Ministra Finansa no Vise-Ministra Saúde halo vizita ba fábrika produsaun alimentár iha Railaco

Iha loron 13 fulan Abril 2012, Ministra Finansa, Emília Pires hamutuk ho Vise-Ministra Saúde, Madalena Hanjam halo visita ba fábrika produsaun alimentár iha Railaco, Ermera, ne’ebé Empreza Timor Global maka jere no hetan apoiu hosi Programa Ai-han Mundiál (PAM).

Madalena Hanjam fó-hatene katak programa ne’e Ministériu Saúde estabelese ona iha tinan 2007 liuhosi kooperasaun ida ho Timor Global no PAM, ne’ebé hala’o ho orsamentu inisiál Ministériu Saúde nian dólar amerikanu millaun rua no sei hetan tan dólar amerikanu millaun rua seluk hosi orsamentu jerál tinan 2012 nian atu garante sustentabilidade ba projetu ne’e.

Vise-Ministra Saúde hatete tan katak produsaun alimentár ida ne’e nu’udar pontu partida atu hamenus importasaun ben-alimentár sira no ninia objetivu atu fornese produtu ho kualidade nutrisionál aas ba grupu alvu sira maka hanesan hosi bebé fulan 6 to’o labarik tinan 5 sira, inan isin-rua no inan ne’ebé fo-susu hela.

To’o agora, programa ne’e kobre ona porsentu 60 hosi grupu alvu ne’e. Hein katak bainhira kapasidade produsaun nian atinji ona nível ruma – ezemplu tonelada 9 loron ida (hosi tonelada 4 mak agora daudaun prodús hela) – bele habelar tan ba grupu vulnerável sira seluk, maka hanesan ferik-katuas sira no sira ne’ebé sofre moras ho VIH, atu programa ne’e bele ajuda hamenus malnutrisaun ba País hosi porsentu 15 to’o 20, kada tinan.MF VMS visitam fabrica de producao alimentar em Railaco 23 Ministra Finansa no Vise Ministra Saúde halo vizita ba fábrika produsaun alimentár iha Railaco

Ministra Finansa fiar katak Timor-Leste sei bele hadi’a nesesidade sira no hamenus daudaun dependénsia iha importasaun ingrediente sira produsaun nian, ne’ebé besik porsentu 40 fornese ona husi rai-laran no porsentu 70 maka importa husi rai-li’ur.

Rekomenda mós ba ministériu sira ne’ebé envolve iha área ida-ne’e, hanesan Ministériu Agrikultura no Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria, ne’ebé iha orsamentu apoiu  nian, atu buka oinsá bele kontribui hodi aumenta produsaun no indústria alimentár atu hamenus dependénsia ba importasaun nune’e bele hamenus osan sai husi ita nia rain.

Iha konferénsia imprensa, Emília Pires esklarese katak projetu fabrikasaun jere ona hosi  empreza privada ida envezde empreza estadu nian tanba ida ne’e hanesan dalan ida atu atinje objetivu ida estratéjiku dezenvolvimentu país nian, maka hametin parseria entre Governu ho setór privadu. Ida-ne’e bele halo hodi insentiva inisiativa industrializasaun nian iha setór oinoin dezenvolvimentu emprezariál privada.

Kona-ba kestaun saláriu ki’ik (dólar tolu loron ida), Ministra Finansa-nian fó hanoin katak média salariál iha país viziñu sira mós ki’ik, nia fó ezemplu espesífiku kona-ba Indonézia, iha ne’ebé osan fulan nian sei ki’ik liu fali Timor-Leste nian. Atu hasa’e saláriu média maibéa ita nia Nasaun la aprezenta nível produtividade ne’ebé diak no kapasidade industriál bele bele prejudika fali esforsu globál atu dada investimentu estranjeiru, tanba bele halo País ladún atrai investidór sira ne’e.

Investimentu rai-li’ur nian bele sai nu’udar vantanjen  ba  Nasaun, ba tempu naruk, tanba, ida ne’e duni bele loke dalan atu dada investór  foun sira, Ministra konklui.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=6829