Deklarasaun konjunta kona-ba Estabelesimentu Parseria Foun ba Era Foun entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Austrália

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Deklarasaun konjunta kona-ba

Estabelesimentu Parseria Foun ba Era Foun

entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Austrália

1. Timor-Leste no Austrália nu’udar parseiru no viziñu ho istória, valór, rejiaun no futuru ne’ebé hanesan. Hodi rekoñese forsa husi parseria ida-ne’e, Sua Exelénsia Kay Rala Xanana Gusmão, Primeiru-Ministru Timor-Leste, no Exelentísimu Anthony Albanese MP, Primeiru-Ministru Austrália nian, deside estabelese Parseria Foun ba Era Foun (“Parseria”). Hodi deklara Parseria, Governu rua kompromete atu mantein kooperasaun kontínua, konsultasaun no respeitu mútuu ba soberania nasionál.

 

Pilár Ida: Dame no Integrasaun Rejionál

2. Nu’udar belun di’ak no viziñu, relasoins entre Timor-Leste no Austrália bazeia ba interese komún ba  ida-idak nia susesu. Ami iha vizaun ida ne’ebé hanesan ba rejiaun ida ne'ebé pasífiku, estavel no prósperu. Nasaun rua sei serbisu hamutuk atu defende direitu internasionál, proteje direitus umanus no prevene konflitu.

3. Dame, seguransa no estabilidade nu’udar kondisaun importante ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha Austrália, Timor-Leste no ami-nia rejiaun ne’ebé hamutuk. Ami kompromete atu mantein komunikasaun, konsulta no kolaborasaun regulár kona-ba ami-nia interese komún iha matéria seguransa nian, inklui seguransa marítima, esforsu sira atu prevene tráfiku umanu, asisténsia ba imigrasaun ilegál, krime transnasionál no protesaun ba infraestrutura importante sira.

4. Austrália rekoñese katak Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN nu’udar konkista istórika no marku signifikativu ida iha kompromisu  kleur  Timor-Leste nian ba integrasaun rejionál. Austrália sente orgullu tanba apoia Timor-Leste nia perkursu ba ASEAN dezde inísiu no sei kontinua apoia Timor-Leste nia prioridade sira nu’udar Estadu-Membru ASEAN atu nune’e adezaun ida-ne’e fó benefísiu direta ba povu Timor-Leste no kontribui ho pozitivu ba dame, estabilidade no prosperidade rejionál. Ami reafirma ami-nia kompromisu hamutuk ba sentralidade ASEAN nian no importánsia hosi arkitetura rejionál ida ne'ebé lidera hosi ASEAN ne'ebé nakloke, transparente, bazeia ba regra sira no inkluzivu.

5. Ami-nia polísia, seguransa fronteira no imigrasaun sira sei kontinua serbisu hamutuk hodi hametin ami-nia seguransa hamutuk. Ami sei reforsa liután Programa Dezenvolvimentu Polísia Timor-Leste no kooperasaun tuir Memorandu Entendimentu kona-ba Migrasaun no Jestaun Fronteiras. Ami kontinua fasilita viajen negósius no tempu livre nian entre nasaun rua, inklui liuhosi asesu ba sidadaun Timor-Leste nian ba vistu australianu Frequent Traveller Stream ho validade ba tinan 10.

6. Hodi rekoñese importánsia atu hametin reziliénsia rejionál ba risku sibernétiku, ami sei serbisu besik atu dezenvolve kompeténsia no kapasidade sira siberseguransa nian, hasa'e konxiénsia públiku kona-ba risku sibernétika, no mós reforsa fahe informasaun ne'ebé relasiona ho siberespasu entre ajénsia sira aplikasaun lei nian.

7. Austrália no Timor-Leste iha istória kooperasaun ida ne’ebé kle’an iha ámbitu defeza nian. Ami reafirma ami-nia kompromisu atu kontinua dezenvolve relasaun defeza ida ne’ebé modernu bazeia ba parseria, soberania no interese ami-nia nasaun rua nian. Liuhosi Programa Kooperasaun iha Defeza, ami sei reforsa liután kolaborasaun mútua ne’ebé fó benefísiu no kleur ona entre ami-nia forsa defeza, hodi kontribui hamutuk ba estabilidade no seguransa nasionál, rejionál, no internasionál.

8. Hanesan hatudu ona husi Tratadu entre Austrália no Repúblika Demokrátika Timor-Leste kona-ba Estabelese ida-idak nia Fronteiras Marítimas iha Tasi Timor, ne’ebé asina iha tinan 2018 (Tratadu Fronteiras Marítimas), ami reafirma valór no importánsia husi regra no instituisaun internasionál sira, no mós rezolusaun pasífika ba disputas tuir lei internasionál, inklui Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi nian (CNUDM, sigla iha lian portugés). Ami reafirma karater universál no unitáriu CNUDM / UNCLOS nian, ne’ebé estabelese kuadru jurídiku abranjente iha ne’ebé atividade hotu-hotu iha oseanu no tasi tenke hala’o.

9. Hodi rekoñese katak mudansa klimátika sei hasa’e frekuénsia no intensidade dezastre naturál sira, ami kompromete atu fornese asisténsia mútua hafoin dezastre boot sira no dezenvolve mekanizmu sira ba koordenasaun ida ne'ebé di'ak liu. Austrália kompromete atu hametin apoiu esforsu preparasaun no rekuperasaun nian ba dezastre ne’ebé lidera iha nivel lokál, inklui liuhosi dezenvolvimentu profisionál. Ami hato’o ami-nia apoiu ba esforsu internasionál sira, inklui liuhosi Fundu atu Hatán ba Prejuízu no Estragu sira, ho objetivu atu apoia país sira no komunidades ne'ebé hasoru no liuliu sira ne’ebé vulneravel ba impaktu negativu hosi mudansa klimátika. Ami mós kompromete atu koopera kona-ba mitigasaun no adaptasaun ba alterasaun klimátika, inklui liuhosi apoiu ba dezenvolvimentu no transferénsia teknolojia sira ne'ebé adekuada no asesivel, no mós harii kapasidade ne’ebé iha relasaun, ho hanoin atu promove reziliénsia no dezenvolvimentu ida ne'ebé sensivel ba klima.

Pilár Rua: Prosperidade no Reziliénsia

10. Austrália no Timor-Leste iha ambisaun atu Greater Sunrise bele dezenvolve lalais liután, hodi benefisia Estadu rua, tuir saida maka prevee ona iha Tratadu Fronteira Marítima ne’ebé istóriku. Ho orientasaun hosi espíritu amizade no kooperasaun hanesan ne'ebé ami konklui Tratadu no fasilita Sunrise Joint Venture hala’o Estudu Konsetuál independente istóriku  iha 2024, Austrália no Timor-Leste kompromete atu servisu hamutuk  entre sira no ho Sunrise Joint Venture, ho boa-fé, hodi elabora kronograma ambisiozu ida ba  konkluzaun Kódigu Minerasaun Petróleu, Kontratu Fahe Produsaun Greater Sunrise no kuadru rejime fiskál  ne’ebé ezije hosi Tratadu Fronteiras Maritímas, nune’e permite progresu konkretu ba dezenvolvimentu rekursu ida-ne’e. Ministru Rekursus Austrália no Ministru Petróleu no Rekursus Minerais Timor-Leste nian mós kompromete atu mantein envolvimentu bilaterál ne’ebé metin iha fulan hirak tuirmai hodi superviziona direta negosiasaun ne’ebé lais ho objetivu atu finaliza lalais dokumentu sira ne’ebé temi ona iha leten.

11. Hodi konsidera Estudu Konsetuál no importánsia hosi Timor-Leste nia reziliénsia ekonómika, Austrália no Timor-Leste insentiva Sunrise Joint Venture atu utiliza Estudu ida ne’e no aprezenta ba Estadu sira, lalais liután, proposta Konseitu Dezenvolvimentu ida ba Greater Sunrise ne’ebé kumpre rekizitu sira hosi Tratadu Fronteiras Marítimas. Ami mós kompromete atu apoia Sunrise Joint Venture hodi nune’e projetu bele la'o lalais hafoin Estadu sira aprova Konseitu Dezenvolvimentu ida de'it.

12. Austrália rekoñese kompromisu Timor-Leste nian ba prosesamentu iha rai-maran no projetu Tasi Mane iha kosta súl. Austrália sei apoia kualkér solusaun komersiál ne’ebé viavel ba dezenvolvimentu Greater Sunrise ne’ebé propoin husi Sunrise Joint Venture, bainhira ida-ne’e kumpre Tratadu Fronteiras Marítimas. Prinsípiu ida-ne’e fundamentál atu avansa ami-nia objetivu  komún hodi garante katak projetu ne’e kontribui ba diversifikasaun ekonómika Timor-Leste nian no fornese benefísiu sósiu-ekonómiku ne’ebé sustentável, ba tempu naruk, ba nia povu. Dezenvolvimentu Greater Sunrise nian tenke reforsa estabilidade ekonómika, polítika no sosiál Timor-Leste nian, ne’ebé Austrália komprometidu metin. Timor-Leste ida ne’ebé estavel, independente no prósperu sei sai referénsia ida ba Estadu sira-seluk iha rejiaun ne’e no iha importánsia boot ba Austrália.

13. Hanesan iha pasadu, durante jestaun ba Área Konjunta Dezenvolvimentu Petrolíferu, Austrália sei apoia Timor-Leste ho fahe koñesimentus téknikus no regulamentares kona-ba saúde, seguransa, ambiente no asuntus relevantes sira seluk, liuhosi ninia departamentus no ajénsias reguladoras ne’ebé kompetentes, Austrália mós sei estabelese Fundu Infraestrutura nian ida ne’ebé sei uza iha Timor-Leste, ne’ebé sei aloka kuota fiksa 10% hosi totál reseitas montante projetu Greater Sunrise nian, ne’ebé finansia tomak hosi reseitas futuras Austrália nian rasik. Austrália sei estabelese Fundu ne’e atu nune’e kualkér solusaun komersiál ruma ne’ebé propoin hosi partes komersiais bele hetan akordu hosi Estadus, tuir rekizitus hosi Tratadu Fronteiras Marítimas. Kompromisu ida-ne’e sei garante katak pelumenus katoluk ida husi reseitas Australia nian husi projetu ne’e kanaliza ba Timor-Leste liuhusi Fundu Infraestruturas. Fundu ne’e sei kria no dezeña hamutuk iha espíritu parseria ida, hodi respeita soberania Timor-Leste nian no importánsia hosi operadór GNL ida ne’ebé estabelese ona no hetan aprovasaun hamutuk ba Greater Sunrise.

14. Ami sei kontinua ami-nia parseria forte hodi asegura katak programa mobilidade laborál Australia nian iha benefísius ba malu no fó rezultadus ekonómikus no sosiais  pozitivus ba traballadór sira, sira- nia família no emprezas iha nasaun rua ne'e. Ami mós sei servisu hamutuk hodi hametin edukasaun no formasaun téknika  no profisionál (ETFT) ba foin-sa’e timoroan sira. Iha ámbitu parseria ida-ne’e, Timor-Leste no Austrália sei servisu hamutuk hodi permite traballadór timoroan hamutuk 10.000 atu hetan asesu ba oportunidades empregu iha Austrália to’o tinan 2027-28, inklui liuhosi rejime Pacific Australia Labor Mobility (PALM, akrónimu iha lian inglés), programa mobilidade laborál Austrália nian.

15. Timor-Leste no Austrália sei asegura katak sira-nia kooperasaun dezenvolvimentu promove prosperidade no reziliénsia Timor-Leste nian. Liuhusi abordajen dezenvolvimentu ne’ebé lidera iha nivel lokál, ami sei apoia servisus kualidade, kreximentu ekonómiku ida ne’ebé inkluzivu no sustentável, no esforsus ne’ebé ho objetivu atu garante katak timoroan hotu-hotu bele buras ho forma ekuitativu.

16. Timor-Leste no Austrália kompromete atu serbisu hamutuk hodi fó apoiu ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste 2011–2030 nian, ne’ebé foka ba diversifikasaun ekonómika, kriasaun empregu no dezenvolvimentu sustentável ba setór estratéjiku sira, inklui petróleu, agrikultura no turizmu.

17. Ami kompromete hodi identifika no konkretiza oportunidades atu hametin dezenvolvimentu setór privadu, inklui liuhosi aumentu iha komérsiu no investimentu bilaterais, iha ámbitu estratéjia Invested: Australia’s Southeast Asia Economic Strategy to 2040. Ami mós sei servisu iha parseria hodi fasilita implementasaun infraestruturas ne’ebé hamosu kreximentu ekonómiku sustentável no empregu lokál iha Timor-Leste, inklui liuhosi Australian Infrastructure Financing Facility for the Pacific (AIFFP). Esforsu sira-ne'e sei iha foku liuliu ba serbisu semi-kualifikadu sira.

18. Nu’udar Estadu parseiru marítimu, Austrália respeita Timor-Leste nia ligasaun kle’an ho oseanu. Ami sei buka oportunidades atu hametin kooperasaun iha área Ekonomia Azul, inklui liuhosi apoiu ba Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi ida ne’ebé Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste (2025–2035), no mós troka esperiénsias kona-ba ekoturizmu tasi nian no jestaun ba Áreas Mariñas Protejidas.

Pilár tolu: Ligasoins entre Povu no Ligasoins Institusionais                                 

19. Ami komprometidu atu hametin liután amizade, kolaborasaun no solidariedade entre povu timorense no australianu. Ligasaun sira-ne’e bazeia ba valór komún sira, inklui respeitu kle'an ida ba demokrasia no direitus umanus iha país rua ne'e.

20. Ami sei kontinua hametin ligasoins edukativas, kulturais, sosiais no relijiozas entre ami-nia komunidade sira, inklui liuhosi Grupus Komunitárius Amizade, Programa Voluntárius Australianus, Programa Kooperasaun  ho ONG Austrália no bolsas estudu Australia Awards nian.

21. Ami rekoñese katak lasus ne’ebé dura entre veteranu timoroan no veteranu australianu sira, ne’ebé mantein liuhosi Konsellu Kombatentes Libertasaun Nasionál Timor-Leste nian. Ami sei kontinua hametin komemorasoins Loron Anzac nian, iha Dili, no promove kooperasaun iha área turizmu istóriku no komemorativu, atu nune’e bele fó onra no prezerva ami-nia istória hamutuk.

22. Ami sei serbisu atu hakle’an ligasoins institusionais, hodi apoia inisiativas parseria entre ajénsias govermentais no parlamentus, no mós insentiva parseria entre organizasoins sosiedade sivíl no mídia sira.

23. Ami rekoñese katak juventude mak nasaun nia futuru. Ami sei servisu besik no investe iha kriasaun oportunidades foun ba edukasaun, formasaun, empregu no dezenvolvimentu lideransa ba juventude timoroan, inklui ba traballadór sira iha rejime PALM ne’ebé fila hikas mai Timor-Leste. Ami mós sei estabelese inisiativas ne'ebé permite lider foun sira hosi país rua ne'e atu halo interasaun no harii ligasoins ne'ebé dura.

 

Planu Asaun Konjuntu

24. Ami fó ona knaar ba Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Timor-Leste no Ministru Negósius Estranjeirus Austrália nian hodi koordena elaborasaun Planu Asaun Konjuntu ida atu konkretiza Parseria. País rua sei halo revizaun ba nia implementasaun, liu-liu liuhosi Diálogu Tinan-Tinan hosi Funsionáriu  Importante sira

25. Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Timor-Leste no Ministru Negósius Estranjeirus Austrália nian sei haka’as-an atu hasoru malu diretamente pelumenus tinan ida dala ida, atu nune’e bele diskute kona-ba prioridades hodi hametin relasoins entre país rua ne’e.

Asina iha orijinál rua, iha lian Portugés no Inglés, iha Dili, iha loron 28 fulan-janeiru tinan 2026.

   Ba leten