Timor-Leste partisipa iha Forum Globál kona-ba Redusaun Pobreza, Dezenvolvimentu no mós reforsa kooperasaun ho Xina

Ter. 02 juñu 2026, 09:12h
710782208_883797378096376_3361034208611850706_n

Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, partisipa iha Forum Globál kona-ba Redusaun Pobreza no Dezenvolvimentu (GPPAD) 2026, ne'ebé hala'o husi loron 26 to'o 28 fulan-maiu tinan 2026, iha Pekín, Repúblika Populár Xina, iha ne'ebé nia defende hametin kooperasaun internasionál hodi kombate pobreza, promove seguransa alimentár  no apoia dezenvolvimentu sustentável. 711909958_884862487989865_1911809473439156350_n

Forum ne'e halibur reprezentante sira husi nasaun hamutuk 60 resin no organizasaun internasionál sira atu diskute estratéjia kooperasaun nian iha kombate pobreza, dezenvolvimentu rurál, seguransa alimentár no kreximentu sustentavel. Durante ninia diskursu, Mariano Assanami Sabino afirma katak pobreza ne'e sai hanesan dezafiu globál ida ne'ebé ezije resposta hamutuk no solidariedade ne'ebé boot-liu entre país sira.

 “Laiha  país ida maka konsege rezolve dezafiu hirak-ne'e mesak. Solidariedade no kooperasaun globál ne’e  importante tebes atu garante dezenvolvimentu ida ne’ebé  inkluzivu no sustentável”, nia hateten.

Governante ne’e reafirma kompromisu Timor-Leste nian ba dezenvolvimentu rurál, moderniza agrikultura, kria oportunidade ba joven sira, hadi’a kondisaun uma komunidade nian, no mós hametin seguransa ai-han. Nia destaka mós papél peska nian hodi promove inkluzaun sosiál no hamenus moris-kiak.

Durante forum ne'e, Mariano Assanami Sabino rekoñese rezultadu hirak ne'ebé Xina alkansa hodi halakon pobreza estrema no hatudu Timor-Leste nia interese hodi hametin kooperasaun bilaterál iha área sira hanesan modernizasaun agrikultura, sistema irrigasaun, dezenvolvimentu hare íbridu, pekuária, formasaun profisionál, seguransa alimentár no  infraestrutura rurál.

Durante GPPAD 2026 ne’e, Vise-Primeiru-Ministru hasoru malu ho Ministru Agrikultura no Dezenvolvimentu Rurál Xina nian, Zhang Zhu. Sorumutu  ne'e permite atu hametin kooperasaun bilaterál iha área agrikultura, pekuária, veterinária, seguransa alimentár, inovasaun teknolójika no dezenvolvimentu rurál sustentavel, nune'e mós identifika oportunidades ba kooperasaun téknika, transferénsia koñesimentu no fortalesimentu institusionál.

 “Agrikultura kontinua sai pilár esensiál ida ba dezenvolvimentu ekonómiku no moris-di’ak komunidade rurál sira-nian iha Timor-Leste", destaka Mariano Assanami Sabino.

Iha ámbitu misaun ofisiál nian, delegasaun timoroan, ne'ebé mós inklui Embaixadór foun Timor-Leste nian ba Repúblika Populár Xina, Loro Horta, hala'o mós vizita ba projetu dezenvolvimentu rurál no agríkola iha Xina, inklui empreza  Pekin Wode Chenlong Biotechnology Co., Ltd. no mós aldeia Xiying no Nanshan, ne'ebé rekoñesidu ho sira-nia programa modernizasaun agríkola no revitalizasaun rurál.

Vizita hirak-ne'e permite delegasaun observa aplikasaun bioteknolojia, sistema agrikultura intelijente, turizmu rurál, komérsiu dijitál no mekanizmus ba dezenvolvimentu ekonómiku komunitáriu. Tuir Vise-Primeiru-Ministru, esperiénsia Xina nian fó lisaun importante sira ba Timor-Leste, liuliu iha nivel  planeamentu estratéjiku, investimentu iha rekursus umanus no promosaun benefísiu konkretu ba komunidade sira.

Timor-Leste la'ós atu kopia tomak modelu dezenvolvimentu Xina nian, maibé atu aprende husi prinsípiu no esperiénsia sira ne'ebé apoia ona ninia susesu, liuliu planeamentu estratéjiku ba longu prazu, investimentu iha rekursus umanus  no garante katak benefísius husi dezenvolvimentu ne'e to'o ba komunidade sira”, nia dehan.

Durante vizita ne’e mós, Mariano Assanami Sabino mós hasoru malu ho estudante bolseiru timoroan sira ne'ebé hala’o hela estudu ensinu superiór iha Xina, iha sorumutu ida ne'ebé ho objetivu atu fahe esperiénsia no identifika dezafiu prinsipál sira ne'ebé komunidade estudante sira ne’e hasoru.

Entre tema sira ne'ebé ko’alia, maka kestaun kona-ba validade pasaporte timór nian, ne'ebé  agora daudaun marka ba tinan lima, ne’ebé estudante sira konsidera katak ida-ne'e bele hamosu difikuldade durante sira hala’o sira-nia estudu. Atu hatán ba kestaun ne'e, Vise-Primeiru-Ministru asegura katak Governu sei analiza asuntu ne'e no sei buka solusaun sira ne'ebé adekuadu ba nesesidade sidadaun timoroan sira-nian iha rai-li'ur.

Governante ne’e mós husu atu iha unidade, solidariedade no responsabilidade entre estudante sira, no mós enkoraja sira atu kontinua sira-nia estudu ho disiplina, espíritu krítiku no sentidu responsabilidade ba país.

“Lideransa loloos maka tau uluk interese nasionál no uza koñesimentu ne'ebé hetan hodi serbí sosiedade”, nia hateten.

Timor-Leste nia partisipasaun iha GPPAD 2026 no mós atividade sira ne'ebé hala'o durante vizita ba Xina  kontribui atu hametin relasaun bilaterál entre nasaun rua ne'e no  idéntika oportunidades ba kooperasaun iha área dezenvolvimentu rurál, seguransa alimentár, formasaun rekursus umanus no hamenus pobreza.

 

 

   Ba leten