Timor-Leste no Australia halo Peskiza Iha Estreito de Ombai

Ter. 31 jullu 2012, 11:24h
PesquisaEstreitoOmbai_2

Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), hala’o sorumutu ho Australian Integrated Marine Observing System (IMOS ), iha loron 19 fulan Jullu iha salaun MAP Komoro, Dili, ho objetivu atu hala’o peskiza iha tasi-laran hodi haree impaktu ba mudansa klimátika no biodiversidade iha tasi-laran.

Diretór-jerál Ministériu Agrikultura no Peska, Lourenço Borges Fontes, informa katak IMOS mai iha ne’e atu esplika ba ita kona-ba peskiza ne’ebé mak sira hala’o hamutuk ho MAP relasiona ho Moorings ka ekipamentu ida iha tasi ombai ninian (estreitu Ombai) ne’e atuhodi hetan informasaun kona-ba temperatura no korenti tasi nian ne’ebé mak hala’o husi oseanu pasífiku mai to’o iha oseanu India nian, tanba tasi been  80% ne’e halai liuhosi tasi-timor, entaun atu haree korenti tasi ne’ebé mak halai nia impaktu ba mudansa klimátika nomós ba biodiversidade iha tasi-laran to’o ona iha ne’ebé.

Diretór-jerál mós hatutan, hahú iha tinan 2004 Governu Timor-Leste sevisu hamutuk ho Governu Austrália liuhosi programa ATSEF (Arafura and Timor Sea Experts Forum) no CTI (The Coral Triangle Initiative), hodi hala’o peskiza iha área tasi ninian, inklui mós hosi Komponente Naval/Marítima, Ministériu Finansa, Ministériu Infraestrutura, Sekretaria Estadu Meiu-ambiente no Ministériu Negósiu Estranjeiru.

Marka prezensa iha sorumutu ne’e, reprezentante Ministériu Finansa, Ministériu Negósiu Estranjeiru, Sekretaria Estadu Meiu Ambiente, F-FDTL, komponente Marítima, Diretór Nasionál no xefi Departamentu sira hosi MAP.

 

   Ba leten