Sorumutu Konsellu Ministru loron 9 fulan Maiu tinan 2012

IV GOVERNU KONSTITUSIONÁL

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

..........................................................................................................................................................

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru loron 9 fulan Maiu tinan 2012

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha kuarta-feira, loron 9 fulan Maiu tinan 2012, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, iha Díli no aprova:

1. Aprezentasaun projetu atu selebra Akordu ida kona-ba Dezenvolvimentu Rejionál Integradu entre Timor-Leste no Indonézia

Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu aprezenta ba Konsellu Ministru projetu ida kona-ba Akordu Dezenvolvimentu Rejonál Integradu, ne’ebé Timor-Leste ho Indinézia tenke selebra iha tempu oin , atu reforsa fahe ba malu infraestrutura tasi, rai-maran no lalehan nian entre nasaun rua ne’e atu bele promove no reforsa kooperasaun ekonomia rejionál.

Konsellu Ministru aprova asinatura ba surat intensaun nian ida entre Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu Timor-Leste nian no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonomia Indonézia nian ne’ebé prevee kriasaun grupu servisu ida atu selebra memorandu entendimentu ida hodi halo ezekusaun ba projetu Dezenvolvimentu Rejonál Integradu entre nasaun rua.

2. Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprova nomeasaun Dr. José Ramos-Horta nu’udar enviadu espesiál ba Konferénsia Rio +20

Konsellu Ministru hakotu hodi nomeia Prezidente Repúblika, Dr. Ramos-Horta, nu’udar Enviadu Espesiál ba Konferénsia Nasoins Unidas kona-ba Dezenvolvimentu Sustentável, Konferénsia Rio +20, ne’ebé sei realiza iha sidade Rio de Janeiro, Brazíl, husi  loron 13 to’o  loron 22 fulan Juñu tinan 2012.

3. Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprova modelu Kartaun livre-tránzitu ba titular no eis-titulár sira

Konsellu Ministru aprova modelu kartaun livre-tránzitu ba titulár no eis-titulár sira, membru no eis-membru órgaun soberania nian sira, tuir Estatutu Órgaun Soberania nian sira, ne’ebé estabelese katak titulár no eis-titulár sira órgaun soberania nian, nune’e mós eis-titulár no eis-membru ne’ebe ezerse ona sira nia funsaun  ba períodu mínimu fulan haatnulu resin rua, iha direitu ba livre-tránzitu.

4. Dekretu-Lei  ne’ebé  kria  Servisu  Rejistu  no Verifikasaun  Emprezariál (SERVE) no  estabelese  “Sistema Rejistu Komersiál Foun”

Ho kriasaun Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezárial (SERVE) no “Sistema Rejistu Komersiál Foun”, atividade ne’ebé mak iha relasaun ho rejistu no linsensiamentu komersiál  sei konsentra iha fatin ida de’it, atu nune’e bele fasilita no halo lalais liután rejistu no inísiu atividade komersiál sira husi parte empreza no emprezáriu  hodi naran  inidvuduál. Prosesu ne’e simples liután tanba hasai ona prosedimentu balun.

Harii tiha ona Komisaun Interministeriál ida ba SERVE ne’ebé sei adiministra no jere área rejistu no lisensiamentu komersiál no impostu.

Kriasaun servisu ida ne’e nian la’o tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Governu nian no hatudu esforsu husi Ministériu hirak ne’ebé mak envolve-an atu halo Timor-Leste sai nu’udar  País ida ne’ebé atrativu no kompetitivu iha área ekonomia nian.

5. Dekretu Governu nian ne’ebé estabelese Kuadru Pesoál Karreira nian husi Ministériu Públiku

Diploma ida ne’e estabelese kuadru pesoál karreira nian husi Ministériu Públiku, ne’ebé sei difine fatin mamuk ba kada kategoria karreira nian ida, tuir ida ne’ebé hatuur tiha ona iha artigu da-56 Lei n° 14/2005, 16 fulan Setembru, ne’ebé aprova Estatutu Ministériu Públiku nian.

 

Konsellu Ministru analiza , mós :

1. Aprezentasaun kona-ba Planu Diretór Enerjia Renovável

Sekretaria Estadu Polítika Enerjétika aprezenta ona ba Konsellu Ministru Planu Diretór ida kona-ba Enerjia Renovável ba Dezenvolvimentu Eletrisidade iha Timor-Leste. Dokumentu ida ne’e bazeia ba realizasaun estudu ne’ebé halo ba fonte enerjia renovável oin-oin iha Timor-Leste, ne’ebé konklui katak País ne’e iha potensiál atu fó enerjia ho kuantidade boot atu prodús eletrisidade. Iha previzaun katak, to’o 2020, metade husi nesesidade enerjétika Timor-Leste nian sei fornese husi enerjia renovável sira, no viável liu mak enerjia husi bee, tuir fali mak, biomasa, enerjia husi loro-matan no ikus liu mak enerjia husi anin.

2. Aprezentasaun Estudu kona-ba Rekursu Umanu

Estudu ne’e, Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) mak aprezenta ba Konsellu Ministru, iha rezultadu preliminár ne’ebé sei permite atu difine estratéjia nasionál ida kona-ba dezenvolvimentu rekursu umanu. Einjerál, dokumentu ne’e informa no analiza nesesidade nasionál iha nível rekursu umanu atu proporsiona ba Governu hodi foti desizaun ne’ebé adekuada, inklui benefísiu finanseiru no ekonómiku, ba dezenvolvimentu programa edukasaun  no formasaun eskluzivu nian ida ne’ebé integra rekursu umanu, estratéjiku, ba prazu naruk.

Iha estudu ne’e halo inkéritu rihun 53 resin ba funsionáriu (23.951) no ba estudante (29.243), ne’ebé foka liu ba estudu kona-ba perfíl rekursu umanu iha Timor-Leste, liuliu iha identifikasaun kona-ba área estudu nian no kona-ba kualifikasaun funsionáriu no estudante sira.

   Ba leten