Sorumutu Konsellu Ministru loron 14 fulan Dezembru tinan 2011

IV GOVERNU KONSTITUSIONÁL

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

……………………………………………………………………………………………………………………………

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru loron 14 fulan Dezembru tinan 2011

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Kuarta-Feira, loron 14 fulan Dezembru 2011, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, iha Díli, no aprova ona:

1.Proposta Rezolusaun Governu nian ne’ebé mak aprova Tratadu Amizade no Kooperasaun Sudeste Asiátiku

Adezaun Timor-Leste ba Asosiasaun Nasoens Sudeste Asiátiku (ASEAN) ne’e prioridade ida ba IV Governu Konstitusionál, hanesan promosaun ida  ba relasaun di’ak ho Nasaun sira tomak, tan ne’e presiza ratifika Tratadu Amizade no Kooperasaun Sudeste Asiátiku, no  nia Protokolu Alterasaun sira.

Instrumentu jurídiku internasionál hirak ne’e  hanesan objetivu ba promosaun pás, amizade, solidariedade no kooperasaun entre povu sira, iha nível ida rejionál no mundiál.

Tratadu Amizade no Kooperasaun Sudeste Asiátiku ne’e, nu’udar ita hatene katak, asina tiha ona husi membru fundadór ASEAN nian nain lima, iha Bali, iha tinan 1976,  hafoin habelar tan ho membru seluk, liu husi Protokulu Alterasaun tolu. Protokolu Alterasaun dahuluk mak selebra iha Manila,Filipina, iha tinan 1987, ba daruak, mós iha Manila, iha 1998 no datoluk mak ida ne’ebé selebra iha Hanói, iha 2010, ne’ebé permite Uniaun Europeia mós bele adere ba Tratadu ne’e. Husi hahú nia kriasaun adere tiha ona ba Tratadu Amizade no Kooperasaun Sudeste Asiátiku ne’e país nain sanulu resin neen ne’ebé la pertense ba iha rejiaun ASEAN.

2.Dekretu-Lei ne’ebé aprova Karreira Rejime Espesiál ba Profisionál Klíniku sira

Aprovasaun ba primeira alterasaun ba Rejime karreira no Kargu Direksaun no Xefia iha Administrasaun Públika, husi Dekretu-Lei 20/2011, 8 Juñu, permiti dezenvolve norma ne’ebé  hodi regula kriasaun karreira espesiál, estabelese presupostu ne’ebé mak tenke obedese, define órgaun kompetente no prosedimentu ida-idak kriasaun nian. Nune’e mak rezolve ona lakuna ne’ebé verifika iha Estatutu Funsaun Públika ne’ebé abranje profisionál saúde sira no Dekretu-Lei ne’ebé mak estabelese Rejime Karreira no Kargu Diresaun no Xefia iha Administrasaun Públika ne’ebé mak laiha baze legal sufisiente atu hodi kria karreira rasik iha ámbitu  karreira Funsaun Públika nian.

Diploma ida ne’e hodi hatán ba nesesidade atu estabelese rejime espesiál karreira nian ida ba profisionál saúde sira, ne’ebé integra iha karreira rejime jerál Funsaun Públika nian, ne’ebé mak la hatán ba espesifisidade ba ninia  funsaun sira, mak hanesan nesesidade preparasaun téknika sientífika kontínua no  autonomia funsionál.

3.Dekretu-Lei ne’ebé mak aprova Karreira Espesiál no Estatutu ba Guarda Prizionál sira

Diploma ida ne’e atu kria karreira rejime espesiál ida ba pesoál guarda prizionál Diresaun Nasionál Servisu Prizionál no Reinsersaun Sosiál nian, ne’ebé la hanesan ho Rejime Funsaun Públika nian maske uluk tama tiha ona iha Rejime Funsaun Públika nian nu’udar previstu iha Dekretu-Lei n.° 20/2011, 8 Agostu, ne’ebé mak konsagra Rejime Karreira no Kargu Diresaun no Xefia iha Administrasaun Públika.

Guarda prizionál sira hasoru kondisaun espesífika ne’ebé tanba limitasaun sira, responsabilidade no rizku tanba hala’o kna’ar sira iha ámbitu seguransa no vijilánsia ba dadur sira, manutensaun orden no trankuilidade iha estabelesimentu prizionál sira.

Medida ida ne’e, atu mós hodi fó formasaun espesífika no kontínua ba guarda prizionál sira iha durante hala’o sira nia kna’ar, hodi posibilita dezenvolvimentu ba sira nia kapasidade profisionál no, tuir mai atu hadi’a servisu ne’ebé  mak presta tiha ona iha estabelesimentu prizionál sira

4.Dekretu-Lei ne’ebé mak aprova Estatutu Konservadór no Notáriu sira

Diploma ida ne’e halo hodi kria karreira espesiál ba notáriu no konservadór sira, hodi  defini rejime ingresu, nomesaun, progresaun no promosaun ba iha karreira. Fixa, mós, estatutu remuneratóriu própriu ida no direitu no dever espesiál sira, nune’e mós rejime própriu inkompatibilidade no impedimentu ne’ebé relasiona ho natureza husi funsaun no atividade sira ne’ebé mak presiza atu asegura.

Implementasaun sistema rejistu no notariadu  sai nu’udar prioridade ida ba Programa IV Governu Konstitusionál, ne’ebé atu hodi garante lialoos no seguransa ba relasaun sosiál no ekonómika, hamenus konflitu judisiál no fóba País ambiente negósiu ida ne’ebé favorável ba nia dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál.

5. Dekretu-Lei ne’ebé mak aprova regulamentu formasaun nian ba ingresu iha karreira konservadór no notáriu

Regulamentu ne’e atu hodi define regra no kondisaun sira ne’ebé obedese  konkursu ingresu iha karreira espesiál no formasaun ba notáriu no konservadór sira.

Tama ba iha karreira espesiál notáriu no konservadór  sira nian depende ba aprovasaun iha konkursu públiku no tenke tuir nafatin  formasaun espesífika ida, atu nune’e notáriu no konservadór sira bele iha kualifikasaun, koñesimentu tékniku ne’ebé adekuadu no preparasaun deontolójika ida, hodi hala’o sira nia atividade  ho autonomía no independénsia téknika ne’ebé mak presiza.

Kapasitasaun no formasaun ba notáriu no konservadór sira, ne’e mós kondisaun importante ida ba implementasaun no funsionamentu servisu rejistu no notariadu nian. Tan ne’e, tenke iha responsabilidade espesiál ba funsaun sira ne’ebé profisinál sira ne’e halo tuir, liu-liu iha manutensaun ba seguransa negósiu jurídiku estrajudisiál no iha redusaun ba konflitu sosiál sira.

6. Dekretu-Lei ne’ebé mak aprova Prestasaun Pekuniária Únika ba Kombatente no familiár Mártir sira Libertasaun Nasionál nian

Dekretu-Lei ne’e define titularidade no rekizitu sira ne’ebé presiza ba instrusaun prosesu atribuisaun prestasaun  pekuniária únika ba Kombatente no familiár libertasaun nasionál nian, ne’ebé previstu ona iha artigu 28o husi lei ne’ebé define Estatutu Kombatente ba Libertasaun Nasionál nian.

7. Altersaun dalimak ba Dekretu-Lei no 15/2008, iha loron 14 fulan Juñu, ne’ebé regulamenta Lei ba Kombatente Libertasaun Nasionál

Diploma ida ne’e hodi altera de’it prazu ne’ebé previstu tiha ona iha Dekretu -Lei no 15/2008, iha fulan Juñu, atu hodi aselera prosedimentu sira pedidu nian ba pensaun no impugnasaun ba desizaun sira. Prazu sira ne’e agora lais liu sein prejudika direitu benefisiáriu sira nian.

8. Dekretu-Lei ne’ebé mak aprova Rejime ba Féria Judisiál sira

Sistema suspensaun ba atividade Tribunál nian no féria ba autór judisiáriu sira,  ne’ebé regula iha tempu administrsaun Nasoens Unidas nian la tuir no la hatán ona ba  nesesidade sira agora daudaun setór nian.

Tan ne’e, presiza tebes atu garante forma ne’ebé própriu ba direitu autór judisál sira nian ba deskansu no ba instituisaun sira tempu disponível hodi organiza asaun sira formasaun nian atu hodi aumenta esperiénsia no kapasidade profisionál ajente sira nian, atu nune’e hodi halo di’ak liután sira nia kna’ar.

Suspensaun ba atividade tribunál nian la prejudika ba prestasaun servisu urjente nian ne’ebé sei hala’o nafatin.

Konsellu Ministru aprova ona mós votu kondolénsia ida ba Embaixadór Ramon Hernandez nia mate

Hetan ona koñesimentu kona-ba mate Suaexelénsia Embaixadór Ramon Hernandez nian, ne’ebé daudaun ne’e remata funsaun hanesan Embaixadór Kuba iha Timor-Leste, Konsellu Ministru aprova ona votu kondolénsia profunda ida,  hodi hato’o kondolénsia ba señora Embaixatriz Maricela Hernandez  no familia sira hotu hosi belun matebian Timor –Leste nian ne’e.

Loos duni, tanba durante mandatu Embaixadór Ramon Hernandez nian mak relasaun entre Timor-Leste no Kuba bele konsidera forte tebes, tanba nia hala’o nia kna’ar maka’as tebe-tebes iha área oin-oin kona-ba aspetu sosiál, liuliu iha medisina no alfabetizasaun, ne’ebé mak hadi’a tebes kondisaun vida timor oan barak nian.

Servisu ne’ebé Embaixadór Ramon Hernandez hala’o, nune’e mós nia hahalok ne’ebé di’ak ba timoroan sira, hahú husi autoridade país nian to’o sidadaun baibain, ne’e mak  halo ita sempre rekorda ho saudade no gratidaun kona-ba nia, hodi halo Timor – Leste iha tusan ida hosi nia.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=6255