Timor-Leste klarifika taxa fiskal internasionál no obrigasaun alfándega nian sira

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

Porta-Vóz Ofisiál Governu Timor-Leste

Díli, Loron 5 Fulan Marsu Tinan 2013

Timor-Leste klarifika taxa fiskal internasionál no obrigasaun alfándega nian sira


Haree fali ba susesu workshop internasionál nian ne’ebé hala’o ona iha semana liubá, ne’ebé inklui tema  kona-ba investimentu privadu, importante mak atu esklarese buat ruma ne’ebé kompriende sala no bele mosu  iha imprensa lokál sira kona-ba empreza internasionál no obrigasaun fiskál sira.

Bainhira empreza ida sai   de’it hanesan fornesedór bai sasán nian ba destinatáriu ida ne’ebé hela iha Timor-Leste, nia laiha obrigasaun  legál atu rejista-an iha Timor-Leste. Bainhira empreza internasionál ida sai hanesan fornesedór merkadoria ba ema ida, instituisaun Governu nian, empreza ka instituisaun seluk iha Timor-Leste, nia laiha obrigasaun atu rejista-an no la presiza hetan Númeru Identifikasaun Fiskál (NIF). Laiha ezijénsia legál ba empreza ida atu rejista-an iha Timor-Leste atubele kandidata-an ba konkursu internasionál nein atu sai vensedór iha ámbitu konkursu ida nian.

Servisu Partikulár hotu-hotu, empreza sira ka instituisaun governamentál sira ba importasaun sasán sira mai Timor-Leste iha obrigasaun atu selu taxa aduaneira no impostu ba Estadu, bainhira ninia merkadoria to’o ona iha fatin. Parte ne’ebé konsidera nu’udar responsável ba taxa aduaneira  hirak ne’e no impostu sira sei identifika iha Termu Entrega nune’e mós iha Deklarasaun Aduaneira.

Parlamentu Nasionál garante katak instituisaun governamentál ne’ebé sosa sasán sei selu impostu hodi bele kria igualdade kondisaun merkadu nian sira ba setór privadu. Dala barak mak instituisaun ne’e governu nian, ka instituisaun seluk Timor-Leste nian, ne’ebé sosa merkadoria no, tanba ne’e, mak iha responsabilidade atu selu  impostu kona-ba simu sasán nian. Ministériu Edukasaun, Ministériu Saúde, Sekretaria Estadu Eletrisidade, porezemplu, ka kualkér Ministériu ka instituisaun seluk ne’ebé sosa sasán ne’e, sira rasik maka sai nu’udar  proprietáriu (na’in) no reseptór/ (ema ida ne’ebé mak simu) merkadoria sira.

Partikulár ka empreza sira ne’ebé rejista ona iha rai-li’ur, ne’ebé fornese sasán no servisu, sai nu’udar responsável atu selu impostu, ka iha rai-li’ur ka iha Timor-Leste, depende ba ninia kontratu rasik. Nune’e mós, impostu sira ne’ebé sei selu iha Austrália hetan entre 30% no 40%, la kompete ho taxa fiskál Timor-Leste nian ne’ebé hetan 10%. Timor-Leste harii sistema tributáriu ida simples liu, efikás no efisiente iha mundu. Ba ema barak, halo tranzasaun sira ho Timor-Leste signifika katak nia kontinua selu impostu boot liu iha ninia rain, no nia sei selu impostu ki’ik liu baihira muda mai halo negósiu iha ne’e. Timor-Leste sei haburas interese ema nian no fiar katak sei iha empreza barak liután maka nia sei hetan iha aban-bainrua.

Sistema tributáriu nasionál harii hodi  proporsiona ambiente ida ne’ebé favorável liu ba investimentu iha mundu, liuliu atu país frajíl ida bele hasa’e lailais liu ninia kreximentu ekonómiku. Agio Pereira hateten katak “Mézmuke ita-nia sistema simples liu, importante tebetebes ba ita hotu-hotu, inklui komunikasaun sosiál, sosiedade sivil no públiku, kompriende lejizlasaun atu ita bele habelar no sosializa mensajen sira ho loloos nu’udar dalan ida atu promove investimentu no komérsiu.” Remata

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=7837