Ministra Edukasaun no Sekretáriu Estadu Kultura Portugál nian selebra Loron Lian Portugés hamutuk ho Estudante sira husi Eskola CAFE, iha Dili

Ter. 05 maiu 2026, 17:13h
687030797_1289881383324480_1927112353206115036_n

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, no Sekretáriu Estadu Kultura Portugál, Alberto Santos, akompaña husi Embaixadór Portugal ba Timor-Leste, Duarte Bué Alves, ohin loron 5 fulan-maiu selebra Loron Mundiál Lian Portugés hamutuk ho estudante sira husi Eskola CAFE, iha Dili. 687018439_1289874873325131_4732809965497869838_n 687037155_1289875426658409_7248549814343352403_n 686923571_1289875503325068_1481100866137634317_n 689739165_1289874766658475_1506594277146321746_n 689505979_1289879616657990_5517567930499798717_n 687039797_1289879939991291_2539483857443364646_n 687042689_1289880963324522_7744710030344067336_n 686995837_1289874606658491_9080496227054926475_n

Iha ninia diskursu, Ministra Edukasaun destaka katak loron 5 fulan fulan-maiu nu’udar data ida ne’ebé iha signifikadu boot ba país lian portugés hotu-hotu. Nia subliña katak Timor-Leste selebra eventu ida-ne’e ho orgullu, tanba portugés la’ós lian ida ne’ebé impoin, maibé lian ida ne’ebé hili ona, konsagra ona iha Konstituisaun nu’udar lian ofisiál Repúblika nian no rekoñese nu’udar parte integrante hosi identidade nasionál.

Ministra ne’e hateten mós katak Ministériu Edukasaun dezenvolve ona, ho determinasaun, inisiativa lubuk ida atu promove ensinu no uzu lian portugés iha labarik, família no komunidade sira-nia leet. Iha kontestu ida-ne’e, foin lalais ne’e fahe ona, ba eskola publika hotu-hotu iha país ne’e, materiál pedagójiku sira ne’ebé ho objetivu atu valoriza lian portugés no ninia utilizasaun iha atividade loroloron nian iha eskola, nu’udar parte ida hosi kompromisu kontínuu ba kualidade edukasaun no futuru Timor-Leste nian.

Iha ninia diskursu, nia mós destaka kona-ba importánsia hosi aprovasaun Lei Baze Edukasaun foun, hodi konsidera Lei ne’e hanesan marku importante ida ba sistema edukasaun nasionál. Nia salienta katak artigu 9.º konsagra tétum no portugés nu’udar lian ensinu nian, ne’ebé reflete vizaun edukasaun ida ne’ebé inkluziva, ezijente no iha ligasaun makas tebes ho identidade Timor-Leste nian.

 “Hanorin no aprende portugés iha Timor-Leste nu’udar asaun memória nian ida, tanba língua ida-ne’e akompaña ita-nia rezisténsia no ita-nia afirmasaun nu’udar povu. Maibé nu’udar mós aktu responsabilidade ida, tanba saida mak ita hanorin ohin mak sei forma nasaun ne’ebé ita sei sai iha aban bainrua”, Ministra dehan.

Ministra salienta mós katak, iha semana ida-ne'e tomak, Dili sai uma-na'in ba sorumutu ministeriál importante sira hosi Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian portugés) iha área edukasaun no kultura, hodi halibur reprezentantes hosi Estadus-Membrus atu reflete kona-ba futuru komún ida ne'ebé bazeia ba edukasaun, kultura no kooperasaun.

Timor-Leste sente orgullu bele sai uma-na’in ba sorumutu ida-ne’e no ho konfiansa  afirma ninia kapasidade atu harii sistema edukasaun ida ne’ebé ambisiozu no kualidade, ho koloka lian portugés nu’udar elementu sentrál.

Ikusliu, Ministra husik liafuan rekoñesimentu ba profesór timoroan no portugés sira, ba sira-nia serbisu dedikadu, ne’ebé dala barak hala’o iha kontestu ezijente, nune’e mós ba família sira ne’ebé kontinua fiar katak eskola hanesan pilár fundamentál dezenvolvimentu nian.

Governante ne’e mós husu ba estudante sira atu “aprende ho dedikasaun. Imi lee ho kuriozidade. La bele ta’uk atu halo pergunta. Liafuan ida-idak ne’ebé imi aprende no ideia ida-idak ne’ebé imi espresa iha lian portugés hanesan hakat ida iha imi-nia dalan.”

   Ba leten