Iha loron dahuluk ba sorumutu iha Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu sira diskuti ona Petróleu, Agrikultura no Dezenvolvimentu Rurál

Sorumutu iha Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu (STLPD) bele halo diskuti tema hanesan  petróleu, agrikultura no dezenvolvimentu rurál, turizmu, infra-estrutura, banku no finansa no setór  sosiál sira (saúde no edukasaun), ne’ebé mak fahe ba meza kabuar ne’en.

Iha ajenda husi loron daruak nian ba akontesimentu ne’e, prevee iha abertura atu diskuti kona-ba tema  tolu uluk nian, ne’ebé relasiona ho setór estratéjikusira ba kresimentu nian.

Meza kabuar dahuluk nia tema mak petróleu. Diskusaun ne’e lidera husi Sekretáriu Estadu Rekursu Naturál, Alfredo Pires, no konta ho prezensa Banku Mundiál, Autoridade Nasionál Petróleu (ANP), reprezentante Noruega no sosiedade sivil.

Ko’alia mós ba importánsia dezenvolvimentu rekursu umanu no projetu dezenvolvimentu Litorál Sul ne’ebé inklui baze fornesimentu ba prosesamentu gáz no petroleum onshore no konsekuénsia sira ba indústria sira seluk (negósiu agríkola no petrokímika). Inisiativa husi transparénsia ba Indústria Extrativa hetan mós komentáriu no enkoraja estabelesimentu ba kompañia nasionál petróleu ida ba jestaun ida di’ak no dezenvolvimentu ba instituisaun sira iha setór petrolíferu. Iha parte seluk, prestasaun ba konta, diversifikasaun husi investimentu Fundu Petrolíferu nian no posibilidade atu estabelese projetu infra-estrutura sira nian ho komunidade lokál sira atu nune’e bele hamosu empregu no reforsa negósiu lokál ne’ebé mak sai nu’udar aspetu hirak ne’ebé mak sira ko’alia mós.

Mesa 2 PORTAL 140x101 Iha loron dahuluk ba sorumutu iha Timor Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu sira diskuti ona Petróleu, Agrikultura no Dezenvolvimentu Rurál    Ministru Agrikultura no Pezka, Mariano Sabino, mak prezidi diskusaun iha meza kabuar ne’ebé ko’alia kona-ba tema agrikultura no dezenvolvimentu rurál no hola parte iha ne’ebá mak reprezentante husi USAID, FAO European Union, Peace Dividen and Trust no Klibur Mata Dalan.

Sira ko’alia mós kona-ba nesesidade kresimentu infra-estrutura sira nian no rekursu umanu sira atu hodi fó tulun agrikultór sira hodi aumenta produsaun no estabelese kontaktu ho kompradór sira. Sira hotu fó atensaun kona-ba importánsia ba agrikultura hanesan xave ba dezenvolvimentu ekonómiku, importánsia ba ligasaun entre produtór nasionál no kompradór sira, nasionál no estranjeiru sira, atu hodi reforsa esportasaun produtu sira bele hetan asesu ba merkadu internasionál. Setór privadu, mós iha reprezentasaun iha ne’e, konfirma opiniaun hanesan hodi ko’alia tan kona-ba nesesidade atu estabelese banku agríkula ida, ho apoiu husi Estadu, hodi permiti agrikutór sira hetan asesu ba kréditu bankáriu ida.

Iha meza kabuar datolu ne’ebé nia tema mak turizmu, Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, Gil Alves maMesa 3 PORTAL 140x100 Iha loron dahuluk ba sorumutu iha Timor Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu sira diskuti ona Petróleu, Agrikultura no Dezenvolvimentu Rurál    k lidera, ne’ebé iha mós prezensa mak reprezentante sira husi Kámara Komérsiu no Indústria, Ajénsia Dezenvolvimentu Timor-Leste no Kooperasaun Portugueza.

Turizmu hanesan pilar ida atu hodi substitui setór la’ós-sustentável tanba ne’e mak investimentu iha  área ida ne’e importante tebe-tebes. Infra-estrutura sira, mak hanesan xave ba dezenvolvimentu nune’e  mós formasaun ba kapitál umanu konsidera estratéjiku no vitál ba kresimentu turizmu iha Timor-Leste.  Inventimentu iha infra-estrutura sira insentiva investimentu privadu hodi bele hasae vantajen husi  servisu hirak ne’e no halo moris setór privadu. Nune’e mós, dezenvolvimentu ba formasaun prátika iha área sira hanesan ospitalidade ne’e importante tebes atu hodi aumenta koñesimentu timor oan sira nian  no fundamentál atu mantein komunidade komprometida. Nune’e bele hateten katak, turizmu ne’e hanesan fonte ida ba rikeja no maneira ida atu labele halo depende ekonomia país nian ba petróleu.

Ministra Finansas, Emília Pires, halo konkluzaun ba diskusaun loron ne’e nian.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=5353