Sorumutu Konsellu Ministrus loron 2 fulan-setembru tinan 2026
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 2 fulan-setembru tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no hahú sorumutu ne’e ho aprezentasaun hosi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, no Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN), hodi hetan ona koñesimentu kona-ba rezultadus análize ida ba kustu aluga ekipamentu pezadu no kombustivel no mós nia impaktu ba obra infraestrutura sira.
Análize ne’e kompara kustu referénsia sira ne'ebé uza daudaun ho valór ne'ebé rezulta hosi dadus sira ne'ebé foun liu, no mós avalia impaktu hosi aumentu iha folin aluga ekipamentu pezadu no kombustivel iha ezekusaun obra sira, liuliu iha setór rodoviáriu nian. Rezultadu hatudu posibilidade presiza atualiza presu referénsia ne’e atu nune'e bele reflete aumentu iha kustu ezekusaun nian.
*****
Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, halo mós aprezentasaun ida kona-ba Planu Médiu Prazu 2027-2030, ne’ebé sei estabelese prioridades prinsipál no meta dezenvolvimentu ba tinan haat governasaun oin mai no nu’udar faze finál ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030.
Planu ne’e iha objetivu atu aselera dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasionál, liu-liu foka ba diversifikasaun ekonómika, kriasaun empregu, melloria infraestruturas no servisu públiku, dezenvolvimentu kapitál umanu, no mós reforsu instituisoins, atu nune’e bele hamenus dependénsia ba reseita petrolífera no kria kondisaun ba kreximentu ekonómiku ida ne’ebé sustentável liu.
Proposta ne’e define prioridade estratéjiku nasionál sanulu, ne’ebé inklui reforma propriedade no rejistu rai, asesu finansiamentu hosi empreza mikro, ki’ik no médiu, dezenvolvimentu ekonomia azúl no turizmu, hadi’a lojístika no ligasaun entre zona produsaun no merkadu sira, aumenta produtividade agríkola no área irrigasaun sira, reforsa formasaun profisionál, hadi’a fornesimentu eletrisidade no bee ba zona ekonómika sira, no mós kria kondisaun ne'ebé di'ak liu ba investimentu privadu.
Planu ne’e mós estabelese meta no indikadór konkretu sira atu akompaña rezultadus ne’ebé alkansa to’o tinan 2030, ho mekanizmu monitorizasaun no avaliasaun regulár sira, permite Governu monitoriza ezekusaun prioridades ne’ebé define ona no ajusta intervensaun sira bainhira de’it presiza.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, kona-ba rejime espesiál kontratasaun públika ne’ebé aplika ba preparasaun no ezersísiu Prezidénsia ASEAN hosi Timor-Leste iha tinan 2029.
Diploma ne’e estabelese rejime exepsionál no temporáriu ida hodi aselera kontratasaun obra konstrusaun ka reabilitasaun ba infraestrutura iha munisípiu Dili ne’ebé nesesáriu ba preparasaun Prezidénsia ASEAN nian, nune’e mós bens no servisus ne’ebé asosiadu diretamente ho preparasaun, ezekusaun, fiskalizasaun no konkluzaun obra hirak ne’e. Rejime ne’e inklui, liu-liu, konstrusaun Sentru Konvensoins, ne’ebé tenke funsiona tomak ona iha tempu tuir kalendáriu preparasaun Prezidénsia ASEAN nian.
Diploma ne’e mós atribui ba Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, la haree ba valór kontratu nian, kompeténsias atu hala’o aktu administrativu no finanseiru sira ne’ebé nesesáriu ba ninia kontratasaun, inklui autoriza despeza no abertura prosedimentu, aprova adjudikasaun, no selebra kontratus hodi Estadu nia naran. Prosedimentu sira hetan tramitasaun hosi servisu aprovizionamentu entidade adjudikante nian, no Komisaun Nasionál Aprovizionamentu no Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál bele fornese apoiu tékniku bainhira husu. Fiskalizasaun prévia hosi Kámara Kontas mantein ba kontratu sira ne'ebé liu dolar amerikanu millaun 5.
Rejime ida-ne’e vigora to’o 31 fulan-dezembru 2029, no ho objetivu atu garante katak infraestrutura ne’ebé nesesáriu prepara tuir prazu ne’ebé estabelese ona atu Timor-Leste bele sai uma-na’in no ezerse Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2029.
*****
Tuir aktu vandalizmu foin lalais hasoru infraestrutura eletrisidade públika, Konsellu Ministrus deside fó instrusaun ba Ministru Interiór atu promove koordenasaun nesesária hodi reforsa polisiamentu besik infraestrutura sira ne’e no koordena ho Ministériu Obras Públikas hodi adopta medidas ho objetivu atu hasa’e protesaun ba ekipamentu sira ne’e, atu nune’e bele prevene akontesimentu foun no seguransa ba funsionamentu infraestruturas elétrikas públikas.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Proposta Rezolusaun rua husi Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Jesuína Maria Ferreira Gomes, kona-ba aprovasaun akordus ba izensaun vistu ne’ebé selebra ho Vietname no Vanuatu.
Akordu dahuluk, ne’ebé asina iha Hanoi iha loron 9 fulan-juñu 2026, estabelese izensaun vistu ba titulár pasaporte komún Timor-Leste no Vietname nian, hodi nune’e bele fasilita entrada, tránzitu no estadia hosi sidadaun sira hosi nasaun rua ne’e ba objetivu turístiku no mós kontribui ba hametin relasoins bilaterais.
Akordu daruak, asina iha Port Vila iha loron 22 fulan-jullu tinan 2026, estabelese izensaun vistu mútuu ba titulár pasaporte diplomátiku, ofisiál ka servisu Timor-Leste no Vanuatu nian, ho objetivu atu fasilita viajen ofisiál entre nasaun rua ne’e no mós hametin kooperasaun bilaterál. REMATA






































