……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 16 fulan-setembru tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no hahú reuniaun ho aprezentasaun husi Governadór Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL), Hélder Lopes, kona-ba dezempeñu Fundu Petrolíferu durante semestre dahuluk tinan 2026, Revizaun Ekonómika hosi semestre dahuluk tinan 2026 no rezultadu husi Relatóriu Avaliasaun Mútua kona-ba medidas kombate brankeamentu kapitál no finansiamentu terrorizmu iha Timor-Leste.
*
Kona-ba Fundu Petrolíferu, iha finál-juñu 2026, rejista saldu maizumenus dolar amerikanu biliaun 18,43, kompara ho dolar amerikanu biliaun 18,31 ne’ebé rejista iha trimestre dahuluk nia rohan. Iha trimestre daruak, investimentu Fundu ne’e rejista retornu maizumenus dolar amerikanu millaun 719, liuliu impulsiona husi dezempeñu investimentu iha asaun. Iha semestre dahuluk, transfere ona dolar amerikanu millaun 800 husi Fundu ne’e hodi finansia despeza Orsamentu Jerál Estadu. Aprezentasaun ne’e destaka mós redusaun reseita petrolífera no importánsia ne’ebé aumenta hosi rendimentu investimentu ba sustentabilidade no prezervasaun patrimóniu Fundu nian.
*
Tuir mai, aprezenta rezultadu Avaliasaun Mútua ne’ebé hala’o husi Grupu Ázia-Pasífiku kona-ba Brankeamentu Kapitál (APG), ne’ebé analiza Timor-Leste nia grau kumprimentu ba normas internasionais hodi kombate brankeamentu kapitál no finansiamentu terrorizmu.
Avaliasaun ne’e konklui katak Timor-Leste kumpre kompletamente ona ka parte boot rekomendasaun 22 husi rekomendasaun 40 Grupu Asaun Finanseira (GAFI) nian, ho 12 seluk kumpre ona parsialmente. Identifika mós área sira ne’ebé presiza reforsu, liuliu kona-ba supervizaun, prevensaun, investigasaun, rekuperasaun no konfiskasaun ativus, no mós aplikasaun sansaun finanseira. Iha ámbitu ida-ne’e, ko’alia mós medidas ne’ebé ho objetivu atu hatán ba rekomendasaun husi avaliasaun, liuhusi reforsu kuadru legál no institusionál, avaliasaun nasionál ba risku, koordenasaun entre entidades kompetentes, no mós implementasaun planu estratéjiku nasionál ida.
Hafoin aprezentasaun, Konsellu Ministrus apoia rekomendasaun sira husi Komisaun Nasionál ba Implementasaun Medidas Kombate Brankeamentu Kapitál no Finansiamentu Terrorizmu (CNCBC), ne’ebé lidera husi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, kona-ba adosaun Relatóriu Avaliasaun Mútua Timor-Leste 2024, Planu Estratéjiku Nasionál 2025–2028 no Relatóriu Avaliasaun Nasionál Risku 2025 no ninia aneksu sira, no mós autorizasaun ba publikasaun relatóriu ida ikus nian.
*
Relasiona ho evolusaun ekonomia nasionál, aprezentasaun ne’e destaka perspetivas favoráveis ba kreximentu, ho projesaun 5% ba PIB reál la’ós petrolíferu iha tinan 2026, ne’ebé apoia husi konsumu no investimentu públiku, konsumu família, no mós rekuperasaun neineik husi investimentu privadu. Inflasaun nafatin ki’ik, 0,5% iha fulan-juñu, enkuantu kréditu ba setór privadu kontinua sa’e. Reseita naun-petrolífera aumenta 9,2% iha semestre dahuluk tinan ne’e, kompara ho períodu hanesan iha tinan 2025, sai maizumenus dolar amerikanu millaun 130, ho reseita fiskál rendimentu nian ne’ebé reprezenta 85,5% hosi reseitas doméstikas. Destaka mós dezafiu sira relasiona ho dependénsia importasaun ne’ebé aas, kapasidade produsaun nasionál ne’ebé limitadu, no mós défisit balansa korrente, ne’ebé atinje dolar amerikanu millaun 374.1 iha semestre dahuluk.
*****
Konsellu Ministrus apoia publikasaun Relatóriu Sumáriu kona-ba Pobreza iha Timor-Leste, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Finansas, Regina de Jesus. Relatóriu ne’e, elabora bazeia ba rezultadu sira hosi Peskiza kona-ba Kondisaun Moris iha Timor-Leste (TLSLS) 2024, aprezenta dadus atualizadu kona-ba insidénsia no karakterístika pobreza iha nasaun ne’e.
Rezultadu sira hatudu katak taxa pobreza nasionál tun hosi 41,8% iha 2014 ba 37% iha 2024, redusaun ida hosi pontu persentajen 4,8 iha dékada ikus ne’e. Pobreza kontinua iha insidénsia aas liu iha área rurál sira, ne’ebé afeta 45,5% hosi populasaun, kompara ho 18,4% iha zona urbana sira, ho diferensa sira mós entre munisípiu sira.
Hafoin publikasaun relatóriu sumáriu, INETL, IP no Ministériu Finansas, ho apoiu husi Banku Mundiál, sei dezenvolve Avaliasaun Pobreza no Ekuidade, bazeia ba dadus TLSLS 2024, ho objetivu atu aprofunda análize ba fatór sira ne’ebé kontribui ba redusaun pobreza no mós apoia formulasaun polítika públika bazeia ba evidénsia ne’ebé orienta ba kreximentu ekonómiku ne’ebé inkluzivu no rezistente liután.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, kona-ba Rejime Selesaun no Kontratasaun Advogadu ba Reprezentasaun Forense Estadu.
Dekretu-Lei ida-ne’e estabelese prosedimentu atu hili no kontrata advogadu ka sosiedade advogadu ida atu garante reprezentasaun legál no patrosíniu forense Estadu nian iha tribunál judisiál no arbitrajen nia oin, liuliu iha prosesu sira-ne’ebé nia kompleksidade espesiál ka relevánsia ba Estadu, presiza uza reprezentasaun jurídika espesializada. Prosesu sira ne’e inklui, entre sira seluk, kazu sira ho kompleksidade faktuál ka téknika ne’ebé aas, ne’ebé envolve asuntu espesializadu tebes, akontese iha tribunál estranjeiru, tribunál arbitrajen ka instánsia internasionál sira, ne’ebé bele iha impaktu finanseiru signifikativu ba Orsamentu Jerál Estadu nian ka ne’ebé envolve informasaun klasifikada, konfidensiál ka sensivel. Kualifikasaun ba prosesu hanesan iha kompleksidade espesiál ka relevánsia halo liuhosi despaxu fundamentadu hosi Primeiru-Ministru, tuir proposta hosi membru Governu ne’ebé tulun nia iha Prezidénsia Konsellu Ministru, hosi membru Governu ne’ebé responsável ba área refere, ka hosi entidade ne’ebé iha interese ba prosesu ne’e.
Advogadu ne’ebé atu kontrata tenke iha pelumenus esperiénsia tinan lima iha área direitu ne’ebé espesífiku ne’ebé relasiona ho prosesu ne’e no iha domíniu pelumenus iha lian ofisiál rua ne’e ida. Iha kazu (prosesu) sira ne’ebé akontese iha rai-li’ur ka iha lian estranjeiru, nia tenke domina lian ne’ebé uza iha prosesu ne’e. Diploma ne’e mós estabelese regra sira ne’ebé ho objetivu atu prevene konflitu interese iha kontratasaun.
Nomeasaun ba mandatáriu judisiál ne’e hala’o liuhosi despaxu fundamentadu hosi Primeiru-Ministru ne’ebé bele delega kompeténsia ida-ne’e ba membru Governu ne’ebé koadjuva nia iha Prezidénsia Konsellu Ministrus. Iha kazu urjénsia, nomeasaun bele halo hosi membru Governu ida-ne’e, ne’ebé tuirmai informa ba Primeiru-Ministru. Ho aprovasaun ba diploma ida-ne’e, revoga tiha Dekretu-Lei n. 16/2012, loron 4 fulan-abríl, relasiona ho Reprezentasaun Estadu nian iha Tribunál.
*****
Vise-Ministra Asuntus ASEAN, Milena Rangel, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba rezultadu Sorumutu Reprezentante Altu Nivel (Senior Officials’ Meeting – SOM) ASEAN, ne’ebé hala’o iha loron 9 fulan-setembru tinan 2026, iha Filipinas, no mós kona-ba progresu preparasaun Timor-Leste atu asume Prezidénsia ASEAN iha tinan 2029. Durante enkontru ne’e, Estadu-Membru sia ho klaru afirma sira-nia apoiu ba Prezidénsia Timor-Leste iha tinan 2029, no asuntu ne’e sei hato’o ba Konsellu Koordenasaun ASEAN hodi halo apresiasaun iha Simeira ASEAN ba dala 49 iha fulan-novembru iha Manila. Aprezentasaun ne’e aborda mós preparasaun nasionál sira kona-ba infraestrutura, lojístika no kapasitasaun rekursus umanus, no mós medida sira ne’ebé presiza hodi mobiliza investimentu no reforsa preparasaun nasionálo hodi asume Prezidénsia.
*
Hafoin aprezentasaun husi Vise-Ministra Milena Rangel, Konsellu Ministrus delibera atu apoia uzu estratéjiku Intelijénsia Artifisiál, Gráfiku Koñesimentu, Kaduak Dijitál, no Intelijénsia Preditiva nu’udar intrumentu atu apoia preparasaun no asume Prezidénsia ASEAN hosi Timor-Leste iha 2029. Aleinde ne’e autoriza projetu pilotu ida hosi plataforma Anunnai, ne’ebé ho objetivu atu integra no analiza informasaun relasiona ho preparasaun Prezidénsia, apoia monitorizasaun ba projetu no rezultadu sira, identifika risku no poténsia atrazu, no fornese informasaun hodi apoia foti desizaun.
Koordenasaun ba projetu pilotu ne’e, responsabilidade Konsellu Nasionál Organizasaun Prezidénsia ASEAN (ACNOC) nian, liuhosi Sekretariadu Nasionál ASEAN (NAS), iha koordenasaun ho entidades kompetentes, iha ámbitu medidas preparasaun iha área Intelijénsia Artifisiál, ne’ebé inklui AI Readiness Task Force. Implementasaun projetu ne’e sei hala’o tuir faze no sujeita ba mekanizmu governasaun, siberseguransa, protesaun dadus, no mós supervizaun umana. Rezultadus, kustus, benefísius, no riskus hosi projetu pilotu sei avalia molok halo expansaun ruma, kabe ba AI Readiness Task Force atu aprezenta rezultadu no rekomendasaun sira ba faze tuirmai ba ACNOC. REMATA