Sorumutu Konsellu Ministru loron 11 fulan Marsu tinan 2014

Prezidénsia Konsellu Ministrus

V Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Díli, Loron 11 Fulan Marsu Tinan 2014

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministru loron 11 fulan Marsu tinan 2014

Governu hala’o sorumutu iha Tersa-feira, loron 11 Marsu 2014, iha sala sorumutuk Konsellu Ministrus nian, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona:

1. Dekretu-lei ne’ebé mak aprova Estatutu ba Dirijente Estrutura Pré-Deskonsentrasaun Administrativa nian sira

Bainhira harii tiha estrutura sira Pré-Deskonsentrasaun administrativa nian, Governu hahú loke prosesu reorganizasaun administrativa lokál Estadu nian ida, hodi integra parte importante ida hosi servisu administrasaun Estadu nian iha periferia, maibé tama iha estrutura komandu administrativu ida de’it. Servisu sira ne’e iha responsabilidade atu hala’o tarefa administrativa lubun ida ne’ebé sei aumenta nafatin, ne’ebé ninia definisaun, natureza no forma delegasaun nian sei estabelese hosi departamentu oin-oin Governu nian.

Diploma ida ne’e, ne’ebé asegura konkretizasaun nu. 3 hosi Artigu 115.u Konstituisaun Repúblika nian, define estatutu ba dirijenti estrutura sira pré-deskonsentrasaun administrativa nian – Jestór Distritál no Sekretáriu Jestór Distritál nian sira – ne’ebé mak sei hetan estatutu ida rasik, nesesáriu no adekuadu  ba natureza no dimensaun hosi responsabilidade hirak ne’ebé mak sira atu kaer.

2. Rezolusaun Governu kona-ba prosedimentu Espesiál ba Selesaun Dirijente Estrutura Pré-deskonsentrasaun Administrativa nian sira

Tuir Estatutu ba Dirijente sira hosi Estrutura Pré-Deskonsentrasaun Administrativa nian, ne’ebé aprova tiha ona iha sorumutuk Konsellu Ministrus ida ne’e, Jestór Distritál no Sekretáriu Jestór Distritál nian sira hetan nomeasaun hosi Konsellu Ministrus, hafoin realizasaun prosedimentu espesiál ida selesaun nian. Prosedimentu espesiál ida ne’e enkuadra hosi Estatutu, maibé, tanba ninia natureza espesiál no exesionál, tenke regula no hala’o ninia operasaun no prosedimentu hirak ne’ebé mak atu hala’o, hodi nune’e, prosesu ne’e bele la’o ho forma rigoroza, izenta no transparente.

3. Dekretu-lei ne’ebé harii no aprova Estatutu Sentru Lojístiku Nasionál

Sentru Lojístiku Nasionál (SLN) mak órgaun administrasaun indirekta ida Estadu nian, ne’ebé mak hetan autonomia administrative, direktiva no téknika, iha tutela Ministru Komérsiu, Indústria no Ambienti nian.

Sentru ne’e regula tuir prinsípiu rasionalizasaun ba kustu no efikásia, iha ezekusaun polítika no programa governu nian sira, hanesan solidariedade sosiál alimentár no regula sasan nia folin (ho “folin ida justu”). Ida  ne’e hanesan sistema integradu ida kona-ba disponibilidade permanenti iha transporte, armazenamentu, manutensaun ba sasan sira ne’ebé mak atu fa’an no sasan sira seluk ne’ebé esensiál ba populasaun (la’os de’it alimentár maibé mós kona-ba setór konstrusaun sivil no obras públikas nian) hodi bele satisfás nesesidade kolektiva sira.

4. Dekretu Governu nian ne’ebé mak aprova remunerasaun ba Sekretáriu Ezekutivu no ba Vogál sira Komisaun Nasionál Kombate hasoru HIV-SIDA Timor-Leste nian

Bazeia ba aprovasaun harii Komisaun Nasionál Kombate ba HIV/SIDA iha Timor-Leste (KNKS-TL) no ninia estatutu, iha sorumutuk Konsellu Ministrus, loron 22 fulan Outubru, tinan 2013 no, hodi rekoñese kompleksidade kona-ba responsabilidade nasionál ne’ebé mak Komisaun simu, mak Governu ohin aprova ona, remunerasaun atu fó ba Sekretáriu Ezekutivu no ba Vogál sira iha Komisaun ida ne’e nia laran.

Konsellu Ministru mós analiza ona:

1. Gia atu utiliza Rekursu Finanseiru ba Suku sira – Fundu ba Suku atu hala’o limpeza iha sidade

Fundu ba Suku atu hala’o Limpeza Sidade, lei ne’ebé mak iha estimula baze kooperasaun nian ida ne’ebé saudável entre komunidade ho Governu, hanesan objektivu ida atu mantein sidade Dili sai moos, hodi kontribui ba dezenvolvimentu sustentável no ba saúde públika.

Buat ida ne’ebé mak ita hakarak mak atu komunidade rasik bele jere no dezenvolve projetu hirak kona-ba limpeza iha sira nia suku. Ho inisitasiva ida ne’e, mak Governu hakarak mós atu dudu komunidade sira hadia’a kompeténsia administrativa sira sai di’ak liután no, tanba atu dezenvolve ninia kapasidade jestaun iha suku sira.

2. Pontu situasaun kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste ba ASEAN

Ministru Estadu no Negósius Estranjeirus, hamutuk ho Sekretáriu Estadu ba Asuntu ASEAN nian, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus pontu situasaun kona-ba prosesu Timor-Leste nian tama ba ASEAN. Dokumentu barak mak aprezentas ona, hanesan Relatóriu Prosesu Timor-Leste nia Adezaun ba ASEAN; rezumu preliminár Estudu nian kona-ba Polítika no Seguransa Komunitária iha ASEAN (ASEAN Political-Security Community- APSC) no Timor-Leste nia Prontidaun; lista kona-ba obrigasaun, direitu no responsabilidade Estadu-membru ASEAN nian sira; informasaun kona-ba pilár tolu ASEAN nian (Polítika-seguransa, Ekonomia no Sosiokulturál); no informasaun kona-ba Rekolla Dadus kona-ba Kooperasaun ba Adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN.

3. Orgánika Unidade Misaun nian ba Dezenvolvimentu Ekonómiku Integradu Sub-rejionál

Xefe Unidade Misaun ba negosiasaun no estabelesimentu plataforma kooperasaun no dezenvolvimentu ekonomia rejionál integradu entre Timor-Leste, Indonésia no Austrália, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus proposta ida kona-ba orgánika no definisaun ba kompeténsia hirak atu hala’o Misaun ne’e.

   Ba leten