Primeiru-Ministru ne’ebé akompaña husi delegasaun Altu-Nível ida vizita Nova Iorke hodi partisipa iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian ba dala-67

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

Porta-Vóz Ofisiál Governu Timor-Leste


Díli, Loron 24 Fulan Setembru Tinan 2012

Primeiru-Ministru ne’ebé akompaña husi delegasaun Altu-Nível ida vizita Nova Iorke hodi partisipa iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian ba dala-67

Primeiru-Ministru, Kay-Rala Xanan Gusmão, vizita Estadus Unidus Amerika iha semana ida ne’e. Durante nia vizita badak iha Nova Iorke, Primeiru-Ministru sei halo diskursu iha Asembleia Jerál ONU nian, prezide hamutuk ba Eventu Paralelu Altu-Nível g7+ no sei partisipa iha sorumutu nível aas balun, inklui mós sorumutu bilaterál ho Prezidente Libéria, Ellen Johnson-Sirleaf, no ho Sekretáriu-Jerál ONU nian Ban Ki-Moon. Iha vizita ne’e, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, José Luís Guterres, no Ministra Finansa,Emília Pires mak akompaña Primeiru-Ministru.

Diskursu Primeiru-Ministru iha Asembleia Jerál ne’e hala’o iha loron 25 fulan Setembru, ne’ebé sei sai hanesan oportunidade ida hodi agradese Estadu-membru Nasoins Unidas nian sira, nune’e mós tanba sira nia sistema, ajénsia no apoiu ne’ebé fó ba Timor-Leste iha tinan ikus ne’e. Primeiru-Ministru hato’o nia diskursu ne’e tanba mandatu Misaun Integrada Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste  besik hotu ona no sei retira to’o loron 31 fulan Dezembru tinan ida ne’e. Diskursu ne’e hamosu mudansa ba relasaun foun ida ho Nasoins Unidas, ne’ebé agora Timor-Leste hetan pás ida ne’ebé metin hodi konsentra iha konstrusaun Estadu nian no dezenvolvimentu ekonómiku, hodi hahú tama fali ba iha era ida auto-sufisiénsia no konfiansa nian. Ajénsia Nasoins Unidas nian sei sai nafatin parseiru benvindu Timor-Leste nian hodi kontribui ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nian.

Durante nia vizita, primeiru-Ministru Xanana Gusmão mós sei mai halo diskursu iha Peace Building Commission and Coral Triangle Initiative eventu ida hodi halo omenájen ba Prezidente Susilo Bambang Yudhoyono.

Iha loron 26 fulan Setembru, Primeiru-Minstru mós sei prezide hamutuk ba iha Eventu Paralelu Nível Aas ba g7+ nian, hamutuk ho Prezidente Repúblika Libéria, Ellen Johnson-Sirleaf. Eventu ne’e ho títulu ”Akordu Foun: perspetiva no esperiénsia g7+ nian“ halo parte iha painél ne’e Susilo Bambang Yudhoyono, Prezidente Repúblika Indonézia nian, Julia Gillard, MP, Primeira-Ministra Austrália nian, Laurent Salvador Lamothe, Primeiru-Ministru Haiti nian, Gordon Darcy Lilo,MP, Primeiru-Ministru illa Salomaun nian, Zalmai Rassoul, Ministru Negósiu Estranjeiru Repúblika Islámika Afganistaun nian no Christian friis Bach, Ministru kooperasaun ba Dezenvolvimentu Dinamarka nian. Ministru sira seluk g7+ nian sei halo intervensaun ba eventu ida ne’e. Ho reprezentasaun nível aas ne’e, eventu ne’e kria ona nível aas ida ba interese iha Nova Iorke no sei sai nu’udar tempu krusiál ida hodi aumenta vizibilidade g7+ no New Deal nian, hodi kria oportunidade sira atuhodi dezempeña kna’ar  ida ba iha modelu ajenda Dezenvolvimentu Nasoins Unidas nian hafoin liu tiha tinan 2015.

Durante vizita,Ministra Finansa Emília Pires, sei partisipa iha sorumutu dahuluk Painél nian ho membru 26 Nível Aas Sekretáriu-Jerál nian, ne’ebé sei kontribui diretamente hodi fó forma ba Ajenda Dzenvolvimentu nian. Ministru Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun, José Luís Guterres, sei hola parte iha sorumutu bilaterál balun altu nível nian, hodi promove relasaun internasionál Timor-Leste nian. José Luís Guterres sei bá hola parte iha sorumutu ministeriál ida CPLP nian hodi diskute situasaun iha Guiné-Bissau no prepara lideransa Timor-leste nian iha grupu ne’e, hahú iha tinan 2014.

Portavós Governu Konstitusionál V, Ministru Ágio Pereira, hateten katak “vizita Primeiru-Ministru Xanana Gusmão, Ministra Finansa no Ministru Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun nian ba Estadus Unidus, nu’udar sinál mudansa importante ida ba iha ita nia relasaun ho Nasoins Unidas. Ita nia ambiente ne’ebé metin ho pás no seguransa halo Misaun Nasoins Unidas nia rekursu sira bele sees-an ba fali situasaun sira krize nian ne’ebé urjente liu iha parte sira seluk iha mundu ne’e. Ita kontinua hala’o servisu  di’ak hodi hametin ita nia relasaun ho Estadu-Membru Nasoins Unidas nian sira seluk, hodi haree liu ba kooperasaun konstrusaun Estadu no dezenvolvimentu nasionál nian.Harii parseria ida estratéjika no inovadora ho ONU, halo parte iha era foun ne’e. Hanesan marka ida ba ita nia maturidade nasionál ne’ebé mak liuhusi  ita nia servisu ho g7+ no inisiativa sira hanesan ho New Deal Timor-Leste nian, ne’ebé agora iha ona nia kontribuisaun iha senáriu internasionál”. FIN

   Ba leten