Timor-Leste ho Uniaun Europeia asina akordu atu moderniza sistema justisa no promove negósiu ne’ebé sustentavel
Governu Timor-Leste ho Uniaun Europeia asina akordu finansiamentu rua iha loron 29 fulan-maiu tinan 2026, hamutuk euro millaun sia (besik dolar amerikanu millaun 10,48), ho objetivu atu moderniza sistema judisiál no promove dezenvolvimentu sustentável ba setór privadu. Serimónia ne’e hala’o iha Salaun Nobre Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian, iha Dili, nu’udar parte hosi vizita ofisiál ba Timor-Leste hosi Pēteris Ustubs, Diretór ba Ázia no Pasífiku hosi Diresaun-Jerál Parseria Internasionál Komisaun Europeia nian.

Akordu formaliza finansiamentu ba programa “Governasaun Eletrónika ba Sistema Judisiál iha Timor-Leste” (e-JUS TL), ho apoiu euro millaun neen (besik dolar amerikanu millaun 6,99), no mós “Kriasaun no Dezenvolvimentu Negósiu Sustentável no Ekonomia Sirkulár” (CRESCE), ne’ebé finansia ho euro millaun tolu (besik dolar amerikanu millaun 3,49).
Reprezenta Governu Konstitusionál IX, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, asina akordu relasiona ho programa CRESCE, enkuantu Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, asina akordu relasiona ho projetu e-JUS TL. Asina akordu sira ho Uniaun Europeia, ne’ebé reprezenta hosi Embaixadór Uniaun Europeia iha Timor-Leste, Thorsten Bargfrede.
Iha sesaun abertura, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, destaka katak akordu rua ne’e reflete parseria entre Timor-Leste no Uniaun Europeia ne’ebé sólidu no mós kompromisu komún ba dezenvolvimentu sustentável. Ministru ne’e salienta mós katak inisiativa rua ne’e aliña ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030 no ho prioridades Programa Governu Konstitusionál IX nian, hodi kontribui ba diversifikasaun ekonómika, reforsu boa governasaun, fortalesimentu institusionál no dezenvolvimentu kapitál umanu.
Durante serimónia ne’e, Vise-Primeiru-Ministru afirma katak akordu sira ne’e nu’udar “pasu importante ida ba dezenvolvimentu sustentável, boa governasaun no modernizasaun instituisaun públika sira iha Timor-Leste”, no subliña katak parseria entre Timor-Leste no Uniaun Europeia reflete kompromisu hamutuk ba kreximentu ekonómiku inkluzivu, transparénsia no sustentabilidade ambientál.
Programa CRESCE ne’e iha objetivu atu apoia kriasaun no dezenvolvimentu empreza mikro, ki’ik no médiu ne’ebé sustentavel, ne’ebé foka liu-liu ba ekonomia sirkulár, agrofloresta, turizmu sustentável, peska no setór sira seluk ne’ebé iha poténsia ba kreximentu ekonómiku. Inisiativa ne’e prevee mós medidas hodi hadi'a asesu kréditu ba feto, joven no emprendedór lokál sira, ne’ebé kontribui ba diversifikasaun ekonómika, kriasaun empregu no dezenvolvimentu rejiaun sira ne'ebé la'ós iha sentru sidade prinsipál sira.
Iha nia diskursu, Francisco Kalbuadi Lay destaka katak inisiativa ne’e sei apoia tranzisaun ba modelu produsaun no konsumu ne’ebé sustentável liu no mós sei kontribui hodi kria oportunidade ekonómika foun ba komunidade sira, liuliu ba joven no feto emprendedora sira.
Projetu e-JUS TL ho objetivu atu moderniza no dijitaliza sistema judisiál Timor-Leste nian liuhosi implementa solusaun governasaun eletrónika ne’ebé hasa’e efisiénsia, asesibilidade no transparénsia servisu justisa nian. Inisiativa ne’e inklui dijitalizasaun ba prosesu judisiál, reforsa interoperabilidade (servisu hamutuk) entre tribunál no instituisaun sira seluk iha setór justisa, no mós formasaun ba majistradu, defensór públiku, ofisiál tribunál no profisionál sira seluk iha área ne’e.
Ministru Justisa salienta katak projetu ne'e nu’udar "marku istóriku ida no pasu desizivu ida iha modernizasaun Estadu Timor-Leste", hodi hatutan katak objetivu prinsipál maka kria sistema justisa dijitál ida ne'ebé integradu, ne’ebé bele liga tribunál, Ministériu Públiku, Defensoria Públika, Polísia no servisus rejistu sivíl. Tuir governante ne’e, inisiativa ne’e sei kontribui hodi hadi’a asesu ba justisa, inklui iha área rurál sira, iha tempu hanesan hodi reforsa konfiansa sidadaun sira nian iha instituisaun judisiál sira.
Programa rua ne’e halo parte iha kuadru kooperasaun entre Timor-Leste no Uniaun Europeia ne’ebé estabelese hosi Programa Indikativu Plurianuál 2021-2027 no tama iha Estratéjia Globál Gateway Uniaun Europeia nian. Inisiativa sira ne’e aliña ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, Programa Governu Konstitusionál IX, no mós prioridades ne’ebé relasiona ho prosesu integrasaun rejionál Timor-Leste iha ASEAN, hodi kontribui ba modernizasaun administrasaun públika, transformasaun dijitál, hametin Estadu Direitu no promosaun kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentável.
Serimónia ne’e hetan partisipasaun hosi reprezentantes Delegasaun Uniaun Europeia nian, membrus korpu diplomátiku, majistradus, profisionál sira hosi setór justisa, no mós entidade nasionál no internasionál sira seluk ne’ebé iha ligasaun ba área governasaun, dezenvolvimentu no kooperasaun.






































