Prezidénsia Konsellu Ministrus, iha kolaborasaun ho Prezidénsia Repúblika, realiza Diálogu Governamentál kona-ba Intelijénsia Artifisiál, ho tema “Intelijénsia Artifisiál ba Konstrusaun Estadu no Dezenvolvimentu Nasionál”, ne’ebé sei hala’o iha segunda-feira oinmai, loron 24 fulan-agostu tinan 2026, husi tuku 10:00 to’o 12:00, iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, Dili.
Inisiativa ne’e halo parte iha Simeira “Siénsia ba Dezenvolvimentu 2026″ no sei halibur membrus Governu Konstitusionál IX no espesialista internasionál sira iha área Intelijénsia Artifisiál, komputasaun ho altu dezempeñu no infraestruturas informátikas.
Diálogu ne’e ninia objetivu atu promove reflesaun estratéjiku ida kona-ba bazes, kapasidades no mekanizmus governasaun nian ne’ebé nesesáriu hodi utiliza neineik no ho responsabilidade Intelijénsia Artifisiál iha modernizasaun Estadu, hadi’a servisu públiku sira no dezenvolvimentu nasionál.
Sei partisipa nu’udar espesialista konvidadu sira maka Jack Dongarra, ne’ebé laureadu ho prémiu ACM A.M. Turing 2021, Richard S. Sutton, laureadu ho Prémiu ACM A.M. Turing 2024, no Torsten Hoefler, manan-na’in ba Prémiu Komputasaun ACM 2024.
Jack Dongarra hetan rekoñesimentu ba nia serbisu iha área komputasaun numérika no komputasaun ho altu dezempeñu. Richard S. Sutton maka referénsia prinsipál ida iha mundu iha área aprendizajen liuhosi reforsu. Torsten Hoefler dezenvolve peskiza iha área komputasaun ho altu dezempeñu, redes, sistemas distribuídus no infraestruturas ba Intelijénsia Artifisiál ho eskala boot.
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, sei halo diskursu abertura nian. Tuir mai, sei iha sesaun aprezentasaun ida kona-ba espesialista na’in tolu nia perspetivas no mós diálogu ida ho membru Governu sira, inklui intervensaun sira no sesaun husu-hatán. Sesaun ne’e sei modera husi Abel Pires da Silva.
Entre tema sira ne’ebé sei analiza mak hanesan aplikasaun Intelijénsia Artifisiál iha administrasaun públika no servisus ba sidadaun sira, governasaun no kualidade dadus nian, siberseguransa, konektividade, infraestrutura dijitál, dezenvolvimentu kompeténsia nasionál, supervizaun umana, no mós soberania dijitál. Diálogu ne’e sei ko’alia mós kona-ba posibilidade sira ba kooperasaun rejionál no internasionál hodi hetan asesu ba koñesimentu espesializadu no kapasidade komputasaun nian ne’ebé avansadu.
Inisiativa ne’e nu’udar parte hosi prosesu transformasaun dijitál Timor-Leste nian no bele fó kontribuisaun ba Estratéjia Transformasaun Dijitál 2026–2036, ba identifikasaun aplikasaun prioritária sira husi Intelijénsia Artifisiál iha setór públiku, no mós ba abordajen nasionál ida iha área ida-ne’e iha futuru.