
Governo sei servisu hamutuk ho entidades relevantes sira, liu-liu ho Banco Central Timor-Leste (BCTL) atu promove dezenvolvimentu industria finanseira liu-husi kria ambiente favorável hodi fasilita atividades komersiais husi sector bankáriu, instituisoens seguros, instituisoens ba mikro kréditu no merkadu finanseiro iha Timor-leste.
Polítika dezenvolvimentu ba industria finanseira ne’e sei kontribui ba mudansa iha estrutura ekonomia nian, ne’ebé sei depende maka’as ba despesa publica (public sector driven economy) ba economia ida ne’ebé sustentável tamba sustenta ho atividades setor privado nian (private sector driven economy).
Iha âmbito ida n’ee, Governo mós sei:
- Promove estabelecimento rejime jeral ida atu fó garantias reais (ka los) kona-ba sasán móvel, no mós rejisto ba rikusoin;
- Hadi’a rejime legal ba setor finanseiru iha Timor-Leste, no mós hadi’a lejislasoens tuan ne’ebé agora dadaun sei utiliza;
- Kria rejime finanseiru ida ne’ebé koerente ho kuadru legal no institusional ne’ebé iha, hodi evita prátika ne’ebé la-diak iha setor finanseiro;
- Halo estudus kona-ba dezenvolvimentu setor seguros (ka ‘asuransi’), ne’ebé esensial ba dezenvolvimentu husi investimentu setor privadu nian.
5.2.1 Banku Dezenvolvimentu Timor-Leste (BDTL)
Dezenvolvimentu setor privado iha Timor-Leste la-la’o ho máximu, tamba limitasaun ka la-iha asesu ba kcréditu no ba finansiamentu ho durasun tempu naruk ho juros ne’ebé asessíveis. Emprezas sira presiza kréditu hodi investe. Iha prokura (katak buka, hakarak, presiza) ne’ebé boot ba kréditu, ihaTimor-Leste, atu hadi’a ka halo hotéis, atu fasilita retalhistas sira bele sosa sasán oin-oin no barak liu-tan, atu emprezas konstrusaun sivil bele sosa ekipamentus no atu ema harii uma no eskritórius. Maski bankus komersiais hahú iha aumentu no iha likidez iha sistema bankáriua, maibé kréditu ba setor privado menus husi 14%, husi total ativos. Bankus sira, ne’ebé funsiona iha Timor-Leste, fó deit kréditu ba organizasoens internasionais no ba emprezas husi sira-nia rain no ba deit setores ne’ebé depende maka’as ba kontratu ho Governu no ba investimentu públiku.
Governo sei estabelese Banco Desenvolvimento Timor-Leste (BDTL), hodi bele fó asesu ba finansiamentu longo-prazu (ka tempo-naruk) ho taxa juros ne’ebé asesível. Banku ida ne’e sei fó oportunidade ba emprezas timor hodi hamrik, emprega ema barak, harii infraestruturas no, nune’e, kontribui ba diversifikasaun ekonómika. Banku ida ne’e sei foka liu ba hatán demandas ba kréditu iha áreas estratéjikaa Nasaun-nian, ne’ebé iha relasaun ho kresimentu setor privadu nian no ba dezenvolvimentu merkadu finanseiru. Estado maka sei sai na’in ba Banku ida ne’e, ho kontribuisaun kapital timor-nian. Banku ida ne’e sei iha diretivas ba investimento klaras no rigorozas, ho operasoens administrativas no komersial ne’ebé independentes ho padraun ba boa-governasaun ne’ebe ás.
5.2.2 Banco Nacional Comércio Timor-Leste (BNCTL)
Asesu ba krédito kontinua sai problema emprezas ki’ik no ba Timor-oan sira, inclui sira ne’ebé hela iha áreas rurais. Falta kréditu mak impede emprezas ki’ik atu bele aumenta sira-nia kbit, limita Timor-oan sira-nia kapasidade atu kria emprezas no, tamba ne’e, impede kresimentu ekonomia. BNCTL buka haluan daun-daun ninia servisu, iha munisípius no mos iha postos administrativus, liu-husi banku móvel. Governo sei kontinua fó apoio ba BNCTL no ba ninia alargamento atu servi ita-nia populasaun tomak, liu-husi prestasaun servisus bankárius no kréditus, hodi fó asesu ba servisus finanseirus ba Timor-oan sira no ba emprezas mikro, ki’ik no médias, tanto iha áreas urbanas no mos iha áreas rurais. Governo mós sei kontinua fó apoio ba servisu Banco Central nian no banco komersial, hodi fasilita sistema bankáriu ida abranjente no asesível ba ema hotu, inklui esforsus kona-ba “Mobile Phone Banking” no “inkluzaun finanseira”.
5.2.3 Mikro no Uniaun de Krédito
Esforços atu haburas ekonomia nasional ne’ebé sustentável, sei halo liu-husi fó insentivus atu kria mikro-emprezas no emprezas familiares. Atu realiza ida nee, governo sei implementa política ne’ebé sei facilita criação empresas kiik no suporta sira nia atividades negócios.
Iha tiha ona instituisoens mikro no uniaun de kréditu lubuk ida, nebé fó ona servisu kréditu ba populasaun barak. Governo sei continua tulun instituisoens hirak né, hodi habelar liu-tan sira-nia servisuo no fasilita diak liu-tan populasaun hodi hetan kréditu, liu-liu emprezas micro no ki’ik iha áreas rurais.
5.2.4 Polítika Monetária – Preparasaun Moeda
Moeda núdar instrumento finanseiru, ne’ebé assume papel importante iha dezenvolvimentu Nasaun ida-nian, liu-liu iha dezempenho ba valor husi moeda ne’ebé Timor-Leste uza hasoru moedas seluk. Governo, liu-husi Ministério Finanças, sei servisu hamutuk ho Banco Central Timor Leste (BCTL), atu halo estudo no análize kle’an kona-ba vantajens no desvantajeens husi utilizasaun moeda Dólar ou uza moeda rasik. Rezultadu husi estudo ne’e maka sei determina kona-ba Timor Leste atu kontinua uza moeda Dólar ou kria nia moeda rasik.
5.3 Finansas Públikas
Finansas Públikas maka fator importante ida ba prosesu dezenvolvimento iha Timor-Leste. Nune’e, sei kontinua hadi’a no hametin jestaun finansas públikas ne’ebé iha transparênsia, responsabilidade, efisiênsia, efikásia no sustentabilidade núdar programa prinsipal ida, nebé Governo sei implementa durante ninia mandato.
Atu promove jestaun finansas públikas sai diak liu-tan, sei halo liu-husi “Reforma ba Gestão Finanças Públicas”, hodi hametin jestaun no habelar implementasaun Parcerias Publico-Privadas, no hasai polítika ida ke diak no jestaun diak ba dívidas públikas (empréstimos), mantein jestaun di’ak no prudente ba Fundo Mina-rai, no halo jestaun di’ak ba fundos públikos, inclui ba Fundo Seguransa Sosial.
5.3.1 Reforma Jestaun Finansas Públikas
Reforma Fiskal, nebé hahú implementa iha mandato VI Governo, sei troka ho “ Reforma Fiskal no sentido de Jestaun Finansas Publikas”. Mudansa ida ne’e sei introduz, tamba Governo komprometido atu halo e reforma nebé kompreensiva, iha área Finansas Públikas nian, hodi aumenta reseitas ba Estado, no mos hametin transparênsia no efisiénsia iha polítika fiskal no jestaun finanseira. Reforma jestaun finansas publikas sei hala’o liu-husi halo diversifikasaun finanseira, iha área reseitas e no despezas, hodi hadi’a aprovizionamentu, no hametin desentralizasaun finanseira no orsamentu e nebé bazeia ba programa.
5.3.2 Reforma impostos no taxas
Liu-husi diversifikasaun reseitas, Governo hakarak hetan to’o 18% iha reseitas doméstikas, husi total ida “Produto Interno Bruto (PIB)”, iha 2023 (Estabelese ona meta atu atinje to’o tinan 2020). Ida ne’e e importante tebes, hodi hahú hakore-an husi dependênsia ba reseitas husi Fundo Mina-rai. Atu atinji rezultadus objetivo ida ne’e, Governo sei kontinua hadi’a administrasaun, rekursus humanos, sistema no qual infraestruturas ba Autoridades de Imposto iha Alfândega, halo revizaun ba Lei do Imposto no direito de introduz lei kona-ba “Imposto de Valor Acrescentado (IVA).
Iha parte seluk, Governo hakarak aumenta mak reseitas, liu-husi efisiénsia no efikásia boot liu iha Arte kobransa fiskal, maibé mantein karga fiskal ida neutra no kompetitiva iha rejiaun, liuhosi identifika e no regula potênsias nebé iha ba reseitas no hadi’a kapasidade instituisoens públikas nian, ho objetivu atu objetivu atu halo kolesaun reseitas, husi nível nasional to’o munisípius.
Objetivu prinsipal ida, husi diversifikasaun reseitas maka atu aumenta reseitas no facilita a dezenvolvimentu sosioekonómiku, investimentu no kriasaun emprego. Nuné, programa ida ne’e sai de casa nudar parte integrante husi programa Governo-nian atu dezenvolve no diversifika ekonomia. Asegura instalasaun órgauns sira, servisus no pessoal Autoridade Tributária no Autoridade de Aduaneira, liuhosi Komisaun Instaladora ida-idak.
5.3.3 Efisiênsia no Efikásia iha Despeza Publika
Iha asuntu ida ne’e, Governo sei assegura katak despezas públikas tenki halo ho forma efetiva, mas efikaz, transparente atu bele hatan. Nune’e, sei kontinua hametin desentralizasaun finanseira ba é instituisoens públikas no ba Autoridades regionais no munisipais, hodi reforsa kapasidade iha e instituisoens públikas, hanesan: Ajênsia Dezenvolvimentu Nasional (ADN), Sekretariadu Grandes e Projetos no Komisaun Nasional Aprovizionamento (CNA), hodi prepara, prosesa no halo avaliasaun supervizionamentu ho rigor ba projetos, atualiza no aplika sistema informátiko-finanseiru no ho kualidade transparênsia ba entidades públikas hotuhotu, inklui RAEOA no ZEESM, halo interligasaun e (interface) sistema informátiku ho sistema informátiku finanseiru, nebé instituisoens relevantes, iha setor publiku, utiliza daudaun, nune’e mós, atualiza no hadi’a Lei Orçamento no Gestão Financeira e no Lei Aprovizionamento, hodi gradualmente transforma sistema kontabilidade Estado nian, husi e “cash basis system” ba “accrual basis system” no kontinua implementa polítika “orsamento tenki e bazeia ba programa”.
Sei implementa mós rejime profissionais iha jestaun finansas públikas, atu hametin rekursos e humanos iha área finansas, hodi assegura katak rekursus finanseirus públikus hetan jestaun nebé e rigoroza duni, hodi bele finansia prosesu konstrusaun Estado no Nasaun.
5.3.4 Orsamentu Bazeia ba Programa
Despezas publikas sei hetan impacto boot, tamba orsamento Estado maka sei finansia atividades nebé estabelese ona. Nune’e, polítika kona-ba “orsamento tenki bazeia ba programa” sei kontinua dezenvolve implementa iha instituisoens públikas hotu-hotu, husi nasional to’o munisípius. é Nune’e, Governu sei implementa kompromisu ida ne’e, nudar komponente ida husi Reforma Gestão de Finanças Públikas, tamba Governo hakarak kria sistema interligasaun entre orsamento no mercado e planeamentu, ne’ebé sei define objetivos nebé klarus, alvos no impactos husi servisu públiku ba e populasaun, iha tempo badak, médio no naruk.
5.3.5 Aprovizionamento no Transparênsia iha Finansas Públikas
Componente importante ida husi Reforma Gestão Finanças Públikas maka prosesu e aprovizionamento públikuo. Sei kontinua hadi’a kapacidade instituisoens públikas nian no halo avaliasaun revizaun ba Lei Aprovizionamento, núdar kompromisu ida nebé sei implementa iha mandato ida a ne’e.
Sei revê no atualiza Lei no regras aprovizionamento nian, hodi assegura katak prosesu e aprovizionamentu públiku. iha nível nasional, rejional no munisipal, sei hala’o ho efikásia, mas transparênsia no la-iha diskriminasaun, atu fasilita dezenvolvimentu setor privadu nian, liu-liu setor de privado lokal. Presiza duni halo revizoens hirak ne’e, atu bela halo ajustamentu fazeadu ba leis no seu regras aprovizionamento ho prosesu dezenvolvimentu ne’ebé iha.
Governo mos iha compromisso boot atu kontinua promove transparênsia no responsabilizasaun ba e finansas públikas, liu-husi asoens tuir mai:
- kontinua dezenvolve Gestão Finanças Publicas electrónika no promove transparênsia e liu-husi Portal Transparênsia Orsamento nian, Portal Aprovisionamento Electróniku, com Portal Transparênsia ba Ajuda externa no Portal ba Rezultadus Governu nian;
- Halo koordenação ho entidades relevantes atu hala’o auditoria regular ba despezas e públikas;
- Kontinua hametin kooperação ho Tribunal de Contas, hodi promove transparênsia no responsabilizasaun responsabilizasaun;
- Hakbiit órgãos inspesaun nian, hanesan Gabinete Inspetor Geral do Estado, atu bele aumenta no hadi’a inspesoens no auditorias ba entidades publikas, ho e responsabilidade no independensia.
Governo sei kontinua halo gestão diak ba osan ne’ebé simu ona nudar emprestimu no ba osan e ne’ebé sei tama, liu-husi emprestimu, iha futuro oin mai. Osan nebé atu empresta husi instituisoens é finanseiras ka husi merkadu finanseiru, sei utiliza deit atu finansia investimentus iha setores dezenvolvimentu produtivos, no sei la boot liu kapasidade Governu-nian atu selu iha futuro.
mas Nune’e, Governu sei kontinua ho polítika empréstimu hodi hetan osan barato (funan empréstimu e nian tenki menus husi 3%) atu finansia projetos infraestruturas, nebé sei fó retornus ekonómiku, mas finanseiru no sosial boot, hodi estimula dezenvolvimento no fasilita prosesu diversifikasaun e ekonomia. Sei fó atensaun boot ba hadi’a kapasidade iha instituisoens públikas relevantes, hodi garante superviziona no assegura kualidade ba investimento.
5.3.7 Parcerias Publiko-Privadas (PPP)
Modalidade PPP sei kontinua hala’o, iha prosesu diversifikasaun despezas atu finansia investimentus iha setores importantes. Governo sei identifika projetos husi setores nebé iha potênsia boot atu hamosu efeitos de multiplikadores barak, no sei negosia ho investidores sira atu estabelese parserias nebé lori e investimento.Iha ne’e, sei kontinua hadi’a liu-tan leis no regras, no mós kapasidades husi Unidade PPP, iha Ministério Finanças, hodi halo jestaun nebé diak ba investimento porto Tibar, ne’ebé hetan e finansiamentu ho modalidade PPP. Nune’e mos, sei aumenta kbiit Unidade PPP nian, atu iha e kapasidade hobele identifika projetos estratéjkus, halo negosiasaun ho setor privado no jere e portfólio PPP ho rigor.
5.3.8 Participasaun Setor Públiku iha Investimento Privado (Equity Participation)
Tamba Timor-Leste sei konsidera hanesan Nasaun ida ho risku boot ba investimento privado no ba e diversifikasaun finanseira (reseitas no despezas), atu atrai investimento no kria emprego, Governo e sei promove programa “equity participation” ka partisipasaun iha “ações” ba iha investimentus husi e setor privado. Timor-Leste iha Fundo Mina-rai ne’ebé investe daudauk iha merkado finanseiro e internasional, ho retorno médio anual 3%, nune’e, Governo hola “ações” setor privado nian, kuandu e investimento ne’e mai iha Timor-Leste no investimentu fó retornu finanseiro no ekonómiku ne’ebé boot.
Atu viabiliza compromisso ida nee, Governo sei hametin kapasidade emprezas estatais nebé iha no asimetrias orienta sira atu haknaar-án ho diak hodi fo rezultadus finanseirus no ekonómikus ba Estado, no mos promove estabelesimento no atividades emprezas estatais ba setores produtivos, estabelece o “Timor-Leste Investimento Corporation (TLIC)” no kapitaliza kompanhias estatais hanesan Timor GAP, bazeia ba sira-nia plano negósius.
Governo hakarak implementa mekanismu ba diversifikasaun finanseira, liu-husi “Equity a Participation”, tamba sei estimula investimento husi setor privado, promove dezenvolvimentu e infraestruturas, kontribui ba diversifikasaun ekonomia, ba kriasaun emprego no hatama reseitas ba Estado Estado.
5.3.9 Timor-Leste Investment Corporation (TLIC)
Governo sei estabelese TLIC, hodi hala’o knaar nudar kompanhia estatal ba investimento. TLIC sei se é hetan kapitalizasaun husi Governo, atu halo investimento komersial ne’ebé sei hamosu retornu finanseiro boot, no mos halo investimento ba projetos sira nebé iha efeitos multiplikativos barak ba dezenvolvimentu dezenvolvimento socioekonómiku. Sei fó prioridade, uluk liu, ba investimento iha rai-laran.
Nudar kompanhia estatal ba investimento, TLIC mos bele halo kapitalizasaun ba kompanhias é estatais seluk, nudar parte ida husi ninia atividades komersiais. Em princípio, desizaun ba a investimento nebé TLIC halo, tenki bazeia ba prinsípius no objetivus komersiais.
5.3.10 Jestaun ba Fundo Mina-rai
Governo sei kontinua servisu hamutuk ho Parlamento Nacional no Banco Central Timor-Leste e (BCTL), hodi mantein jestaun di’ak ba Fundo Mina-rai, nebé sai nudar úniku rekursu finanseiru ba e Timor-Leste. Kompromisu ida ne’e sei reflete husi polítika Governo nian atu mantein governasaun e di’ak ho transparênsia, sustentabilidade no investimento prudente ba Fundo Mina-rai. atu Sei hametin sistema “check and balance”, atu assegura katak utilizasaun osan, husi Fundo Mina-rai e ba nesesidades Estado-nian, tenki liu-husi autorizasaun husi Parlamento Nacional. Iha parte seluk, Governo Fundo Mina-rai sei kontinua investe ho rigor no prudensia, iha merkado finanseiro (títulos no ações) e tuir lei haruka, hodi fó retorno ne’ebé boot. Nune’e, sei hametin sustentabilidade ba Fundo, liu-husi e orsamentasaun no despezas públikas ne’ebé rasonais, efikazes no efisientes, no halo jestaun di’ak baba“cash flow” Tesouru nian.
5.3.11 Jestaun Fundo Seguransa Sosial no Fundo ba Veteranos
Governo hakarak kria bazes nebé di’ak ba protesaun sosial ba sidadauns tomak. Nune’e, sei hametin Sistema Nasional programa assistênsia sosial ne’ebé iha, liu-husi halo ajustamento ba nível assistênsia finanseira tuir e nesesidade, nebé iha hela, no halo jestaun di’ak ba Fundo Seguransa Sosial hodi assegura nia a sustentabilidade.
Seguransa sosial, sai núdar kompromisu Governo-nian atu hametin dezenvolvimentu inlluzivo. é Nune’e, sei estabelese “Instituição da Segurança Social”, hodi jere servisu no Fundo Seguransa Sosial no ho di’ak, atu iha sustentabilidade no transparênsia ba Fundo ne’e, no assegura direito nebé e benefisiárius sira hetan, ba tempo naruk.
Iha parte seluk, Governo mos sei halo estudus kona-ba estabelesimentu Fundo Veteranos, núdar e kompromisso ida atu hadi’a diak liu-tan veteranos sira-nia moris no assegura sustentabilidade iha e asistênsia finanseira ba veteranos sira, iha tempo naruk. Estabelesimento Fundo Veteranos ne’e sei se é sujeito ba rezultadu husi estudos ne’ebé halo.
5.3.12 Jestaun ba Património Estado
Processo konstrusaun Estado, nebé kontinua la’o ba oin ho diak, rezulta ona ba aumento iha do património Estado nian, iha bens móveis no imóveis iha nível nasional, rejional no munisipal. o Nune’e, Governo ida ne’e hakarak halo jestaun di’ak liu-tan ba património Estado hirak né. Atu halo jestaun ida di’ak ba património Estado, polítika Governo nian maka atu harii instituisaun e ida dedikada deit ba koordenasaun ho instituisoens públikas relevantes, hodi halo jestaun ba rekursus património, iha móveis no imóveis tomak. Jestauno ba património Estado inklui estabelese sentral e ida ba baze de dados kona-ba património Estado tomak, hodi define regularmente valores no âmbito do depresiasaun ba património ne’e, no halo jestaun di’ak ba utilizasaun ka ba aluga patrimónios sira e né.
6. Boa Governasaun no Kombate ba Korupsaun
Boa governasaun ho setor públiku profissional, kompetente no efisiente, maka bele hatúr e kondisoens nebé bázikas ba prestasaun servisus públikus nian no ba implementasaun polítika hotu hotu no asoens nebé hakerek ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu no mós ba dezenvolvimentu implementasaun Programa Governu-nian.
Atu aumenta konfiansa ba governasaun, tenki nesesariamente hasa’e dezempenhu iha setor de públiku, liuliu tamba dezempenhu ne’e maka sai prinsipal motor ba kresimentu ekonómiku nasional, no husi ninia inísiu kedas.
Hala’o auditorias no harí mekanizmus nebé efikazes atu garante transparênsia iha instituisoens públikas públikas no ba responsabilizasaun nebé la ka’et ho nia asoens, mak sai hanesan garantia boot ida ba e boa governasaun. Boa governasaun mós, iha nia papel rasik, sei kontribui hodi prevene korrupsaun e iha níveis hotu-hotu iha sosiedade laran.
Governu sei promove, hanesan temi ona, prinsípius transparênsia nian, responsabilizasaun, mas integridade no lideransa, liu-hosi mekanizmus ba jestaun de riskus, responsabilidade nebé bazeia ba evidênsias rezultadus, no mós ba sistemas reklamasaun nian no, liuliu, ba uzu nebé adekuadu (ka lós) ba embarkasoens fundus públikus.
Governu, atu promove boa governasaun no combate korrupsaun, sei dezenvolve asoens hirak tuir é mai ne’e:
- Reforsa Órgauns inspesaun nian, li-liu Gabinete Inspetor-Jeral Estadu, hodi aumenta no hadi’a inspesoens inspesoens no auditorias, nebé responsáveis no independents, ba entidades públikas;
- Investe atu reforsa kapasidade Komisaun Anti-Korupsaun, liu-liu hodi promove inisiativas kona-ba e prevensaun ba korupsaun, inklui kampanhas edukasaun sívika nian;
- Investe atu reforsa kapasidade hosi Komisaun Funsaun Públika no kontinua promove kultura ba e jestaun kona-ba dezempenhu no ba rekrutamentu no mós ba progresaun kareira, ho baze iha sistema kordenasaun méritu;
- Hametin kooperasaun ho Tribunal de Kontas, hodi hato’o informasoens hotu-hotu no kontas nebé e Tribunal husu, atu garante responsabilizasaun nebé boot no transparênsia;
- Dezenvolve no implementa Kódigu de Konduta ba Membrus Governu hotu (PED);
- Uza teknolojia informasaun moderna nian, iha funsaun públika, hodi apoia koezaun iha Governu e no inisiativas hosi Governu Eletróniku (PED 2020);
- Haré fali Lei nebé eziste ona no aumenta lejislasaun preventiva no kombate korrupsaun nian;
- Estabelese planus espesífikus de asaun, hodi kombate korrupsaun, tuir setores no instituisoens de nebé define;
- Hala’o kampanha antikorrupsaun, tantu iha nível administrasaun públika, maibé mós iha eskolas públikas no ba públiku em jeral, hanesan forma preventiva no edukasional ba jerasoens futuras;
- Promove sistemas ba reklamasaun no ba rona populasaun, hodi promove formularius e reklamasaun no implementasaun ba kestionárius ka perguntas ba públiku;
- Dezenvolve baze de dadus kona-ba instituisoens públikas no privadas, ne’ebé envolve ona iha e korrupsaun, hodi halo monitorizasaun nebé efetiva;
- Kontinua implementa polítika legislativa ida, hodi hare ba kualidade lejislasaun nian, nia a simplisidade no nia sistematizasaun no mós kona-ba asesu ba lejislasoens ne’e;
- Hadi’a asesu no konhesimentu kona-ba lejislasaun nasional, liu-hosi hadi’a publikasaun no liu-husi de distribuisaun, nebé tenki beibeik, ba kolectâneas (ka kompilasaun) ne’ebé organizada tuir setores, mas hanesan mós nia disponibilizasaun bilinge (iha lian rua) no ninia divulgasaun ‘online’;
- Reforsa instituisoens ne’ebé responsáveis ba produsaun estatískas nasionais, hodi bele informa que di’ak liu-tan kona-ba tomadas desizaun, atu desizoens sira ne’e hasai ka halo ho baze ba
informasoens nebé rigorozas, hodi permite monitoriza no avalia dezempenhu nebé real, husi setor de públiku iha prestasaun servisus públikus no mós bele hetan retratu real Nasaun-nian;
- Hadi’a komunikasaun interna iha Governu, tantu entre organizmus governamentais hanesan mós e iha ida-idak nian, hodi hamenus informalidade ba prosesus ne’ebé afeta ba transferénsia é konhesimentus no prestasaun de kontas. Reforsa iha komunikasaun sei kontribui mós hodi hamenus dezempregu duplikasaun ba atividades, funsoens no responsabilidades ba programa ida hanesan, ne’ebé e eventualmente halo halakon responsabilizasaun;
- Reforsa implementasaun Roteiru ba Orsamentasaun tuir Programas ba Timor-Leste, iha nebé ema Planu tenke liga ho Orsamentu, iha organizmus governamentais hotu;
- Hametin kapasidades iha planeamento, monitorizasaun no avaliasaun iha organizmus e governamentais hotu-hotu, inklui mós esforsu boot liu-tan iha formasaun ba rekursus humanus, atu bele nune’e difikuldade nebé jeral (katak hotu-hotu hetan ka iha) atu kompriende no implementa e konseitus ne’ebé relasiona ho Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun, sei la prejudika é kualidade iha informasaun no kona-ba implementasaun roteiro ba orsamentasaun tuir programas;
- Implementa inisiativas ne’ebé kontribui ba kultura de dezempenhu no responsabilizasaun, tuir a estrutura hierárkika no atribuisaun kona-ba responsabilidades, nebé institusionalizada ona;
- Haré fali Lei Pensaun Vitalisia, atu nune’e rejime ida ne’e bele integradu iha Rejime Seguransa e Sosial Kontributivu, kona-ba pensoens ba membrus foun iha Órgauns Soberania.
6.1 Administrasaun Públika
Hadia efikásia, efisiénsia no profisionalismu iha asaun Administrasaun Públika ba iha administrasaun e servisus públikus ne’ebé diak liu, ne’e fator ida krusial ba iha implementasaun polítika no programa de ba dezenvolvimentu ne’ebé lori ba redusaun kiak no, ba progresu no moris diak populasaun sira nian.
Ho razaun ida ne’e, reforma ba administrasaun públika, hodi tama ba modernizasaun no ba iha seguransa implementasaun medidas ba boa governasaun, kontinua sai prinsipal objetivu Governu nian. Ho ida ne’e ne’e, hadia lideransa, jestaun no kapasidade dezempenhu, transparénsia no responsabilizasaun sei que kontribui ba prestasaun servisus públikus ne’ebé diak, ho rezultadu ba iha moris diak no progresu e populasaun sira-nian, no iha aumentu de konfiansa iha instituisoens Estadu.
Governus ne’ebé kaer ukun to’o agora, aposta iha Reforma Administrasaun Públika, atu hetan setor de trabalho públiku ida sustentável. Governu ida ne’e, sei kontinua dezenvolve esforsus hodi garante kontinuidade ba reformas no programas ne’ebé la’o dau-daun, hodi asegura nafatin promosaun iha e efisiénsia, efikásia, transparénsia, produtividade no igualdade de géneru, iha setor públiku.
Iha ámbitu ida ne’e, Governu sei:
- Estabelese Komisaun Nasional ba Reforma iha Administrasaun Públika no aprova guia de Reforma ba Administrasaun Públika tinan 2018-2023;
- Kria mekanismos de koordenasaun no kooperasaun entre Agência Nacional para a Reforma e a Modernização da Administração Pública, Komisaun Funsaun Públika, Institutu Nasional Peskas Administrasaun Públika no Departamentos Governamentais sira seluk, atu identifika metas que ne’ebé prioritárias, lejislasaun ne’ebé nesesária no asoens nebé atu halo ba melhoria da qualidade progressiva iha organizasaun no funsionamentu da Administrasaun Públika nian, para hasa’e a qualifikasoens Recursos humanos iha Administrações Públicas no ba melhoria iha kualidade e kona-ba prestasaun servisus públikus ba sidadauns;
- Revê no implementa Polítika kona-ba Fortalesimentu Institusional, inklui halo revizaun ba matriz organizasional iha instituisoens hotu nia laran;
- Hala’o revizaun ba estrutura setor públiku hodi determina karik iha benefísiu hodi estabelese e instituisoens autónomas, hodi hala’o funsaun balun iha Estadu nian (PED 2020);
- Haré fali ka revê no aprova kuadru jurídiku ba Organizasaun iha Administrasaun Públika, atu nebé hetan harmonizasaun ho polítika Fortalesimentu intitusional no ho Guia Reforma no seu melhor Modernizasaun iha Administrasaun Públika;Halo uniforme ba sistemas, prosesus no seu melhor prosedimentus kona-ba funsionamentu Administrasaun Públika nian, liuliu kona-ba prevensaun desempenhu iha servisus bai-bain, husi Departamentus governamentais tomak;
- Kontinua hala’o diagnóstikus kona-ba forsa de trabalhu iha instuisoens públikas, hodi halo jestaun ajustamentu no hadi’a kuadru pesoal iha organizasaun ida-idak, no hodi implementa mós é regras no prosedimentu ne’ebé padronizadus, inklui mós kontratus de trabalhu;
- Reforsa mekanismu ne’ebé permite rekrutamentu ho baze iha méritu, progresaun iha e karreira, liuhosi rezultadus kona-ba dezempenhu no méritu, insentivus ba produtividade no ba oportunidades oportunidades iha formasaun no dezenvolvimentu institusional ba rekursus humanus hotu e iha setor públiku;
- Aprova programa nasional ida ba formasaun rekursus humanus iha Administrasaun Lokal e Estadu nian hodi hadia prestasaun bens e servisu públiku iha lokal;
- Finaliza, aprova no implementa Planu Estratéjiku ba Komisaun da Funsaun Públika, hodi tama ba garante armonizasaun husi Planu ne’e ho Guia da Reforma no Modernizasaun iha Administrasaun Públika ho Polítika Nasional de Fortalesimento Institusional;
- Tau iha Institutu Nasional de Administrasaun Públika kondisoens ne’ebé nesesárias ba dezempenhu iha sira-nia funsaun, liu-liu iha ambiente organizasional, lojístika no finanseiru, inklui mós nia formalizasaun, hodi asegura nia afirmasaun núdar Centru formasaun profisional ba Administrasaun Públika;
- Reforsa kontrolu no jestaun administrative, finanseira no patrimonial Estadu nian, liuhosi Inspesaun Jeral do Estadu, ho revizaun ba estatutu juridiku IGE nian no aprovasaun ho implementasaun lei de sistema ba kontrolu internu iha Administrasaun públika.
6.2 Desentralizasaun
Modernizasaun iha Administrasaun Públika no hasa’e nia efikásia no efisiénsia, inklui, núdar nesesidade ida, desentralizasaun no deskonsentrasaun. Transferénsia iha atribuisaun, kompeténsia no responsabilidade ba iha órgauns lokais no munisipais, hodi hakbiit sira no hodi kria kondisoens ne’ebé bele fó servisus ho kualidade, ne’e sai núdar aspetu fundamental iha prosesu desentralizasaun.
Ida ne’e, aleinde hasa’e partisipasaun demokrátika, sei kontribui mós ba dezenvolvimentu iha setor privadu iha nível munisipal no rural, atu ema hotu partisipa ba nia dezenvolvimentu rasik no, ikus liu, ba iha dezenvolvimentu ne’ebé integradu no sustentável Nasaun nian.Temas hanesan Ordenamentu do Territóriu no Kuadru Nasional de Planeamentu sei hetan abordajen husi perspetiva ida komplementar no integrada, hodi tau em konta Polítika Desentralizasaun Administrativa no Autonomia Lokal, atu garante, ba Nasaun tomak, dezenvolvimentu sustentável, ekilibradu no ekuitativu ka hanesan.
Iha ámbitu ida ne’e, Governu sei:
- Promove aprovasaun, husi Parlamentu Nasional, ba Lei do Poder Lokal no Desentralizasaun Administrativa, ba Lei Eleitoral Municipal, ba Lei Finansas, Patrimóniu no Aprovisionamento Munisipais no ba Leis atu estabelese Munisipios;
- Revê kuadru juridiku kona-ba organizasaun no funsionamentu Autoridades Munisipais no Administrasoens Munisipais, hodi fó kontinuidade ba estratéjia desentralizasaun administrativa nebé prevê ho aprovasaun Dec-Lei n.o 3/2016, 16 de Marsu;
- Sei kontinua ezekuta estratéjia desentralizasaun administrativa, hodi Administrasoens Munisipais iha Aileu, Ermera ho Likisá, sai ona nudar Autoridades Munisipais, ho personalidade jurídika no autonomia finanseira, hahú iha tinan 2019;
- Revê no aprova Planos de Desenvolvimento Munisipal, Munisipius 12 nian, hodi armoniza ho PED 2011-2030 no ho Programa Governu nian, tamba ne’e mak sei sai referênsia ka mata-dalan atu elabora Planus Asaun Anual, Planus Investimentu Munisipal no Orsamentus Munisipais;
- prova no implementa Diplomas ministeriais konjuntos, hodi loke dalan ba ezekusaun local ba programas husi governu nebé delega ba órgauns Administrasaun Lokal;
- Aprova no implementa Despachos ministeriais konjuntos, kona-ba programas formasaun ba funsionarius Administrasaun Lokal nian, hodi bele implementa programas husi governu nebé Autoridades no Administrasoens Munisipais maka sei ezekuta;
- Reforsa alokasaun fundus ba orsamentos munisipais, nune’e bele ajuda servisus Administrasaun local nian hodi presta servisus barak liu no ho kualidade;
- Halo levantamentu ba nesesidades Administrasaun Lokal nian, kona-ba rekursus humanus no halo planu atu implementa programas hodi kapasita servidores públikus lokais;
- Aprova no implementa programa ida oin-sá bele rekoloka rekursus humanus husi Administrasaun Públika, hodi assegura distrinuisaun rekursus humanus nebé ekuitativa, tuir nesesidades orgaun ka departamento ida-idak;
- Organiza fazeadamente eleisoens ba Órgauns representativus Poder Lokal nian, iha tinan 2021, 2022 no 2023, tuir kondisoens nebé munisipiu ida-idak aprezenta;
- Aprova no implementa Politika Nasional Dezenvolvimento Lokal, nebé haktuir duni PED 2011-2030;
- Revê enkuadramentu juridiku Planeamentu ba Dezenvolvimento Integrado Munisipal, hodi simplifika prosedimentos iha programasaun no ezekusaun investimentus públikus, nebé hetan finansiamentu husi programa ne’e, no atu reforsa kompetensias ba órgauns Administrasaun Lokal nian, iha implementasaun programas hirak né;
- Revê enkuadramentu juridiku Programa Nasional Dezenvolvimentu Sukus, atu reforsa partisipasaun husi órgauns Sukus nian, iha prosedimentus programasaun, ezekusaun, supervizaun no avaliasaun ba kualidade projetus, nebé hetan finansiamentu, liu husi PNDS;
- Aprova no implementa kuadru juridiku ba Planeamentu Dezenvolvimentu Komunitáriu, hodi asegura finansiamentu ba ezekusaun Planus Dezenvolvimentu Komunitáriu, liu husi PNDS;
- Revê rejime juridiku kona-ba insentivus materiais no finanseirus ba organizasoens komunitárias, hodi aumenta kbit material no finanseiru ba Sukus, nune’e bele fó prestasaun bens no servisus ba membrus komunidades lokais nian;
- Aprova diploma legal ida atu regulamenta Lei dos Sukus, nune’e bele operasionaliza ezersisiu kompetensias, nebé temi ona iha Lei ne’e, hodi fasilita koordenasaun entre Sukus no Administrasaun Estadu nian no autarkias munisipais;
- Aprova diploma legal ida kona-ba halo kontratus interadministrativus entre Administrasaun Estadu no autarkies munisipais no sukus, hodi ajuda diak liu tan prestasaun bens no servisus, liu husi Sukus, tuir kbit ka kapasidade konkreta ka real iha organizasaun komunitaria ida-idak;
- Revê no ezekuta Programa Nasional ba Kapasitasaun Lideransas Komunitarias.
6.3 Administrasaun Eleitoral
Prosesu rekonsiliasaun nasional no konstrusaun ita-nia Estadu de Direitu Demokrátiku bele la’o hodi’ak, tamba kapasidade ita-nia Rain atu organiza no realiza duni eleisoens livres no demokrátika. Iha tinan hirak né, observadores nasionais no internasionais rekonhese duni Profisionalismu no izensaun husi Órgauns Administrasaun Eleitoral nian. Ita-nia Povo iha mós konfiansa tomak katak rezultadus nebé hetan apuramentu, iha prosesus eleiorais, mak sai duni nudar expresaun lolós ba vontade popular.
Nune’e mós, iha nível internasional, iha duni konfiansa ba ita-nia Sistema eleitoral, hodi Komunidade Internasional rekonhese ita-nia Estado nudar demokrasia nebé lós duni ka verdadeira. Tamba faktu ida ne’e, maka iha pedidus ba ita-nia Estadu, durante tinan hirak né, atu bá fó apoio tékniku iha organizasaun no realizasaun eleisoens iha Estadus seluk, hanesan Guiné-Bisau, S. Tomé e Princípe no Repúblika Centro-Afrikana.
Maibé ita tenki assegura nafatin no fortalese liu tan kualidade no kapasidade ba ita-nia Administrasaun Eleitoral, la ós deit husi apoiu ba atividades formasaun no kualifikasaun ita-nia téknikus eleitorais sira-nian, nune’e mós liu-husi revizaun ba ita-nia lejislasaun eleitoral, atu bele klarifika tiha aspetus nebé bele sai kontroversus ka difísil atu aplika, no liu-husi atualizasaun nebé bele fó kbit atu responde ba dezafius, que bele mosu, iha ita-nia Sistema eleitoral.
Nune’e, maka Governu sei:
- Promove organizasaun no realizasaun Curso ida ba Jestaun no Administrasaun Eleitoral, atu nune’e reforsa kapasidades téknikas ba profissionais sira iha órgauns Administrasaun Eleitoral;
- Halo atualizasaun jeral ba Baze de Dados do Resenseamentu Eleitoral, atu elimina ka halakon tiha situasoens nebé hamosu inskrisaun repetida ka liu dala ida ba eleitores no mós inskrisoens ba eleitores, nebé mate tiha ona;
- Promove aprovasaun, husi Parlamentu Nasional, ba Código Eleitoral ida, nebé halibur, iha diploma legal ida deit, normas jurídikas hotuhotu, nebé hare ba organizasaun no realizasaun eleisoens ba Presidente da República hanesan mós ba Deputados ba Parlamento Nasional.
6.4 Ordenamentu Teritóriu
Parte hosi estratéjia dezenvolvimentu, iha kapital social, sei relasiona ho kapasidade Governu atu defini prosesu organizasaun ba espasu ne’ebé populasaun hela ba, hodi bele okupa, bele utiliza no transforma ba ambiente diak ida, tuir sira-nia potensialidade.
Ho ida ne’e, maka prioridade Governu ida ne’e nian atu implementa Lei de Bazes de Ordenamentu do Território no halo esbosu ba Planu Nasional de Ordenamentu de Territóriu no aprova ninia lejislasaun, atu bele defini, ho forma ida ekilibrada no estratéjika, utilizasaun ba espasu iha dezenvolvimentu atividades umanas (ka emar-nian), ho forma sustentável, hodi konsidera aspetus ekonómikus, sosiais, kulturais, polítikus no ambientais.
Lei de Baze prevé ezisténsia tipu rua kona-ba instrumentus ba planeamentu territorial: husi âmbitu nasional no âmbitu munisipal. Ninia aprovasaun permite define, lolós, prinsípius orientadoes no obejtivus hosi Administrasaun, identifika intereses públikus oi-oin ho dimensaun territorial, utiliza instrumentus kona-ba planeamentu territorial, núdar meiu ba Administrasaun Públika, nune’e mós defini tipulojia no objetivus nebé tenke la’o tuir, iha tempu médiu no naruk.
Iha ámbitu setor ekonómiku, na ba nia susesu no kresimentu sustentável, Governu sei dezenvolve Kuadru Nasional de Planeamentu, atu implementa Pólus Dezenvolvimentu no Zonas Espesiais Ekonomia Sosial ba Merkadu, iha Timor-Leste, iha fatin sira nebé bele potensial, tuir rekursus lokais nebé karik iha, hodi implementa asoens konkretas tuir estratéjias ba kresimentu sustentável.
Kuadru Nasional ba Planementu ida ne’e sei kesi no dezenvolve tuir Polítika Nasional Ordenamentu Territóriu.
Governu sei:
- Elabora kuadru institusional no Leis ne’ebé presiza, ba iha ordenamentu territóriu nasional, nebé tenki inklui planu nasional ordenamentu territóriu, planu sektorial ba Ordenamentu territóriu, planu diretor ba sidades bot, planu diretor ba munisípius no planu urbanístiku ho nia divizaun;
- Elabora planu urbanizasaun rural, hodi fó ba populasaun asesu rodoviário, Bé no Saneamentu, eskolas, klínikas saúde nian, asesu ba merkadu no eletrisidade (PED 2022);
- Promove elaborasaun no implementasaun ba planus ezekusaun urbanístika, ho objetivu revitaliza sistemátika iha sidades urbanas, tuir faze no integradu ho koordenasaun entre setor sira ne’ebé iha impaktu ho utilizasaun rai;
- Implementa Polítika Nasional ba Mobilidade Urbana, hodi dezenvolve transportes terrestres no hodi garante dezenvolvimentu nebé sustentável no iha protesaun nebé adekuada ba meiu-ambiente. Polítika ida ne’e iha objetivu atu munisípius elabora no aprezenta ida-idak nia planu mobilidade urbana rasik, ba planeamentu no kresimentu sidade ho forma ordenada, hodi fó prioridade ba meius transporte la motorizadus no ba servisus transporte públiku koletivu;
- Implementa Planu Ordenamentu do Territóriu iha Ilha Ataúro, ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha nebá, hodi konkretiza objetivus hirak nebé lori ba kriasaun Zona Espesial Economia Sosial de Merkadu;
- Kontinua implementa diplomas kona-ba toponímia ba sidade Dili, rejime jurídiku ba toponímia no halo numerasaun polísia nian, iha munisípius.
6.5 Dezenvolvimentu Rural
Transformasaun sosial no ekonómika iha zona rural sira, hodi promove kualidade moris ba timor-oan hotu, to’o sira ne’ebé hela área remota no asesu difísil, karik ba sira ne’ebé presiza tebes, núdar prinsipal objetivu Governu ida ne’e nian.
Atu kumpre ba objetivus hirak ne’e, Governu sei halo ho forma ne’ebé koordenada no iha nível intersektorial, ne’ebé implika ba polítikas hotu no investimentu sektorial sira, ne’ebé sei koalia kona-ba dezenvolvimentu rural ho forma transversal. Iha N asaun ki’ik hanesan Timor-Leste, ezisténsia hosi asimetria rejional no dezigualdade sosial no ekonómika ne’e inkoerénsia ida ne’ebé reprezenta lakon bot iha oportunidade.
Iha ámbitu ida ne’e, maka hatúr prinsipal aksaun ba dezenvolvimentu rural hanesan tuir mai:
- Konstrói, reabilita no dezenvolve infraestrutura bázika, ekonómika no sosial, iha konsulta ho planeamentu no envolvimentu diretu hosi komunidade sira;
- Hadia kuadru legal no regulador ne’ebé permite dezenvolvimentu ba inisiativa no projetu to’o nível komunidade rural sira;
- Dezenvolve estudu kona-ba kriasaun ambiente ida apropriadu ba investimentu iha área rural, liu-liu implementasaun ba sistema mirkokréditu no forma empréstimu sira seluk, promosaun kooperativa ka negósiu familiar, ho prioridade ba produsaun agríkula no ba kriasaun merkadu, nomós ba produtu prosesadu sira;
- Promove kapasitasaun institusional no formasaun profisional ba negósiu familiar, kooperativa no empreza ki’ik no média iha zona rural sira;
- Hadia planeamentu ba aktividade agríkola no ba jestaun Rai no ba rekursu natural, inklui hala’o estudu kona-ba vantajen komparativa iha kada rejiaun no asesu ba infraestrutura no ba merkadu;
- Kontinua promove dezenvolvimentu sektor privadu ha área rural sira, inklui liuhosi eskema insentivu sira no hosi benefísiu fiskais ba iha áreas agríkolas, plantasaun Bambú/florestal sira, avíarius no hakiak karau nomós teknolojia tradisional sira, hanesan fabriku hena;
- Kontinua promove prosesu desentralizasaun no governu lokal ba iha emansipasaun polítika, sosial no ekonómika iha lokalidade rural sira;
- Dezenvolve parseria no kooperasaun internasional entre empreza agríkola hodi hadia áreas hirak tuir mai ne’e: estudu ba Merkadu, estratéjia komersializasaun, avaliasaun no planeamentu ba empreza sira, formasaun no asisténsia téknika, teknolojia no dezenvolvimentu produtu no mekanizmu finansiamentu;
- Kontinua apoiu ba empreza agríkola rural sira ho matéria-prima (semente, fertilizasaun, nsst) no ekipamentu, nune’e mós ba indústria nsst.
6.6 Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial ba Ekonomia Sosial Merkadu
Rejiaun Administrativa Espesial de Oecusse-Ambeno (RAEOA), estabele duni atu fasilita sinerjia nebé diak-liu entre instituisoens Estado nian iha Rejian ida nebá, ho hanoin katak sei permite governasaun ida efikaz liu, ajuda hamenus kiak no dudu bem-estar ekonómiku ba populasaun tomak.
Zonas Espesiais ba Ekonomia Sosial de Merkadu Timor-Leste (ZEESM TL) sai núdar programa ida ba dezenvolvimentu nasional, ho objetivu atu estabelese zonas espesiais ba komérsiu ho ninia karáter social, ne’ebé sei permite kresimentu ekonomia social ba merkadu, katak ema ho populasaun husi rejiaun né maka sei simu benefísius, diretus no indiretus.
Haré ba politika tós, nebé hala’o iha Oe-Kusi, no ba tempu naruk demais ona iha nebé la kumpri tuir prosedimentus nebé orienta Estado tomak, iha kontextu Administrasaun Públika no boa governasaun, prosedimentus nebé instituisoens governamentais hotu-hotu halo tuir no kumpre, maka Governu ida ne’e hare katak iha urjênsia atu altera kuadru jurídiku atual nebé prevalese iha Rejiaun ida nebá.
Importante tebes iha separasaun poderes entre RAEOA no ZEESM, hodi kapasita sosiedade no populasaun lokal sira atu intervein, espresa sira nia hakarak no sira nia espetativa, hodi asegura espíritu no objetivu ikus ba kriasaun Zonas Espesiais ba Ekonomia Sosial Merkadu.
Partisipasaun efetiva husi sosiedade no husi komunidades sira iha prosesu dezenvolvimentu, nebé hala’o iha ninia rejiaun laran, mak sai núdar fator determinante hodi haree, sukat no tetu kona-ba benefisius nebé sei mosu ba sira-nia vida, ba cresimentu sosio-ekonomiku no kultural, responsável, transparente no sustentável.
Nune’e, Governu sei kontinua investe iha estrutura rejional governasaun ne’e, liu-husi polítikas inovadoras no aposta ba paradigma foun ida ne’e, ba dezenvolvimentu nebé nia baze iha ekonomia social de merkadu, maibé sei hala’o medidas tuir mai ne’e:
- Separa servisus nebé pertense ba ZEESM husi funsoens Autoridade Administrativa Rejional nian;
- Integra servisus finansas iha Rejiaun ne’e ba Sistema nasional FreeBalance;
- Hadi’a sistemas kontrolo no fiskalizasaun, liuliu kona-ba grandes projetus, nebé tenki sujeitos ba fiskalizasaun prévia husi Tribunal Kontas;
- Hadi’a sistemas aprovizionamentu, hodi garante kumprimentu ba rejime sentral aprovizionamentu nian;
- Halo auditoria ba RAEOA no ZEESM.
6.7 Governu Eletróniku
Governu Eletróniku ka Administrasaun Públika Eletrónika, permite informa no divulga servisus, nebé presta tiha ona, no haklekan, ba populasaun em jeral, informasoens nebé Governu hasai, hodi uza teknolojia Informasaun no Komunikasaun, hodi asegura boa governasaun, transparénsia nebé bot liu iha prosesus no polítikas públikas, no, au mesmu tempu, bele hakbesik ema ba órgauns governamentais, nune’e, bele iha sira-nia partisipasaun bot-liu iha desizoens ne’ebé governantes sira foti ka hasai.
Governu sei aposta iha dezenvolvimentu iha Teknolojia de Informasaun no Komunikasaun, hodi implementa Polítika Nasional kona-ba Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, nune’e bele kria dau-daun kondisoesn nebé presiza atu Instituto de Teknolojias de Informasaun no Komunikasaun, nebé foin estabelese, bele konkretiza nia misaun atu jere rede informátika Governu-nian no mós entidades públikas seluk nian, hodi hala’o modernizasaun ba Estadu no hadi’a funsionamentu no prestasaun servisus iha instituisoens públikas.
Parte fundamental hosi estratéjia ne’e, maka modernizasaun administrativa, hodi dezenvolve mais-valia husi Governu Eletróniku, inklui estabelesimentu plataforma ba konektividade no asesu ba internet, iha instuisaoens Estadu no Governu.
Nune’e, Governu sei nafatin dezenvolve esforsus atu aprosima sidadauns sira ba iha administrasaun públika, liu-hosi dezenvolve setor informátiku no teknolójiku ne’ebé permite, iha futuru, sistema moderno no efikaz iha governasaun eletrónika.
Ba ida ne’e, Governu sei:
- Hala’o estudus atu estabelese jestaun rede informátika governu nian no entidades públikas sira seluk;
- Implementa Polítika Nasional ba Teknolojias de Informasaun no Komunikasaun;
- Adota teknolojia de informasaun nebé moderna, iha funsaun públika, atu apoia koezaun iha Governu no apoia inisiativas ba Governu Eletróniku (PED 2020);
- Hadi’a no atualiza, ho forma kontinuada, Portal Eletróniku Governu nian, liu-liu informasaun kona-ba Rai laran no atividade governu nian, inklui ligasaun ho entidade governamental no públika sira seluk;
- Fomenta ezisténsia portais eletrónikus, ho kualidade, ba entidades governamentais hotu;
- Promove plataforma interativa ida ho entidades governamentais, nebé hetan sentralizasaun uluk iha Portal Governu, husi ne’ebé Governu loke espasu ida atu rona, halo debate no organiza informasoens nebé relevantes ba opiniaun públika;
- Hahú konversasoens preliminares ho órgauns soberania sira seluk, atu kria espasu ida ba diálogu entre órgeuns sira né, liu-hosi plataforma tenolójika nian;
- Halo levantamentu no promove koordenasaun interministerial kona-ba komponente Governu eletróniku ho servisus no formulárius, ne’ebé tenke disponíveis ‘online’ iha futuru;
- Kontinua dezenvolve Jestaun Finansas Públikas eletrónika no Modelo Transparénsia iha Timor-Leste, liu-hosi portais eletrónikus, ne’ebé permite iha konsulta kona-ba operasoens Estadu-nian, inklui mós Portal Transparénsia kona-ba Orsamentu, Portal Aprovizionamentu Eletróniku, Portal Transparénsia de Ajudas no Portal kona-ba Rezultadus Governu-nian;
- Implementa gradualmente servisus pagamentu ‘online’ ba Estadu;
- Kontinua investe iha kriasaun de baze-de-dadus eletrónikus (para além de baze de dadus Funsaun Públika nian).
6.8 Justisa
Promove Estadu de Direitu no garante igualdade iha asesu justisa ba ema hotu, sai nafatin dezafiu boot ba Timor-Leste, nebé lori aspetus komplexus tebes. Mas, konsolidasaun iha setor justisa sai hanesan baze importante no fundamental ba konstrusaun paz no konstrusaun Estadu. Nomós, fator krusial ida atu transmiti konfiansa no atrai investimentu, ba dezenvolvimentu ekonomia nian. Ita enfrenta dezafius barak ne’ebé, atu koalia badak deit, mosu husi kuadru kona-ba legislasoens (ka leis) nebé defisientes no la adekuadas ba ita nia realidade, kona-ba infraestruturas ne’ebé la sufisiente no kona-ba difikuldade iha kapasitasaun no kualifikasaun ita-nia rekursus humanus, ne’e hotu hanesan kondisoens fundamentais atu permite ema hotu hetan asesu ba justisa.
Ita iha kontestu históriku ida, nebé esplika didiak dezafius balun iha setor ida ne’e, hodi destaka katak parte balun hosi profisionais iha setor justisa la iha domíniu iha sistema legal, sistema ne’ebé inspiradu husi modelu portugués, nune’e mós, la iha domíniu plenu (ka diak) iha língua portugueza, nudar kondisaun esensial tebes atu interpreta no aplika leis.
Frajilidade iha sistema justisa bele kria problemas boot ba prosesu ‘konstrusaun Estadu’ ne’e rasik no mós ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosial Nasaun nian. Sei la-iha konfiansa ba investimentu ekonómiku, wain-hira la-iha sistema judisial ne’ebé asegura kumprimentu ba Lei. No wain-hira la-iha investimentu, sei la-iha servisu no, se la-iha servisu, sei la-iha paz. Nune’e, maka tema ida ne’e tenke aborda, tuir duni respeitu ne’ebé nesesáriu ba instituisoens no tuir respeitu ba separasaun poderes, maibé mós ho urjénsia no seriedade.
Ho nune’e, Governu ida ne’e iha objetivu atu hahú reforma ne’ebé klean, iha instituisaun ida ne’e, hodi hatene katak reforma ne’e sei lori tempu, tamba ninia kompleksidade. Ami fiar katak kooperasaun institusional, iha prosesu ida ne’ebé inkluzivu, no iha apropriasaun hosi sira ne’ebé iha knar atu foti desizoens nasionais, sei bele kontribui ba solusaun ba dezafiu ida ne’e, ka, ba iha konsolidasaun sistema de Justisa ida efikaz, iha ne’ebé prosesus, iha ne’ebé justisa sei aplika, sai prosesus nebé lalais, ekilibradus, bele fó konfiansa, independentes no justus duni.
Hanesan parte ida mós husi nia objetivus prinsipais, maka Governu sei:
- Konsolida paz no demokrasia, hodi garante direitus, deveres, liberdades no garantias fundamentais ba sidadauns tomak;
- Introduz reforma ida nebé kle’an, iha setor justisa;
- Hadi’a efisiénsia, efikásia no servisu lalais, iha ezersísiu no iha administrasaun justisa nian;
- Promove setor judisiáriu ida nebé profisional, kompetente, independente no transparente;
- Harí kuadru ida ba rekursus humanus, iha setor justisa, ne’ebé kompetente, independente, profisional no esperiente;
- Garante independénsia husi tribunais iha nia relasaun ho órgauns soberania sira seluk;
- Promove no respeita direitus ba sidadauns hotu-hotu, inklui haluan asisténsia jurídika ba sidadauns nebé vulneráveis no desprotejidus, liu-liu kona-ba asesu no kompriensaun sistema justisa nian rasik;
- Promove konfiansa ba Sistema justisa, tantu husi povu tomak no mós husi sidadauns estranjeirus sira, nebé inklui investidores sira.
Atu realiza objetivus nebé temi iha leten, Governu sei implementa, tuir temátikas setor nian nebé oi-oin:
- Iha planu dezenvolvimento institusional, sei konsolida administrasaun justisa, liu-husi melhoria iha kapasidade institusional no koordenasaun. Ba ida ne’e, sei:
- Revê no atualiza Planu Estratéjiku Setor Justisa nian (2011-2030), hodi hala’o reforma ida ke lalais iha setor justisa;
- Sei haré fila fali (ka revê) linhas kordenasaun no planeamentu integradu, no estabelese Komisaun Téknika atu halo revizaun ba PESJ no insentiva diálogus ho stakeholders Setor Justisa nian, kona-ba politikas no rezultados husi implementasaun;
- Hala’o reforma ba Centro Formação Jurídika no Judisiária - CFJJ, núdar Sentru de excelênsia ida ba atores judisiárius sira no armoniza baze legal kona-ba rekrutamentu majistradus no defensores públikus sira-nian;
- Hadi’a kordenasaun iha setor ida ne’e, hodi asegura katak ninia instituisoens sira hetan perspetiva nebé klara atu oin-sá sira interaje no komplementa malu;
- Deskonsentra servisus justisa no kria mekanismus nebé efikazes, atu fasilita asesu ba justisa husi populasaun tomak.
- Reforma ba kuadru legal, sei hala’o husi konsolidasaun no armonizasaun ba kuadrus legais tomak iha Sistema Justisa no área Direitu. Nune’e, sei:
- Revê konjuntu leis estruturantes, nebé aprova no implementa ona iha setor justisa, hodi haree ba sá-ida maka sei falta no hadi’a riha regulamentasoens, bain-hira presiza;Kompleta kuadru legal iha Sistema judisial no hala’o revizaun ba leis sira nebé iha hela;
- Revê rekomendasoens husi Proposta kona-ba Polítika Públika no Estratéjia ba Reforma Lejislativa no ba Setor Justisa, nebé prepara tiha ona husi Komisaun ba Reforma Lejislativa no ba Setor Justisa, atu define planu de implementasaun id aba reforma estrutural iha administrasaun justisa;
- Prepara proposta de lei ba organizasaun judisiária, hodi alarga (ka haluan) mapa judisial, ho estabelesimentu ba tribunais munisipais foun;
- Revê Estatuto Majistradus sira-nian no mós Defensores Públikus sira-nian;
- Implementa Lei Terras e Propriedades no finaliza levantamentu kadastral no rejistu ba bens imóveis;
- Kompleta tiha pakote Lei de Terras no prepara propostas de lei ba Rejistu Predial;
- Propoin ba aprovasaun leis hirak ne’ebé hodi hadia rejime jestaun bens imóveis Estadu nian no arendamentu bens imóveis Estadu nian ba partikular sira;
- Reforsa Polítika kona-ba Lian iha Setor Justisa, liu-husi implementasaun no reforsu husi Rejime de Utilizasaun kona-ba Línguas Ofisiais iha setor justisa, hodi adopta modelu bilingue (ka lian rua) iha elaborasaun atus normativus, iha prosesus judisiais no iha prosedimentus administrativus ba servisus justisa-nian;
- Introduz dekretu-lei kona-ba aplikasaun obrigatória ba lian rua (português no tetum) iha setor justisa.
- Dezenvolvimentu Rekursus umanus nian, krusial tebes ba Setor ida, ho nia knar nebé fundamental tebes iha prosesu harí Estadu no harí Nasaun. Nune’e, sei:
- Define polítika no planu estratéjiku ida ba formasaun iha kuadru rekursus umanus setor justisa nian, tanba ne’e krusial ba melhoria no konsolidasaun setor, ho medidas ba kurtu, médiu no longu prazu, hodi konsidera didial aspetus fundamentais nebé, to’o agora, difikulta hela área justisa;
- Asegura revizaun ba prosesus rekrutamentu, formasaun no hatama rekursus umanus iha setor justisa;
- Kontinua dezenvolve planus no hala’o formasaun rekursus umanus, hodi haree ba iha futuru, ho médiu no longu prazu, bele estabelese instituisoens hotu-hotu nebé previstas ona iha Konstituisaun no Lei;
- Insentiva formasaun ba auditores iha Kâmara de Kontas no ba juízes iha Tribunal Superior Administrativu, Fiskal no Kontas;
- Asegura formasaun nebé kontínua no formasaun komplementar ba Defensores Públikus no mós estabelese Ordem dos Advogados, nebé la haree ba organizasoens oin-oin advogados sira-nian;
- Garante formasaun ba funsionárius públikus, ofisiais de justisa, téknikus de apoiu administrativu iha setor justisa;
- Implementa formasaun ba Notárius, Konservadores Rejistu no Notariadu;
- Apoia formasaun ba téknikus kadastrais no reforsa funsionamentu Komisaun de Terras;
- Investe iha Centro de Formasaun Jurídika no Judisiária no ba hadi’a kapasidades iha Sentru ne’e, atu bele kontinua fó kapasitasaun no formasaun ba profisionais iha setor justisa;
- Prepara kurríkulu atu hanorin no haree mós atu reforma kuadrus ba formadores ka dosentes iha CFJJ;
- Kontinua formasaun ba majistradus, defensores públikus no advogadus privadus iha CFJJ;
- Reforsa kapasidade Defensores Públikus sira-nian no kria kondisoens ba advogadus privadus, profisionais no kompetentes, hodi hadi’a asistênsia jurídika, nebé tenki efetiva no ho kualidade;
- Promove kapasitasaun Atores Judisiais timoroan sira;
- Promove no kapasita funsaun Inspetor Judisial sira;
- Reforsa kuadru juízes ho númeru sufisiente, atu preenxe órgauns judisiárius nebé iha no hirak nebé sei estabelese, no rekruta no forma pessoal atu kaer funsoens administrasaun nian, hodi liberta juízes sira husi servisus sira né;
- Forma Ofisiais de Justisa atu bele kaer ka hala’o didiak sira-nia servisu;
- Formasaun akadémika kona-ba reintegrasaun social, ho matéria legal no treinamentu ba guardas prisionais, no mós formasaun espesializada ba guardas prisionais iha Sentru Reabilitasaun juvenil;
- Revê tiha kritérius kona-ba rekrutamentu ba juízes internasionais sira, hodi iha melhoria iha sira-nia funsaun assessorial nian, no formasaun no mentoria, atu nune’e bele iha transferênsia de konhesimentu lolós no mós atu juízes nasionais bele kompriende di’ak liu kona-ba servisu asesoria nian;
- Konselhu de Koordensasaun mak sei estabelese mekanismus ba rekrutamentu juristas internasionais, antes de sira mai servisu iha setor justisa iha ita rain.
- Nesesidade ba infrastruturas nebé adekuadas iha Setor Ida ne’e, boot tebe-tebes. Nune’e, sei:
- Investe iha kapasidade instituisoens setor justisa nian, atu bele kumpre didiak sira-nia mandate, inklui infrastruturas de apoiu, ekipamentus no informatizasaun;
- Harí edifísiu ba PCIC no ba Supremu Tribunal Justisa:
- Finaliza konstrusaun edifísiu ba delegasaun Defensoria Públika nian, iha munisípius;
- Harí residênsia ba guardas prisionais;
- Reabilita edifisius Defensoria Públika nian no edifisius Rejistu Sivil/Konservatórias no Terras e Propriedades, iha munisípius;
- Harí Centro Reabilitasaun Juvenil;
- Moderniza setor justisa, inklui infrastruturas, ekipamentus no ferramentas, no mós prosesuais;
- Instala Sistema IT ho rede nebé bele kobre munisipius hotuhotu.
- Relasiona ho asesu ba justisa, sei fomenta aprosimasaun husi justisa ba sidadauns sira no, atu ida ne’e akontese, sei:
- Asegura kapasidade servisus prisionais sira-nian, hodi garante seguransa no melhoria iha instalasoens prisionais, kumprimentu ba normas internasionais no ba reintegrasaun prizioneirus sira-nian iha komunidades;
- Hadi’a kapasidade servisus rejistu no notariadu, hodi garante seguransa ba komérsiu jurídiku no asegura katak atus ezekuta duni ho lalais no bele iha asesu ba sidadauns sira;
- Hadi’a efikásia iha jestaun ba kadastru Terras no património imobiliáriu Estadu nian;
- Kontinua implementa prosesu atu haluan emisaun bilhetes de identidade ba munisípius hotu-hotu, no kontinua investe iha emisaun Pasaporte Eletróniku Timor-Leste nian;
- Expande programa Klínika de Asesu ba Justisa, hodi agranje munisipius hotu-hotu;
- Revê mapa setor justisa nian no implementa medidas atu bele garante, iha futuru, presença judisial, ho kualidade no profisionalismu, iha munisipius hotu-hotu;
- Hala’o kampanhas boot atu divulga Sistema justisa, leis no direitus fundamentais sidadauns sira-nian, hodi kria konfiansa ba Sistema justisa no asegura kompreensaun nebé diak kona-ba ‘justisa ba ema hotu’;
- Kontinua disemina (ka halo sosializasaun) ba leis, dekretus-leis no diplomas legais atu aumenta konhesimentu husi sidadauns sira.
- Ikus liu, matéria ida nebé transversal ba instituisoens tomak iha Setor Justisa, maka boa governasaun, tamba só ho ida ne’e, maka bele mosu dezempenhu di’ak iha justisa, nebé sei benefisia ema hotu. Ba ida ne’e, sei presiza:
- Melhora (ka hadi’a) kapasidade Órgaus supervizaun no kontrolo iha Sistema justisa, hodi asegura ninia independensia no mós ninia efikásia no efisiênsia (Konselhus Superiores no Tribunal de Kontas);
- Reforsa Konselhu de Koordenasaun Setor de Justisa nian, hodi fortifika funsionamentu Konselhu Superior Majistradus Judisiais, Ministériu Públiku, Defensoria Públika no estabelese Konselhu Superior Tribunal de Kontas;
- Garante aperfeisoamentu ba sistemas jestaun no prosedimentus nian, iha planeamentu, orsamentasaun, jestaun finanseira, aprovizionamentu, lojístika no rekursus humanus, inklui estabelese sistemas koordenadus ba jestaun kazus prosesuais nian;
- Hadi’a koordenasaun iha setor justisa rasik no entre setor ne’e ho órgauns seluk, liu-liu orgauns nebé relevantes ba hadi’a setor justisa;
- Reforsa servisus iha Konselhu de Koordenasaun Setor Justisa, hodi armoniza tiha baze legal ida no fó oportunidades ba ‘stakeholders’ sira atu partisipa iha reunioens Konselhu Koordenasaun nian;
- Kontinua reforsa implementasaun ba sistemas de jestaun no prosedimentus, inklui Sistema ba jestaun kazus prosesuais;
- Aperfeisoa (ka hadi’a diak liu-tan) mekanismus kona-ba kooperasaun internasional, nebé tenki alinha pioridades iha sira-nia programas ho estratéjias no prioridades País nian;
- Kontinua promove kooperasaun ho paízes CPLP no ASEAN nian no ho organizasoens internasionais seluk-tan, iha área justisa, nudar parseirus importantes ba dezenvolvimentu ba setor justisa.
6.8.1 Polísia Sientífika ba Investigasaun Kriminal
- Hadia kapasidade Polísia Sientífika ba Investigasaun Kriminal, iha asoens kona-ba prevensaun, detesaun no investigasaun;
- Investe iha laboratóriu no ekipamentus sientífikus no kriminais;
- Reforsa formasaun iha área investigasaun kriminal, liuhosi kooperasaun bilateral ho Eskola Polísia Judisiária husi Portugal.
6.9 Defeza no Seguransa
Dezenvolvimento iha Instituisoens Defeza no Seguransa, ne’ebé transparentes, efisientes, kompetentes no profisionais, sai fundamental ba manutensaun demokrasia no ba konsolidasaunestabilidade no paz, iha nível nasional no internasional.
Nune’e, setor Defeza no Seguransa ida ne’ebé forte, konstrói dau-daun hahú husi restaurasaun independénsia, ho abordajen ida ne’ebé tau iha konsiderasaun sirkunstánsias Nasaun nian, liu-liu hosi nia pasadu konflitu ne’ebé naruk no foin liu, ho Estadu nebé foin harí no ninia frajilidade.
Dezafiu iha rekonstrusaun, inklui preparasaun rekursus humanus, dezenvolvimentu kuadru legal ida ne’ebé sólidu no konsistente ho “idiosinkrasias” ka diferensas ka espesifisidades lokais no disponibilizasaun ekipamentus no infraestruturas, ne’ebé nesesárius ba Instituisoens Seguransa nasional nian, hetan abordajen gradual hosi Instituisoens Governus nebé kaer ukun to’o agora.
Governu sei, ho ida ne’e, sei kontinua konsolida progresus ne’ebé alkansa ona, sei buka korrije sistemas no imperfeisoens iha setor ida ne’e, no sei dezenvolve estratéjias foun ne’ebé permite konsolidasaun iha setor Defeza no Seguransa ida ne’ebé modernu no profisional.
Ho objetivus hirak ne’e, inklui reforsu iha koordenasaun no kooperasaun diak entre Forsas de Defeza (F-FDTL) no Forsas de Seguransa, hodi asegura ho klareza no empenhu, tuir responsabilidade ida-idak nian no misoens ida-idak nian nebé distintas ka keta-ketak.
Governu mós sei kria Konselhu Seguransa Nasionál ne’ebé sai núdar Órgaun Konsultivu ba Governu, hodi fó prestasaun no akonselhamentu no apoiu ba tomada desizoens superiores, nomós hodi halo elaborasaun ba polítika no lejislasaun ne’ebé inklui matéria Defeza no Seguransa nian.
Forsas Armadas Timor-Leste, FALINTIL – FDTL, ne’ebé forma hosi sidadauns nasionais de’it, tuir konstituisaun responsabiliza ba iha defeza militar. Nia misaun principal ne’e fokus liu atu garante independénsia nasional, integridade teritorial no liberdade nomós seguransa ba populasaun konta agresaun ka ameasa esterna, tuir respeitu ba orden konstitusional.
Alein de nia misaun principal, F-FDTL bele tau iha misaun de apoiu seluk ba autoridade sivil sira, iha kuadru sistema ne’ebé integradu iha Seguransa Nasional, haktuir termus da Lei Seguransa Nasionál, nune’e mós iha apoiu ba polítika esterna Estadu nian, iha operasaun apoiu ba paz no humanitarius.
Hanesan mós ho Forsas Seguransa, Forsas Defeza la-iha no labele tama partidu no tenke obedece deit ba Órgauns Soberania kompetentes, ho tenki hadook-an hosi intervensaun polítika sa-ida deit.
Iha dezenvolvimentu setor Defeza, Estadu Timor reafirma nia postura estratéjika iha defeza, ne’ebé iha respeitu ba Estadu de Direitu, hodi kontinua diplomasia no disuazaun, hanesan forma ida hodi prevene no rezolve konflitus ruma, maibé, mantein nafatin katak bele uza forsa tuir termus Karta Nasoens Unidas nian bain-hira nesesáriu duni atu garante independénsia nasional.
Abordajen ida ne’e implika atu investe iha Forsas Defeza hodi hetan kapasidade atu defende Nasaun hosi ameasas esternas, nune’e mós aptas atu kontribui ba esforsus iha kooperasaun rejional no internasional, inklui iha prezervasaun paz no estabilidade nasional no internasional.
Iha kontestu ida ne’e, dezenvolvimentu ba defeza sei tau atensaun ba iha leitura Kontemporânea kona-ba kontestu jeoestratéjiku internasional sésulu XX nian, permeadu ho riskus foun no ameasa – agora ne’ebé difunde, multidimensionais no ho karater liu-liu internu, hodi halo forte fronteira entre defeza no seguransa. Ezije mós, nune’e, leitura diak id aba ambiente seguransa iha sékulu XXI, atu halo fali avaliasaun ba papel no funsaun ba instituisaun defeza Estadu Timor no nia pozisaun iha relasaun esterna iha area ida ne’e, liu-liu koa-ba seguransa kooperativa no nia partisipasaun iha asaun koletiva humanitarian no paz iha ámbitu organizasaun Nasoes Unidas no forum internasional sira seluk.
Atu konsolida metin liu tan planeamentu estratéjiku ba defeza no militar, ne’ebé nia dokumentu ne’e fundamental ba dezenvolvimentu iha kapasidade esensial F-FDTL nian, hodi hala’o sira nia misaun, no hodi fo’o orientasaun ba siklu planeamentu forsas, defeza sei fo’o kontinuidade ba elaborasaun edifísiu estruturante ba planeamentu estratéjiku defeza no militar nian. Ho aprovasaun Konseitu Estratéjiku ba Defeza no Seguransa Nasional, no defeza sei hametin edifísiu estruturante planeamentu estratéjiku nian hodi konsolida diretiva ministerial ba planeamentu no defeza militar, Konseitu Estratéjiku Militar, Misaun F-FDTL, Sistema no Dispozitivu forsas nian no propoin Lei Programasaun Militar nian, hodi moderniza no profesionaliza F-FDTL. Ho vizaun ida ne’e, planeamentu Forsas serve atu halo planeamentu estratéjiku ne’ebé bazeadu iha avaliasaun nesesidade ba defeza nasional konforme risku no ameasa ne’ebé identifika ona.
Governu mós sei asume estratéjia nebé sei efikaz liu tan, kona-ba seguransa jeoestratéjika no marítima, ne’ebé konsidera eventus foin lalais ne’e iha parte barak iha mundu tomak, iha nebéh aktus terrorismu aumenta, nomós tráfiku humanu no krimes organizadus seluk. Iha parte seluk, konsidera katak pozisaun jeográfika Timor-Leste, ho ninia Zona Ekonómika Ezkluziva ne’ebé luan no nia rikeza iha rekursus naturais iha Tasi laran ne’ebé hale’u teritóriu tomak, inklui rekursus enerjétikus hosi Tasi Timor, sai urjente atu hare oin-sá dezenvolve kapasidade naval atu Timor-Leste iha kondisaun atu proteje no prezerva ninia rekursus no nia Povu.
Nune’e, Defeza sei konsolida lejislasaun ne’ebé nesesáriu hodi hadia Sistema Autoridade Marítima Timor-Leste (SAMTL) no Autoridade Marítima Nasional, no implementa operasionalmente nia funsionamentu hanesan entidade ne’ebé ezerse poder públiku iha espasu maritime, iha soberania no juridisaun nasional no ho funsaun estrutura superior diresaun nian, administrasaun no koordenasaun hosi órgaun no servisu ne’ebé hala’o iha ámbitu SAMTL.
Governu, iha área defeza, sei buka alkansa objetivus hirak tuir mai:
- Defende soberania nasionál, konsolida paz no estabilidade no promove rekonsiliasaun no unidade nasional;
- Promove servisu militar, núdar dever patriótiku no inkute iha profisionais setor ida ne’e atu sai modelu ezemplar ba sidadania no integridade;
- Envolve F-FDTL iha dezenvolvimentu ekonómiku, sosial no humanu País nian;
- Dezenvolve asoens kooperasaun bilateral no multilateral, ba promosaun no prezervasaun ba paz no ba estabilidade nasional, rejional no mundial, iha fortalesimentu ba seguransa koperativa;
- Asegura partisipasaun Forsas Armadas timor-nian iha forsas multinasionais no iha organizasoens internasionais, inklui operasoens ba manutensaun de paz no operasoens humanitárias husi Nasoens Unidas;
- Treina no hadia kapasidade Forsas Armadas atu fó apoiu ba populasaun sivil, liu-liu iha tempu dezastres naturais no kazus emerjénsia sira seluk, iha ámbitu sistema integradu seguransa nasional nian;
- Hasa’e kbit komponente naval ba iha defeza, vijilánsia, kontrolu no fiskalizasaun ba atividades marítimas no portuária iha ámbitu sistema autoridade maritime Timor-Leste nian;
- Promove no hari’i Komponente Apoiu Aéreo Lijeiru hodi partisipa ho forma integrada iha defeza militar país, nune’e mós halo patrulha ba espasu aéreo nasional no partisipa iha misaun humanitarian sira hodi apoia ba populasaun sivil sira;
- Promove no hadia kapasidade hotu-hotu iha F-FDTL ne’ebé identifika ona iha Konseitu Estratéjiku Defeza no Seguransa Nasional ;
- Elabora Konsneitu Estratéjiku Militar no Lei ba Programasaun Militar nian;
- Haforsa edifísiu estruturante Planeamentu Estratéjiku Defeza no Militar nian;
- Promove estudu no reflesaun kona-ba obrigatoriedade ba servisu militar;
- Promove partisipasaun feto iha setor Defeza, inklui fó oportunidades iha progresaun karreiras, ne’ebé promove igualdade ba jéneru.
Atu alkansa objetivus hirak ne’e, sei implementa asoens hirak tuir mai:
- Asegura atu setor Defeza, inklui F-FDTL, sai kredível, profisional no ekipadu ho diak, ho kbit boot no luan atu hala’o misoens oi-oin, hodi bele partisipa iha esforsu seguransa, estabilidade no dezenvolvimentu nasional (PED 2020);
- Haré fali ka revê no atualiza “Estudu Estratéjiku Forsa-2020” no defini fali planu ba dezenvolvimentu no konsolidasaun ba Forsas Armadas, iha buat ne’ebé presiza to’o estabelese dokumentus estruturante ba Planeamentu Estratéjiku Defeza no Militar;
- Implementa Konseitu Estratéjiku kona-ba Defeza no Seguransa Nasional, inklui revizaun no aprovasaun ba nia kuadru legal;
- Elabora Diretiva Ministerial ba Planemanetu no Defeza Militar, Konseitu Estratéjiku Militar, Misaun hirak F-FDTL nian, sistema no dispozitivu forsas sira nian no propin lei ba programasaun militar hodi konsolida siklu planeamentu estratéjiku defeza nian;
- Hadi’a infraestruturas no harí instalasoens foun ba komponentes tomak, inklui bazes teritoriais no navais nebé prinsipais;
- Halo planu ba estabelesimentu Akademia konjunta ba Forsas Defeza no Forsas sira no Servisu Seguransa nian;
- Harí’i Bairros Militares, iha fatin-fatin nebé sei identifika no presiza duni;
- Dezenvolve estudus no planus investimentu ba konstrusaun Hospital Militar Ida, ne’ebé dedika ba prestasaun kuidadus saúde pesoal militar, polisial, no veteranus sira;
- Abastese F-FDTL ho ekipamentu, material no armamentu modernu no ho kualidade, atu hare’e ba lejislasaun nasional no internasional ne’ebé vigora hela;
- Implementa polítika integrada ba dezenvolvimentu ba rekursus humanus iha setor defeza;
- Hadi’a prosesus rekrutamentu militar, ho baze iha méritu;
- Hadi’a sistemas no teknolojia informasaun no dezenvolve sistema de Komandu, Kontrolu, Komunikasaun, Komputadores no Informasaun;
- Aumenta kapasidade ba komponentes operasionais, terestre no naval;
- Abastese ka fó ba komponente naval meius ne’ebé adekuadus hodi hala’o ninia misaun;
- Estabelese no kapasita Autoridade Marítima Nasional, hodi asegura soberania no juridisaun nasional no defeza rekursus marítimus nian;
- Investe iha formasaun ba rekursus humanus, sivil no militar sira, hodi asegura funsionamentu ne’ebe diak ba Autoridade Marítima Nasional;
- Reforsa dezenvolvimentu iha Unidades Forsas Espesiais nian;
- Hahú hari’I Komponente apoiu aéreo hodi partisipa ho forma integrada iha defeza militar nasaun nian, hanesan mós halo patrulha ba espasu aéreo nasional no partisipa iha misaun humanitarian hodi apoia populasaun sivil sira;
- Konsolida kooperasaun bilateral no multilateral iha área Defeza, promove parseria estratéjika ho paízes parseirus no kontribui ba dezenvolvimentu nasional no internasional;
- Kria oportunidades ba treinu no apoiu lojístiku hodi aumenta partisipasaun elementus F-FDTL iha operasoens ba manutensaun da paz no operasoens humanitárias Nasoens Unidas nian;
- Reforsa kapasidade iha setor Defeza, iha ámbitu unidades de enjenharia no saúde, hodi fó prestasaun de apoiu ba populasaun sira;
- Implementa Sistema Alerta Nasional no had’ia kapasidade hodi hatán ba dezastres naturais no emerjensias;
- Promove hamutuk ho Forsa no Seervisu Seguransa, nune’e mós ba protesaun Sivil, ezersísiu hamutuk iha ámbitu sistema integradu Seguransa Nasional nian;
- Kontinua dezenvolve medidas no implementa asoens ne’ebé bele lori ba iha prosesu reforma ida ne’ebé justu no dignu, ba Veteranus sira ne’ebé sei ativu hela iha F-FDTL.
Seguransa, nudar funsaun ka dever essensial ida mós ba Estadu, sai hanesan kondisaun indispensável ba ezersísiu direitus no liberdades fundamentais sidadauns sira-nian, no prezervasaun estabilidade iha sosiedade laran rasik no funsionamento normal atividade ekonomika, depende tebe-tebes ba garantia ida ne’e.
Tuir Konstituisaun, PNTL no servisus de Seguransa iha dever atu defende legalidade demokrátika no garante seguransa interna ba sidadauns, no Polísia no Forsas de Seguransa labele tama ka defende partidu ida, hodi bele atua ho forma ezemplar ka hodi sai nudar ezemplu, hatudu respeitu ba ema hotu-hotu.
Nune’e, Governu assume, hanesan prioridade ba nia asaun, kaer politikas no medidas nebé konkretas hodi kontinua garante katak Timor-Leste País ida nebé seguru duni, hodi reforsa autoridade Estadu-nian, no hodi dezenvolve no konsolida efikásia Forsas no Servisus de Seguransa, no rekonhese mós katak, iha área ida ne’e, investimentu sá-ida deit sei lori, iha kurtu, médiu no longu prazo, vantajens no benefísios nebé diak.
Governu mós sei kontinua implementa plano estratjiku abranjente ida, nebé bele fó resposta ba objetivus estratéjikus, husi nia realidade rasik, no loke-an ba kestoens relevantes, hanesan prevensaun de riskus ba estabilidade social, kombate ba kriminalidade, protesaun civil no sinistralidade ka asidentes iha estrada. Iha setor seguransa, Governu sei kontinua implementa planu ida abranjente, ba tempu naruk ka longo prazu, hodi asegura katak setor seguransa kumpre nia papel primordial atu servi povu no garante paz, seguransa no estabilidade.
Governu hakarak alkansa objetivus hirak tuir mai:
- Dezenvolve no hare’e hikas kuadru legal ba instituisoens iha setor seguransa interna no protesaun sivil, haktuir polítika ne’ebé estabelese ona iha PED 2011-2030 no iha Konseitu Estratéjiku Defeza no Seguransa Nasional;
- Dezenvolve kapasidade operasional husi Instituisoens seguransa interna no protesaun sivil, hodi hadi’a sira iha kumprimentu misoens nebé simu;
- Intensifika deskonsentrasaun servisus, hodi hakbesik tan ba sidadauns sira, iha territóriu nasional tomak;
- Kontinua haré atu reforsa Protesaun Sivil, iha ninia implementasaun lolós tuir lei no iha Área operasional husi Autoridade Nasional Protesaun Sivil;
- Kontinua hadi’a Servisus de Migrasaun, hodi implementa leis no regulamentus nebé vigora, liuliu Lei (foun) de Migrasaun e Asilu;
- Reforsa kapasidade Diresaun Nasional Seguransa Rodoviária, atu garante katak iha servisus asesíveis ba sidadauns sira no atu adopta regras no prosedimentus iha jestaun no prosesu halo autus ba kazus iha Estrada;
- Aperfeisoa mekanismus internus monitorizasaun nian no iha reporte kona-ba kumprimentu ba respeito direitus humanus;
- Kontinua hadi’a Sistema prevensaun no rezolusaun ba konflitus komunitárius;
- Reforsa formasaun no espesializasaun iha Rekursus umanus, liu husi programas estudu ka estájius, ba media no longa durasaun, iha instituisoens hanesan iha Estados-membros CPLP;
- Reforsa kooperasaun bilateral ho Estadus-membros CPLP ho ASEAN, iha áreas importantes ba kompetensias espesializadas no iha assistênsia téknika;
- Avalia, revê no atualiza Plano Estratéjiku Seguransa Interna nian 2030, atu nuné bele ajusta ho dezafius atuais ka ohin-loron nian, iha setores seguransa interna no protesaun sivil;
- Implementa Konseitu Estratéjiku ba Defeza no Seguransa Nasional no ba kapasidade ne’ebé identifika on aba iha forsas no servisu Seguransa nian;
- Aperfeisoa prosedimentus no mekanismus ba planeamentu, orsamentasaun, jestaun finanseira, aprovizionamentu, lojístika no rekursus humanus, liu husi implementasaun leis nebé vigora no adopsaun regras no prosedimentus uniformes ka hanesan no transparentes, iha kada área nebé temi iha leten;
- Asegura orden no seguransa ema nian no sasán, garante paz no estabilidade nomós harmonia sosial, hodi prevene no kombate kriminalidade;
- Garante respeitu ba direitus humanus sidadaun hotu nian, ho atuasaun forsas seguransa nian;
- Profisionaliza forsas no Servisus seguransa;
- Moderniza instituisaun ida ne’e, inklui mós sistemas no prosesus, hodi adopta prosedimentus nebé modernus no efisientes, nomós liu hosi uza teknolojia informasaun;
- Promove partisipasaun Feto iha Setor Seguransa, inklui kriasaun oportunidades ba progresaun karreiras.
Nune’e, sei dezenvolve asoens hirak tuir mai:
- Asegura atu setor seguransa, inklui mós Polísia Nasionál Timor-Leste, bele ona funsiona ho profisionais kualifikadus no responsáveis, ne’ebé hetan apoiu iha infraestruturas no ekipamentus modernus, no haktuir didiak regulamentus ne’ebé promove efikásia, responsabilidade no boa governasaun iha Setor ne’e (PED 2020);
- Kontinua implementa Planu Estratéjiku ba Seguransa Interna tinan 2030, hodi tau maten liu ba tempu badak ka kurtu prazu, hodi implementa faze daruak, ne’ebé dedika ba “Alargamento no Dezenvolvimentu ba Segurança Interna” (2016-2020);
- Reforma kuadru legal hodi halo modernizasaun no hadi’a atuasaun polísia no diresoens sivil no operasional nian, haktuir Konseitu Estratéjiku ba Defeza no Seguransa Nasional no PED 2011-2030;
- Haré fali ka revê no halo reforma ba kuadru legal atu halo kontrolu efetivu ba iha fronteiras terrestre no marítima;
- Revê no atualiza Regulamentu de Disiplina PNTL nian;
- Kria mekanizmu prevensaun no jestaun konflitu atu muda atitudes no mentalidades, promove demokrasia, toleránsia no respeitu ba diferensa;
- Reforsa modelu polisiamentu komunitáriu no kapasita forsas polisiais hodi buka rezolve konflitus, hodi orienta profisionais iha setor ne’e ba modelu polisiamentu ida ne’ebé tau matan ba komunidades sira;
- Garante iha implementasaun Decreto-Lei ba Artes Marsiais no Armas brankas, reforsa estatuto Komisaun Reguladora Artes Marsias (CRAM) no mós fó kontinuidade ba prátika polisiamentu komunitáriu, ho vizibilidade, envolvimentu no profisionalismu);
- Hadi’a tan kapasidade operasional, iha konsolidasaun seguransa públika;
- Hadia diak liu kapasidade operasionál hodi halo prevensaun ba kriminalidade no investigasaun criminal (iha tutela Ministériu Justisa nian);
- Reforsa koordenasaun no kooperasaun entre Polísia Nasionál Timor-Leste no Polísia Sientífika ba Investigasaun Kriminal;
- Reforsa kapasitasaun institusionál no moderniza infraestruturas, ekipamentus no teknolojias informasaun iha setor, inklui mós tau iha informátika sistema rekolha no tratamentu ba informasaun;
- Investe iha kapasitasaun forsas seguransa kona-ba respeitu iha atendimentu ba públiku, hodi asegura atendimentu ne’ebé adekuadu ba Feto no labarik sira;
- Asegura ezisténsia Unidade Tráfegu no Seguransa Rodoviária ne’ebé formadu ho diak no profisionál, iha estradas rai laran tomak, nune’e garante kumprimentu ne’ebé rigorozu iha kódigu estrada (PED 2020);
- Promove Diresaun Nasional Seguransa Rodoviária no hamenus asidente, nune’e mós aumenta asaun Polísia sira nian, hodi prevene no kontrola, nune’e mós liuhosi promosaun kampanhas ne’ebé abranjente iha edukasaun rodoviária;
- Promove edukasaun sívika ba sidadauns hotu, kona-ba utilizasaun via públika no ba regras tránzitu, iha nível intersetorial;
- Haré fali no elabora kuadru legal ida ne’ebé bele harmoniza no hadi’a lejislasaun rodoviária nian no elabora Planu Nasional kona-ba Prevensaun no Seguransa Rodoviária;
- Proteje no prezerva patromóniu Estadu, tuir objetivus ne’ebé aprovadu ona;
- Kontinua dezenvolve kooperasaun internasional ho parseirus dezenvolvimentu, hodi asegura dezenvolvimentu iha setor;
- Kontinua investe iha infraestruturas, inklui mós edifísiu sivil, eskuadras no Sentrus formasaun.
- Regulamenta Lei foun n.o 11/2017, 24 maiu, kona-ba Migrasaun no Asilu, no elabora ‘Green list’ foun ida;
- Aprova modelos no formulárius nebé nesesárius atu implementa Lei Migrasaun no Azilu;
- Regulamenta organizasaun, konteúdu no funsionamentu ba Sistema de Jestaun Fronteiras;
- Implementa rede digital própria id aba komunikasoens ba Sistema jestaun fronteiras, nebé permite ligasaun entre Diresaun Jeral no Delegasoens rejionais no Postos konsulares;
- Estabelese konseitu fronteiras electronikas (E-Gates) iha postos pinsipais entrada ka ema tama mai;
- Revê estatuto pessoal Servisu Migrasaun nian, hodi garante iha definisaun klara kona-ba funsoens no karreiras ba funsionarios sira iha instituisaun né;
- Konstrói edifísiu próprio ida ba Diresaun Jeral do Servisu de Migrasaun;
- Hadi’a infraestruturas no ekipamentus iha servisus migrasaun iha fronteiras hodi asegura kontrolu ba tama-no-sai sidadauns nasionais no estranjeirus;
- Regula no implementa Lei Foun kona-ba Migrasaun no Asilo;
- Forma no reforsa kapasidades profisionais servisus migrasaun nian no kontrolu iha fronteiras.
6.9.4 Servisu Nasional Intelijénsia
- Aprova no implementa Planu Estratéjiku Servisu Nasional de intelijénsia;
- Promove formasaun rekursus humanus no kapasitasaun institusional, iha Servisu Nasional de Intelijénsia;
- Adopta servisus ho meius ne’ebé adekuadus iha peskiza, rekolha no análize informasaun no dadus, hodi kapasita instituisaun ho ekipamentu no meius teknolójikus ne’ebé nesesárius, ba dezempenhu ninia funsaun;
- Promove koordenasaun no kooperasaun ho Forsas de Defeza no Forsas de Seguransa, atu prevene no hasoru ameasas internas ka esternas;
- Promove kooperasaun internasional entre Servisu Nasionál de Intelijénsia de Timor-Leste ho entidades konjéneres paízes seluk nian.
6.9.5 Autoridade Nasional Protesaun Sivil
- Elabora ka halo Lei de Baze da Protesaun Sivil, hodi define enkuadramentu legal no operasional ba Sistema Nasional de Protesaun Sivil;
- Dezenvolve kareira profisional ba funsionárius Protesaun Sívil no Bombeirus sira, liuhosi kriasaun estatutu rasik;
- Harí edifisiu proprio ba Autoridade Nasional Protesaun Sivil, nebé iha ekipamentus nesesárius ba planeamentu no koordensaun iha atividades protesaun sivil no bombeiros sira nian;
- Organiza no implementa sistema númeru úniku emerjénsia nian, ba servisu apoiu Polísia, médikus no Bombeirus sira;
- Estabelese akordu kooperasaun Bilateral iha area Protesaun Sívil no Bombeirus;
- Providensia katak iha fundus, nebé alokadus, ba nesesidades operasionais nebé mosu husi situasaun emerjensia ka dezastres naturais;
- Dezenvolve programa hodi apoiu ba kapasitasaun rekursus humanus, nune’e mós infraestruturas no ekipamentus ne’ebé presiza atu atua iha protesaun sivil, inklui mós Korpu de Bombeiros, organizadu no professional, atu bele lori sira-nia misaun servisu ho efisiénsia no responsabilidade (PED 2020);
- Kapasita Autoridade Nasional de Protesaun Sívil;
- Dezenvolve Servisu Nasional Bombeirus;
- Haré fali no estabelese kuadru legal ida kona-ba protesaun sívil, inklui mós iha aprovasaun Lei de Baze iha Protesaun Sívil;
- Investe iha formasaun ba profisionais husi instituisaun Protesaun Sívil, inklui mós Bombeirus;
- Kria mekanizmu Alerta, atu reaje no aviza molok iha situasaun dezastre natural, no meius adekuadus ba resposta no atuasaun.
6.10 Relasaun Internasional no Polítika Esterna
Timor-Leste hanesan Nasaun kiik ida, ho lokalizasaun jeográfika estratéjika tebes, ne’ebé nia seguransa depende ba estabelesimentu relasaun amizade no kooperasaun sólida ho paízes hosi fatin-fatin iha mundu, maibé, liu-liu, ho paízes vizinhus, paízess iha rejiaun no paízes ne’ebé Timor Leste partilha lasus kulturais, istórikus no solidariedade hori uluk kedas, hodi fo hanoin kon-serteza kona-ba paízes ho língua ofisial portugueza.
Nomós konsistente ho fundamentus konstituisaun nian, Timor-Leste kaer metin prinsípius kona-ba independénsia nasional, direitu povus sira nian ba autodeterminasaun no independénsia, soberania permanente povu-nian kona-ba ninia riku-soi no rekursus naturais, kona-ba protesaun ba direitus humanus, respeitu malu iha soberania, integridade teritorial no mos kona-ba igualdade entre Estadus no kona-ba labele iha interferénsia iha asuntus internus Estadus nian.
História independénsia nasional labele hadok-an husi atus diplomátikus, amizade no solidariedade hosi governus no povus iha mundu tomak. Objetivu polítika externa timorense labele iha dalan seluk, se lae atu kontinua mantein no reforsa relasoens amizade no kooperasaun, hodi promove, iha palku internasional, rekonsiliasaun, paz, estabilidade, justisa no orden ekonómika internasional, ne’ebé bele permite atu hala’o objetivus hirak ne’e, hodi kontribui hamenus kiak iha nível mundial.
Nudar nasaun joven ida ne’ebé sei iha faze atu dezenvolve-an, Timor-Leste, tenke lori polítika esterna ida ne’ebé promove kooperasaun bilateral no multilateral, hodi loke dalan ba parserias kulturais, ekonómikas no komersiais ho nasoens sira seluk, liu-liu atu atrai investimentu no kapasitasaun ba instituisoens no ba rekursus humanus Paíe ne’e nian.
Iha kontestu ida ne’e, Governu sei hamosu objetivus hirak tuir mai, iha ámbitu relasoens internasionais no polítika esterna:
- Promosaun ba intereses nasionais no ba imajen país-nian, iha nível internasional;
- Fortalese relasoens amizade, kooperasaun no solidariedade ho Estadus hotu-hotu, tuir prinsípius konstitusionais no tuir polítika “zero inimigus”;
- Reforsa lasus amizade no kooperasaun ho vizinhus ne’ebé besik liu, hanesan Indonézia no Austrália;
- Fó atensaun liu atu reforsa relasoens internasionais ho Rai sira ne’ebé Timor-Leste partilha lasus histórikus, kulturais no amizade, nune’e mós ho sira nebé ita iha língua komun, hanesan komunidade Paízes de Língua Portugueza;
- Reforsa solidariedade, kooperasaun no ajenda komun ida ba paízes frájeis no afetadus ho konflitu, liu-liu atu implementa inisiativas ne’ebé bele lori Rai sira né ba dalan dezenvolvimentu no ba konsolidasaun paz no estabilidade, iha ámbitu g7+;
- Reforsa relasoens internasionais ho paízes ne’ebé empenhadus (ka haka’as-an) atu konsolida sira-nia dezenvolvimentu no defende integridade teritorial, hanesan Estadus husi Ilhas ki-kiik iha Pasífiku, ne’ebé buka hela hala’o sira dezenvolvimentu, nune’e mós ho paízes sira ne’ebé empenhadus atu uza no kontrola sira-nia rikeza, hodi fó benefísius ba sira-nia povu;
- Reforsa relasoens amizade no kooperasaun bilateral ho paízes iha Sudeste Aziátiku, inklui loke tan no konsolida embaixada iha paízes membrus ASEAN nian, hodi kontinua promove reformas nasionais ne’ebé alinha ona ho diretrizes Asosiasaun ne’e nian, nune’e bele hatutan esforsus hotuhotu, atu Timor-Leste sai membru efetivu ho plenu direitu iha ASEAN;
- Reforsa relasoens amizade no kooperasaun bilateral ho paízes amigus nebé sai parseirus importantes ba dezenvolvimentu, hanesan Portugal, Austrália, Indonézia, Estadus Unidus Amérika, Kuba, Nova Zelándia, Japaun, Koreia do Sul, China, nune’e mós ho paízes nebé pretense ba BRICS, CPLP nune’e mós ho paízes hosi Rejiaun Golfo;
- Reforsa relasaun amizade no kooperasaun ho Santa Sé no kria kondisaun atu implementa Konkordata;
- Prepara adezaun ba Commonwealth;
- Konsolida lasus amizade no kooperasaun ho paízes iha Uniaun Europeia, nune’e mós kontinua aposta iha projetus kooperasaun ne’ebé hetan parseria ho organizasaun ida ne’e;
- Reforsa envolvimentu Timor-Leste iha Organizasaun Nasoens Unidas, liu-liu iha inisiativas no enkontrus ne’ebé tau matan ba paz, rekonsiliasaun no dezenvolvimentu ekonómiku no sosial povus mundu tomak nian, nune’e mós atu kontinua promove implementasaun Objetivu ba Dezenvolvimentu Sustentável, no partisipasaun iha debates konstrutivus, hodi halo reforma ba Konselhu Seguransa, nomós, kona-ba partisipasaun forsas armadas no polisiais timor-oan, iha operasoens ba manutensaun da paz no operasoens humanitárias husi ONU;
- Defende prinsípius fundamentais Movimentu Naun-Alinhadu no Karta das Nasoens Unidas, kona-ba prezervasaun no promosaun paz iha mundu, liuhosi diálogu no diplomasia entre Estadus, hodi evita uza fali forsa atu rezolve konflitus;
- Kontinua hametin papel Timor-Leste iha organizasoens rejionais no internasionais, hanesan Fórum das Ilhas do Pasífiku, Fórum Rejional ASEAN, Diálogu do Pasífiku Sudoeste, Grupu Estadus Afrikanus ho Caraíbas no Pasífiku, ACP-UE, Banku Mundial, Fundo Monetário Internasional, Banku Asiático ba Desenvolvimentu, Asian Infrastructure Development Bank, Organizasaun Mundial ba Komérsiu, Bali Democracy Fórum, Melanesian Spearhead Group, Initiativa Koral Triangle, no organizasoes internacionais sira seluk.
6.11 Delimitasaun Fronteiras Terrestres no Marítimas
Timor-Leste, nasaun kosteira ida iha sudoeste aziátiku, situadu entre vizinhus rua nebé boot tebetebes. Husi norte, oeste no leste iha arkipélagu indonézio. Iha Sul, kontinente australianu nebé boot no luan, besik kuaze 300 milhas náutikas, hosi Tasi. To’o loron 6 fulan Marsu tinan 2018, laiha fronteiras marítimas permanentes, ho nia vizinhus rua ne’e, Austrália no Indonézia.
Iha ámbitu polítika externa, delimitasaun fronteiras, iha tasi no rai, sai prioridade ida, tanba ne’e kestaun soberania nasional. Ho ida ne’e, hori uluk kedas bain-hira hahú independénsia, Timor-Leste dezenvolve esforsus atu hahú negosiasaun ho Austrália no Indonézia, hodi hetan delimitasaun ba fronteiras.
Ida ne’e sai hanesan kestaun soberania, liu-liu ba nasaun ida ne’ebé simu sakrifísius hotu, iha tinan 24 nia laran, atu defende ninia liberdade no independénsia. Fronteira ikus ba luta timor-nian maka iha tasi laran nebé hale’u Timor-Leste.
Importante mós atu afirma fali katak, ba povu Timor-Leste, nudar ilha. tasi ne’ebé hale’u sai parte integrante ba iha nia moris loron–loron nian no ho nia signifikadu espiritual, hosi lenda ne’ebé hatete katak timor-oan sira mai hosi Avó-lafaek. Povu depende ba nia tasi, ba nia sustentu no subsisténsia rasik, liuhosi peska no kaer espesies husi tasi. No mós, resifes koral no fatuk lolon naruk no klean iha tasi-laran, ne’ebé hale’u ilha Timor-Leste, hetan importánsia boot tamba bele sai atrasaun diak tebe-tebes ba iha dezenvolvimentu turístiku.
Nune’e mós, nasaun buka dezenvolve ninia indústria petrolífera no hakarak atrai investimentu ba rezervas petróleo no gás, ne’ebé nakonu iha tasi okos, iha kosta sul. Atividades petrolíferas iha Tasi Timor dau-daun ne’e regula liuhosi akordu provizóriu, atu fahe rekursus ho Austrália, ne’ebé kaer tuir buat nebé hakerek iha Tratadu, ne’ebé uluk Austrália ho Indonézia mak assina, durante kedas tempu okupasaun militar.
Ho razaun ida ne’e, bain-hira hahú hetan independénsia, prioridade prinsipal ida ba Nasaun maka hetan delimitasaun permanente iha fronteira marítima, haktuir direitu internasional. Estabelesimentu fronteira marítima ne’ebé permanente, sei permite Timor-Leste atu tau iha mapa ninia fronteiras, terrestres no marítimas, ne’ebé sei hetan rekonhesimentu internasional, hodi permite tau seguransa boot no fó serteza ba dezenvolvimentu indústrias no servisus lubun ida, inklui mós iha área seguransa, imigrasaun, peskas, turismu no alfándegas.
Iha lidun seluk, sei dudu dezenvolvimentu emprezarial no investimentu, inklui mós setor petrolíferu. Kresimentu no diversifikasaun ekonómika reprezenta konstrusaun ba futuru nebé prósperu, seguru no sustentável, ba Timor-Leste.
Iha tempu badak, Governu sei reativa fali negosiasoens ho Indonézia, hodi finaliza delimitasaun fronteira terrestre, ho deit ona segmentos rua (Oben/Bijael Sunan e Citrana) iha Oé-Kusi, hodi nune’e asegura definitivamente nia direitu soberania kona-ba espasu territorial Timor-Leste nian. Relasiona ho delimitasaun fronteira marítima ho Indonézia, hahú ona mós konsultas formais, hodi dezenvolve daudaun ona, hosi governus rua ne’e, prinsípius no orientasoens atu tama ba negosiasoens, no konkorda ona atu tuir aplikasaun direitu internasional, iha ámbitu Konvensaun Nasoens Unidas ba Direitu ba Tasi (CNUDM), hodi define fronteiras marítimas entre nasoens rua ne’e.
Nune’e, Governu sei retoma fali negosiasoens formais kona-ba fronteiras marítimas, hafoin hetan delimitasaun final iha fronteira terestre. Nune’e, diskusoens internas no preparasaun dokumentasaun polítika, téknika no legal ne’ebé sei orienta negosiasoens sira ne’e, sei komesa prepara dau-daun ona.
Loron 6 fulan Marsu tinan 2018, asinala duni momentu históriku ida ba ita-nia nasaun, ho asinatura Tratadu Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália, iha Nova Iorque. Tratadu ida ne’e mosu nudar rezultadu hosi prosesu ida naruk ba rezolusaun disputas entre paízes rua ne’e, kona-ba áreas maritimas idai-idak nian, prosesu ne’ebé inklui mós esforsus diplomátikus, konsultas no negosiasoens bilaterais nomós liuhosi prosesus legais entre Estadus rua ne’e. Wain-hira hahú, pela primeira vez iha história, iha fulan Abril tinan 2016, prosesu konsiliasaun obrigatória ho Austrália, iha ámbitu Konvensaun Nasoens Unidas kona-ba Direitu ba Tasi, Timor-Leste konsegue, durante tinan 2017 tomak, lori Austrália ba tur iha meza atu negoseia. Ho asisténsia hosi Komisaun Konsiliasaun, paízes rua ne’e fó pasus signifikativus ho objetivu atu halo akordu ida kona-ba fronteiras marítimas permanentes, hodi, finalmente, iha Sede Nasoens Unidas iha Nova Iorque, ho prezensa hosi Sekretáriu Jeral Nasoens Unidas, Eng.º António Guterres, bele assina duni Tratadu ne’e.
Governu sei, ho prioridade másima, dezenvolve esforsus atu implementa Tratadu kona-ba Fronteiras Marítimas, inklui kedas mós prosesu ratifikasaun hosi Parlamentu Nasional, nune’e mós kontinua negosiasoens ho kompanhias petrolíferas ne’ebé envolve iha Kampu Greater Sunrise, hodi estabelese rejime espesial ida nebé fó benefísius ba parte rua hotu.
Nune’e, Governu sei kontinua dezenvolve esforsus hodi implementa akordu ne’ebé estabelese ona ho Austrália, hodi rekonhese ligasaun nebé labele hakotu entre delimitasaun fronteira marítima no kriasaun rejime espesial ida ba dezenvolvimentu Greater Sunrise, ne’ebé inklui dezenvolvimentu rekursus nian no dispozisoens kona-ba fahe reseitas, ne’ebé sei mai hosi esplorasaun rekursus hirak ne’e. Negosiasoens sira ne’e sei tuir polítika ida nebé firme, atu defende intereses nasionais, hodi harései ba dezenvolvimentu social no ekonómiku, ne’ebé sustentável ba Povu timor.
Relasiona ho susesu iha prosesu konsiliasaun obrigatória no konsidera mós publikasaun hosi “Relatóriu Final no Recomendasaun hosi Komisaun Konsiliasaun”, Timor-Leste, iha nia ámbitu polítika esterna, sei kontinua promove direitu internasional no rezolusaun pasífika ba disputas entre Estadus, hodi partilha ninia esperiénsia rasik no partisipa iha konferénsias no fóruns internasionais, ne’ebé promove direitu internasional, direitu internasional ba Tasi no, liuliu Konvensaun Nasoens Unidas ba Direitu ba Tasi, nomós kona-ba prinsípiu katak Estadus hotu-hotu tenke, ho ‘boa-fé’, kumpre idaidak nia obrigasoens, tuir direiru internasional no respeita direitus legais Estadus seluk nian. Estadus hotu-hotu, boot ka kiik, hanesan deit perante direitu internasional no perante tribunais internasionais.
Iha nível internu, Governu sei implementa medidas estratéjikas atu defende independénsia no integridade teritorial, inklui mós supervizaun ba espasu terestre, marítimu nomós aéreo, iha ámbitu reforsu soberania nasional.
6.11.3 Dezenvolvimentu Institusional
Ho objetivu atu implementa polítika esterna Nasaun-nian, iha ámbitu relasaun internasional, Governu sei kontinua hametin instituisoens ne’ebé responsáveis ba aplikasaun ninia polítika esterna no atu promove kooperasaun bilateral no multilateral, ne’ebé orienta ba dezenvolvimentu Nasaun.
Nune’e, Governu sei:
- Kontinua dezenvolve kuadru legal, ne’ebé lori ba fortalesimentu setor ida ne’e, inklui mós estruturasaun no hasa’e estatutu ba karreiras diplomátikas, nune’e mós atu regula direitus no deveres funsionárius sira-nian, iha servisus diplomátikus;
- Aprova no implementa lejislasaun kona-ba Protokolu Estadu, ne’ebé institusionalizada prosedimentus lubun ida no regras internas, iha relasionamentu entre Timor-Leste ho Estadus sira seluk, hodi nune’e dignifika Nasaun no Nasaun-nia reprezentantes sira;
- Kontinua halo elaborasaun, produsaun no aprovasaun ba Dokumento Mutin (Livro Branco de Política Externa);
- Harmoniza kompromisus internasionais, ne’ebé vinkula Estadu Timor-Leste no halo nia divulgasaun intersetorial, hodi hadi’a profisionalismu no hadi’a asaun husi Estadu, nune’e mós atu kumpre obrigasoens ne’ebé Estadu assume tiha ona;
- Sistematiza prosedimentus no regulamentasaun kona-ba Tratadus Internasionais no garante prezervasaun no divulgasaun dokumentus ne’ebé relasiona ho asinatura Tratadu Internasionais, Akordus, Memorandus de Entendimentu no Protokolus, hodi identifika no promove entidade depozitória ba dokumentus sira ne’e;
- Aprova estatutu no hametin liu tan Institutu Estudus Diplomátikus, núdar entidade privilejiada ba formasaun diplomatas no profisionais, inklui mós oficiais hosi setor defesa no seguransa;
- Dezenvolve planu formasaun kontínua ba rekursus humanus iha Ministériu dos Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, inklui mós reforsu iha kompeténsia iha línguas nasionais no estranjeiras;
- Kontinua prosesu rasionalizasaun (katak hamenus) no redimensionamentu (katak bele haklot) ba misoens diplomátikas no konsulares iha estranjeiru;
- Hadia no atualiza portal Ministério Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, inklui mós hato’o ba públiku informasaun ne’ebé promove país no fasilita konhesimentu no asesu ba áreas interese nasional nian;
- Produz no fahe ba reprezentasoens diplomátikas tomak, materiais promosionais (atu promove) kona-ba ita-nia País, hodi atrai investimentu, komérsiu no turismu mai Timor Leste.
6.12 Komunidade Timor-Oan iha Estranjeiru
Governu empenhadu atu hametin lasu ne’ebé bele hametin ita nia kompatriotas sira iha estranjeiru. Ita entende katak, apezarde sirkunstánsia la hanesan ne’ebé bele halo timor-oan barak husik hela ita nia rai hodi ba buka seguransa no kondisaun vida ne’ebé diak iha rai seluk, ne’e fundamental tebes katak ita mantein nafatin, no se bele karik hametin liu tan, lasus ne’ebé liga timor-oan tomak iha estranjeiru ho Repúblika Demokrátika Timor-Leste. Ita nia kompatriota sira iha estranjeiru sai meiu diak ida hodi halo promosaun ida ba ita nia País iha estranjeiru.
Foin dadaun ne’e, liuhosi proposta Governu nian, Parlamentu Nasional aprova ona lejislasaun ida ne’ebé permite ba ita nia kompatriota sira iha estranjeiru hodi halo inskrisaun ba Resenseamentu eleitoral, hodi hare’e sira nia partisipasaun iha ita nia prosesu eleitoral ne’ebé hala’I iha tinan 2017 no 2018.
Partisipasaun polítika, aleinde sai núdar direitu fundamental ne’ebé rekonhesidu ba sidadaun timoaoantomak, hanesan mós instrument importante ida hodi hametin ligasaun ita nia konsidadaun siraba iha ita nia Komunidade Nasional.
Governu determinadu tebes atu kontinua promove medidas ne’ebé bele apoia ba ita niakompatriota sira ne’ebé hela iha estranjeiru no hametin liu tan nia ligasaun ho Timor-Leste, nune’e, propoin atu hala’o tarfeas hirak tuir mai:
- Aprova leis ne’ebé permite atu asegura prestasaun servisu públiku ba sidadaun timor-oan ihaestranjeiru, liu hosi Embaixadas no Konsuladus Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha estranjeiru;
- Hametin meius hirak ne’ebé iha Embaixadas no Konsuladus Repúblika Demojrátika Timor-Leste nian iha estranjeiru hodi fo’o prestasaun servisu kona-ba rejistus no notariadu basidadaun sira ne’ebé hela iha rai liur hosi teritóriu nasional;
- Hatama mekanismu hodi apoia no protesaun Konsular ba sidadaun timor-oan ne’ebé hela iha estranjeiru;
- Hadia mekanismu hodi fahe informasaun ba komunidade timor-oan iha estranjeiru, ne’ebé relasiona ho vida no ho interese ita nia Nasaun.