Sorumutu Konsellu Ministru loron 2 fulan Maiu tinan 2012

IV GOVERNU KONSTITUSIONÁL

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

……………………………………………………………………………………………………………………………………….

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru loron 2 fulan Maiu tinan 2012

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha kuarta-feira, loron 2 fulan Maiu tinan 2012, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, iha Díli no aprova ona:

1. Planu kona-ba Ensinu Formasaun Téknika Profisionál

Planu kona-ba Ensinu Formasaun Téknika Profisionál ba tinan 2011-2030, Sekretaria Estadu Formasaun Profisionál no Empregu mak dezenvove ona, ho tulun husi Institutu Nasionál Dezenvolvimentu Maundobra (INDMO), Organizasaun Internasionál Traballu (OIT Timor-Leste) no organizasaun australiana SMYL Community Services nian.

Planu ida-ne’e apoia inisiativa hirak ne’ebé define ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste ba tinan 2011-2030, ne’ebé Governu Konstitusionál Dahaat mak halo, hodi kria sistema ida modernu ida kona-ba formasaun tékniku-profisionál nian ne’ebé sei hatán bá nesesidade dezenvolvimentu iha prazu badak, médiu no naruk husi kapasidade profisionál sidadaun Timoroan sira nian.

2. Prosesu Revizaun Setór Seguransa nian iha Timor-Leste

Prosesu Revizaun Setór Seguransa Timor-Leste nian ida-ne’e, ne’ebé aprezenta ba Konsellu Ministru liuhusi Sekretáriu Estadu Seguransa, konta mós ho partsipasaun husi Primeiru-Ministru no Prezidente Repúblika. Dokumentu  ne’e buka atu halo avaliasaun ba dezafiu sira, ba ameasa hirak ne’ebé bele mosu no instituisaun sira, liu-liu kona-ba área hirak ne’ebé mak presiza reforma no apoia dezenvolvimentu adisionál aparellu Estadu nian.

Nu’udar rezultadu husi elaborasaun dokumentu ida ne’e nian, mak aprova ona lejizlasaun foun ne’ebé importante ba setór sira seguransa no defeza nian, no mós kodifikasaun Sistema Integradu Seguransa Nasionál.

Prosesu Revizaun Setór Seguransa nian iha Timor-Leste hanesan faze dahuluk nian hosi prosesu ida kontinúu ne’ebé sei halo instituisaun sira sai efikáz no efisiente liután, ho mandatu ida klaru no definidu di’ak atu  permite operasaun sira koordenada ho didi’ak.

Maske iha dezafiu barak, revizaun ida ne’e iha nia objetivu atu kontinua sustenta dezenvolvimentu ba Nasaun ida ne’ebé segura liután, ne’ebé populasaun sente moris iha seguransa nia laran no fiar metin ba polísia, ba militár sira no ba sistema judisiál.

3. Dekretu-Lei ne’ebé aprova revizaun kona-ba Subsídiu Hahán nian ba Ofisiál, Sarjentu no Ajente sira Polísia Nasionál Timor-Leste

Diploma ida ne’e atualiza valór mensál husi Subsídiu Hahán nian ne’ebé fó ba Ofisiál, Sarjentu no Ajente sira Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) nian, ne’ebé define ona husi Dekretu Governu nian n.o 5/2009, loron 29 fulan Jullu, tuir Rejime Salariál PNTL nian.

4. Dekretu-Lei Governu nian ne’ebé aprova revizaun Subsídiu Transporte nian ba Ofisiál, Sarjentu no Ajente sira Polísia Nasionlál Timor-Leste

Diploma ida ne’e atualiza valór mensál husi Subsídiu Transporte nian ne’ebé fó ba Ofisiál, Sarjentu no Ajente sira Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), ne’ebé estabelese ona husi Rejime salariál PNTL nian, aprova ona husi Dekretu-Lei n.o 10/2009, loron 18 fulan Fevereiru.

Konsellu Ministru halo mós análize ba:

1. Aprezentasaun Relatóriu husi Komisaun Anti-Korrupsaun

Relatóriu auto-avaliasaun husi Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) iha informasaun jerál kona-ba esforsu Estadu nian atu previne no kombate korrupsaun ne’ebé dezenvolve ona molok ratifikasaun Konvensaun Nasoins Unidas nian Kontra Korrupsaun (KNUKK) no sistema legál, polítiku no institusuionál ne’ebé vigora hela. Ratifikasaun KNUKK nian implika realizasaun husi relatóriu ida ne’e husi parte KAK nian. Halo ona mós avaliasaun ba Lejizlasaun, aplikasaun husi lei ne’ebé vigora hela, dezafiu hirak ne’ebé atu mosu mai no nesesidade téknika sira. Hafoin remata aprezentasaun ba Konsellu Ministru, Prezidente KAK nian, Adéritu de Jesus, entrega formalmente Relatóriu ne’e ba Primeiru-Ministru.

2. Aprezentasaun Relatóriu husi Banku Sentrál

Governadór Banku Sentrál, Abrão de Vasconcelos, aprezenta ba Konsellu Ministru relatóriu kona-ba setór finansa Timor-Leste nian. Relatóriu ida ne’e iha konkordánsia ho rekomendasaun hirak ne’ebé halo husi Avaliasaun husi Grupu Ázia-Pasífiku kona-ba Brankeamente Kapitál ba Timor-Leste.

Dokumentu ne’e halo avaliasaun ida kona-ba Sistema Legál no Institusionál no halo medida preventiva sira ne’ebé dirije ba instituisaun finanseira no la’ós finanseira nian sira nomós forma kooperasaun nasionál no internasionál atu haree ba dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentadu ba setór ne’e nian iha Timor-Leste.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=6888