Sua Exelênsia Primeiru-Ministru Timor-Leste haklaken kona-ba apoiu tékniku no osan ba prosesu eleitoral iha Repúblika Guiné-Bissau

Gabinete Primeiru-Ministru

Kay Rala Xanana Gusmão

Díli, 24 de Outubro de 2013

 

 

Sua Exelênsia Primeiru-Ministru Timor-Leste haklaken kona-ba apoiu tékniku no osan ba prosesu eleitoral iha Repúblika Guiné-Bissau

 

Haktuir vizita traballu ne’ebé halo ba Repúblika Guiné-Bissau, iha loron 5 to’o 8  Outubru tinan ne’e, tanba konvite husi Primeiru-Ministru Governu Tranzisaun RGB nian, atu ba rona rasik hodi hatene loloos difikuldades ne’ebé paíz ne’e hasoru, Governu Timor-Leste deside atu harii Misaun Apoiu ba Prosesu Eleitoral iha Guiné-Bissau.

Misaun ne’e, ho finansiamentu ka osan husi Estadu timorense ho valor $6,000,000.00 dólares amerikanus, ho nia objetivu prinsipal mak atu kontribui ba preparasaun prosesu eleitoral, liu-liu faze resenseamentu eleitoral, ne’ebé importante tebetebes ba rezultadus demokrátikus kredíveis, katak ema hotu bele fiar, no hala’o ho forma ne’ebé justa, transparente no ho rekoñesimentu nasional no internasional.

Misaun Apoiu ba Prosesu Eleitoral iha Guiné-Bissau ne’e sei hala’o nia knaar hamutuk ho Gabinete Integradu Nasoens Unidas nian ba Konsolidasaun ba Paz iha Guiné-Bissau (UNIOGBIS), ne’ebé lidera husi Sua Exelênsia  Reprezentante Espesial Sekretáriu-Jeral Nasoens Unidas nian, Dr. José Ramos-Horta, no sei fó tulun ba GTAPE-GB (Gabinete Tékniku Apoiu ba Prosesu Eleitoral Guiné-Bissau nian), hodi integra iha nia ekipa téknikus timoroan ne’ebé sei servisu hamutuk ho téknikus Giné nian.

Tanba prevê katak sei to’o iha Bissau iha semana dahikus fulan Outubru nian, ba períodu ida ho pelu menus fulan haat, Misaun ne’e konta ho kapasidade téknika no experiênsia kona-ba realizasaun eleisoens lejislativas no prezidensiais ne’ebé Timor-Leste hetan ona, husi nia istória foin daudaun ne’e no mos iha situasaun pós-konflitu, ne’e mak sei haka’as an tomak atu fahe nia know-how katak buat ne’ebé hatene, no tulun hala’o eleisoens simultâneas iha Repúblika Guiné-Bissau hodi nune’e bele kontribui atu sira bele hatuur hikas fali orden konstitusional no Povu Gine bele hetan paz, estabilidade no dezenvolvimentu.

Timor-Leste simu kompromisu ida ne’e tanba haree liu ba lasus solidariedade ne’e halibur paízes CPLP sira hamutuk, liu-liu,  ba Guiné-Bissau hanesan paíz ida ne’ebé halo parte grupu g7+ ne’ebé Timor-Leste mak lidera ho defende, hanesan inisiativa ida hodi hakbesik ba malu Estadus frájeis sira.

   Ba leten