Taxa malnutrisaun iha Timor-Leste sofre baixa ida ho 6.6%

Ministériu Saúde organiza ona konferénsia imprensaida, iha loron 14 fulan Novembru iha Palásiu Cinzas nian, kona-ba aprezentasaun “Rezultadu Preliminar husi Estudu kona-bá Estadu Nutrisaun iha Timor-Leste”.

Estudu ne´e implementa husi Organizasaun Ministériu Edukasaun Sudeste Aziátiku nian (“South East Asian Ministry of Education Organization – Regional Center for Food and Nutrition”), ne’ebé hala’o iha fulan Maiu 2013 no fulan Outubru tinan ida ne’e nian, liuhusi amostra hirak ne’ebé rekolla husi feto na´in 650 no labarik na´in 650 no koresponde ba padraun internasionál ida.

Ministériu Saúde agradese mós ba profisionál saúde nian sira ne’ebé kontribui maka’as loos ba realizasaun estudu ida ne´e, koperasanu kontínua husi UNICEF no Koperasaun Australiana husi kontribuisaun téknika finanseira ne’ebé presiza tebe-tebes hodi bele hala’o Estudu ne’e didi’ak.

Ho Estudu ida ne´e bele asosia asesu ba ai-han báziku esensiál hanesan fatór determinante ba malnutrisaun entre labarik ho otas kiik liu hosi tinan 5 no sira-nia inan iha Timor-Leste, no husi sira ne´ebé ke inklui moras seluk no ho folin ai-han ne’ebé riku iha proteína mak hanesan bife, na’an manu, ikan, mantolun, ai-fuan no foz, esensiál ba labarik sira-nia dezenvolvimentu.

Enjerál, rezultadu preliminár husi Estudu kona-bá Nutrisaun Nasionál hatudu mós melloria signifikativu iha perfil nutrisionál labarik timoroan sira ho otas ki’ik liu hosi tinan 5, ho impaktu espesiál ba nível malnutrisaun aguda iha labarik ki’ik oan liu hosi tinan 2.

Taxa malnutrisaun iha rai-laran tun besi 6.6%, porsentu ka 44.7% porsentu iha 2010 ba 38.1% porsentu iha 2013. Dadu iras ne´e aprezenta redusaun taxa malnutrisaun krónika iha labarik husi fulan 0 to´o 23 ho 11% porsentu ( 49% porsentu iha 2010 ba 38% porsentu iha 2013), no besik 6.7% porsentu husi redusaun iha índise malnutrisaun krónika entre labarik oan ho otas hanesan ho rezultadu Estudu Demográfiku Saúde nian ( 18.6% porsentu  iha 2010 ba 11.9% posentu iha 2013).

Espesifikamente, Estudu ne´e hatudu melloria iha índise malnutrisaun iha distritu oin-oin, exseptu iha Covalima, Bobonaro no Oecusse ne´ebé presiza identifika kauza hirak ne’ebé prinsipál husi diferensa ida ne´e.

Maske ho avansu sira be halo iha tempu sira ne´e nia laran, malnutrisaun infantil no entre labarik oan otas ki’ik liu hosi tinan 5 kontinua hanesan problema saúde públika ida iha Timor-Leste. Iha sentidu ida ne´e, Ministériu Saúde kontinua servisu ho setór relevante sira seluk hanesan agrikultura, komérsiu no indústria ho objetivu atu kontinua ba dezenvolvimentu Planu Estratéjiku ba Kombate Malnutrisaun iha Timor-Leste, no nia fokus presiza iha intervensaun multisetoriál, iha ámbitu Deklarasaun Comoro 2010.

Programa nutrisaun ne’ebé implementa husi Ministériu Saúde inklui disponibilizasaun pakote integradu báziku ida, kompostu hosi intervensaun komunitária hanesan triajen nutrisionál, suplementasaun ho vitamina A, promove susuben inan nian exkluzivu, tratamentu no reabilitasaun nutrisionál ba labarik sira ho malnutrisaun, suplementasaun ho mikronutriente, desparazitasaun no monitorizasaun ba kresimentu.

Alende ida ne´e, inan sira mós sei envolve aan iha atividade edukasaun nutrisionál, ho demonstrasaun prátika kona-bá oinsá prepara refesaun ekilibrada no riku, kona-bá prátika di’ak ba ijiene no kona-ba kuidadu saúde relasaiona ho moras  sira ne’ebé mosu bebeik iha labarik oan sira, iha ligasaun maka’as tebes ba Atensaun Integrada ba Moras Neonatal no Infánsia nian(AIDNI).

Asuntu ida ne’e ko’alia kona-ba abordajen ida ne’ebé destinadu atu hatan ho forma abranjente kona-ba  kauza prinsipál mortalidade iha labarik oan sira, no promove prátika kuidadu saúde ida ne’ebé di’ak liután no nutrisaun ba labarik oan sira  iha família nia let.

Ida ne’e mak Estudu ba-dahuluk Estadu Nutrisaun Nasionál iha Timor-Leste, ne’ebé hala’o iha pais. Amostra laboratóriu ba kompozisaun mikronutriente no iodine ne’ebé daudaun ne’e ezamina hela iha Sentru Rejionál ba Ai-han no Nutrisaun, iha Jakarta, no ikus mai sei aprezenta entre fulan Marsu ka Abril 2014.

Rezultadu finál ba Estudu nian sei, efetivamente, ativa konsiénsia nasionál kona-bá seguransa alimentár no valór ba nutrisaun saudável ida, atu nune’e bele mós kontribui ba dinamizasaun rekursu umanu, materiál no finanseiru ne’ebé presiza ba implementasaun estratéjia atu kombate malnutrisaun iha rai-laran.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=9478