Sorumutu Konsellu Ministru iha loron 11 fulan Abril tinan 2012

IV GOVERNU KONSTITUSIONÁL

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

..........................................................................................................................................................

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru Loron 11 Abril 2012

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha loron Kuarta ne’e, loron 11 fulan Abril tinan 2012, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, Dili, no halo aprovasaun ba:

1. Dekretu-Lei ne’ebé aprova Lei Baze Ambiente nian

Konsellu Ministru aprova tiha ona Lei Baze Ambiente nian ne’ebé kompostu husi prinsípiu báziku ambientál ordenamentu jurídiku timor nian no husi objetivu sira projetu ne’e nian. Lei ne’e regula relasaun entre entidade governamentál oinoion ne’ebé sai hanesan responsavel ambiente nian, foka nesesidade kona-ba protesaun, konservasaun no uzu sustentavel kona-ba komponente ambientál oinoin, trata poluisaun no jestaun ba rezíduu sira.

Aleinde ne’e Lei baze ne’e kontempla mós dispozisaun sira kona-ba medida finanseira no instrumentu ekonómiku nian sira ne’ebé bele uza iha futuru; estabelese  sistema informasaun no edukasaun ambientál atu implementa; prevee kláuzula sira kona-ba fiskalizasaun ambientál, ba situasaun emerjénsia nian sira no responsabilidade sivíl.

Lei Baze Ambiente nian, ne’ebé Konsellu Ministru aprova ohin, define baze hirak ne’ebé serve atu kria ordenamentu jurídiku ambientál nian ida ne’ebé bele fó resposta ba obrigasaun internasionál sira ne’ebé Estadu asume no ba nesesidade atu proteje no konserva ambiente no rekursu naturál sira ne’ebé dezenvolvimentu País nian ezije.

2. Deslokasaun Ministru Saúde ba Londres vizita Max Stahl

Haree ba relasaun Max Stahl nian ho Timor-Leste, no tanba nia estadu saúde daudaun ne’e ladún di’ak, ne’ebé halo nia tama iha ospitál Londres nian, Konsellu Ministru aprova ona deslokasaun Ministru Saúde, Nelson Martins, ba kapitál Reinu Unidu.

Aleinde halo buat seluk-seluk tan, Max Stahl fó sai ba mundu imajen masakre Semitériu Santa Krús nian ne’ebé hamosu atensaun no koloka Timor-Leste hanesan prioridade iha ajenda internasionál, hodi kontribui ba libertasaun Povu timoroan sira nian, no Ministru Saúde nu’udar médiku ida ne’ebé maka hetan rekoñesimentu prestíjiu nian, inklui mós iha Londres, Konsellu Ministru aprova ona nia deslokasaun ba kapitál europeia ne’e ho hanoin atu fó apoiu, tuir ninia kompeténsia rasik, no atu ajuda rekupera lalais Max Stahl nia saúde hanesan prova solidariedade Timor-Leste nian.

Konsellu Ministru analiza mós:

1. Aprezentasaun kona-ba Levantamentu Persepsaun Kualidade nian husi Servisu Ministériu Finansa nian

Ministériu Finansa aprezenta ba Konsellu Ministru rezumu hosi rezultadu Levantamentu Persepsaun Kualidade nian husi Servisu Ministériu Finansa nian (Service Quality Perceptions Survey) iha tinan 2011.

Objetivu hosi Levantamentu ne’e atu hetan opiniaun husi kliente sira ho dalan ne’ebé independente, fó-hatene objetivu ne’ebé luan liu hosi Ministériu ne’e nian kona-ba hadi’a servisu, hatán di’ak liután ba espetativa sira kliente nian iha área prioritária sira servisu nian no kompara mudansa maka la’o daudaun.

Inkéritu ne’e hala’o ona ba empreza importasaun no esportasaun hamutuk 150 ne’ebé iha relasaun ho servisu alfándega nian, ba empreza 155 kona-ba impostu sira no empreza 125 ne’ebé halo parte iha konkursu aprovizionamentu nian.

2. Aprezentasaun Parseria Públiku-Privada Portu Tibar nian

Haree ba nesesidade katak Timor-Leste presiza portu foun ida tan, maka Tibar sai nu’udar opsaun ne’ebé di’ak liu atu bele harii infra-estrutura ne’ebé mak presiza, nune’e bele hamenus sasán sira ne’ebé mak tetek malu no hatún kustu transporte sasán nian.

Ministériu Finansa aprezenta ba Konsellu Ministru estudu ida ne’ebé rekomenda Parseria Públiku-Privada atu bele harii portu Tibar nian. Parseria Públiku-Privada sei permite Governu atu kontrola projetu ne’e nomós garante benefísiu sira hosi envolvimentu setór privadu. Setór privadu maka sei iha responsabilidade atu halo manutensaun portu nian tanba sira mak iha kompeténsia téknika no negósiu nian ne’ebé mak presiza atu bele transmite ba timoroan sira aban-bainrua. Kompeténsia téknika atu garante katak portu ne’e sei funsiona ho efisiénsia no kompeténsia sira ne’ebé relasiona ho negósiu sei kria oportunidade foun ba negósiu, empregu no rendimentu sira.

Tuir estudu ne’e, Parseria Públiku-Privada fó-dalan atu kria parseria ho empreza internasionál sira hodi kria oportunidade, empregu no dezenvolvimentu kompeténsia sira ne’ebé maka sei fó benefísiu ekonómiku boot.

   Ba leten