……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 12 fulan-agostu tinan 2026
Konsellu Ministru hala’o reuniaun iha Palasiu Governu, iha Dili, no asiste aprezentasaun husi Ministru Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, kona-ba Reuniaun Ordinária XXXI Konsellu Ministru Komunidade País Lian Portugés nian (CPLP), ne’ebé sei realiza iha Dili iha loron 19 Agostu 2026, iha ámbitu Prezidénsia Pro Tempore Timor-Leste nian.
Reuniaun ne’e sei sai momentu importante ida hodi haklean koordenasaun (konsertasaun) polítiku-diplomátika no kooperasaun entre Estadu-Membru sira, ne’ebé aliña ho tema Prezidénsia timoroan nian, “Konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku no Dezafiu sira CPLP nian”. Entre asuntu prinsipál sira iha ajenda maka situasaun iha Guiné-Bisau, preparasaun ba Prezidénsia CPLP tuirmai no definisaun ba orientasaun estratéjika Organizasaun nian ba tinan oin mai.
Reuniaun ne’e mós sei diskute Akordu Administrativu ba Aplikasaun Konvensaun Multilaterál Seguransa Sosiál CPLP, ne’ebé ho objetivu atu reforsa protesaun sosiál no portabilidade direitu seguransa sosiál sidadaun sira iha espasu Komunidade nian. Aleinde ne’e sei diskute mós deklarasaun kona-ba “Konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku no Dezafiu sira CPLP nian”, ne’ebé reafirma kompromisu Estadu-Membru sira ho prinsípiu demokrátiku, Estadu Direitu no reforsu koordenasaun polítiku-diplomátika.
*****
Tuir proposta husi Vise-Ministra Finansas, Regina de Jesus, Konsellu Ministru delibera hodi autoriza Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, atu negosia ho Banku Mundiál ba kontratasaun empréstimu ida, liuhusi Asosiasaun Internasionál Dezenvolvimentu (IDA – akrónimu iha lian Inglés), ne’ebé destina ba finansiamentu Projetu Abastesimentu Bee iha Kapitál Munisipál Baukau (Baucau Municipal Capital Water Supply).
Projetu ne’e, integra iha faze daruak inisiativa rejionál Seguransa no Reziliénsia Ídriku Banku Mundiál nian, ho objetivu atu hasa’e asesu ba servisu abastesimentu bee ne’ebé jere ho seguru iha área selesionada sira iha Baukau, ne’ebé envolve konstrusaun no operasaun sistema sentralizadu ida ne’ebé reziliente ba mudansa klimátika, ho kapasidade atu benefisia besik ema 37.000 to’o tinan 2031.
Ho finansiamentu ne’ebé prevee ho millaun US$ 30, projetu ne’e inklui reabilitasaun no espansaun ba fonte no sistema bombajen ne’ebé iha, konstrusaun kaptasaun foun, estasaun bombajen, konduta, instalasaun tratamentu no armazenamentu, inklui mós instalasaun ba ligasaun doméstika besik 7.000 ho mikrometria. Inklui mós medida reforsu kapasidade institusionál no operasionál Bee Timor-Leste (BTL), liuhusi asisténsia téknika, dezenvolvimentu kapasidade no apoiu ba jestaun no manutensaun infraestrutura. Finansiamentu ne’e sei fó ho kondisaun altamente konsesionál, ho períodu karénsia tinan 10 no maturidade tinan 40, inklui mós opsaun adiamentu pagamentu iha situasaun emerjénsia nasionál relasiona ho eventu klimátiku. Implementasaun ne’e sei lidera husi Ministériu Obra Públika, liuhusi Unidade Jestaun Projetu, no BTL maka sei responsabiliza ba operasaun no manutensaun infraestrutura hafoin ninia konluzaun.
*****
Konsellu Ministru, ho proposta husi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, aprova proposta Rezolusaun Governu ba nomeasaun membru ida husi Governu no ninia suplente ba Komisaun Nasionál Eleisaun.
Nomeasaun ne’e akontese tanba mandatu membru atuál Komisaun Nasionál Eleisaun sei remata iha loron 16 Agostu 2026, no hala’o tuir Lei n. 5/2006, loron 28 fulan-dezembru, ho nia redasaun atuál, ne’ebé fó kompeténsia ba Governu atu nomeia membru hitu husi Komisaun ne’e nian ida, inklui mós pelumenus suplente ida. Ba mandatu foun, ho durasaun husi tinan 2026 to’o 2031, Governu nomeia Sr. Élviro Fernandes Moniz nu’udar membru efetivu, no Sra. Odete Maria Belo nu’udar suplente.
Sr. Élviro Fernandes Moniz rekoñesidu ho ninia idoneidade no esperiénsia iha área administrasaun eleitorál, ne’ebé daudaun ne’e hala’o funsaun lideransa iha Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál. Sra. Odete Maria Belo mós rekoñesida ho ninia idoneidade no esperiénsia iha área eleitorál, ne’ebé hala’o ona funsaun nu’udar membru Komisaun Nasionál Eleisaun durante tinan barak. Sira na’in rua la hala’o responsabilidade diresaun iha partidu polítiku ka iha kandidatura eleitorál ruma.
Ho nomeasaun ne’e, Governu asegura kontinuidade no funsionamentu regulár Komisaun Nasionál Eleisaun ba mandatu foun, hodi kontribui ba reforsu independénsia, kredibilidade no efikásia supervizaun nian iha prosesu eleitorál sira iha Timor-Leste, tuir kuadru konstitusionál no legál ne’ebé vigora.
*****
Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, aprezenta ba Konsellu Ministru informasaun kona-ba implementasaun Programa Nasionál Luta hasoru Tuberkuloze, Lepra no VIH/SIDA iha Timor-Leste, inklui rezultadu prinsipál ne’ebé alkansa ona, dezafiu sira ne’ebé identifika no prioridade intervensaun sira ba reforsu prevensaun, diagnóstiku, tratamentu no akompañamentu ba ema sira ne’ebé afetadu husi moras sira ne’e.
Aprezentasaun ne’e permite mós atu analiza medida sira ne’ebé la’o hela hodi reforsa resposta nasionál, liu-liu liuhusi hadi’a asesu ba servisu saúde, diagnóstiku no tratamentu ne’ebé lalais, vijilánsia epidemiolójika no sensibilizasaun komunidade sira. Governu reafirma importánsia kontinuidade no reforsu programa nasionál sira ne’e, ho objetivu atu hamenus insidénsia, impaktu moras sira ne’e no hadi’a saúde nune’e mós moris-di’ak populasaun nian.
Ikusliu, ho proposta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Konsellu Ministru aprova proposta Rezolusaun Governu nian ne’ebé determina devolusaun/ entrega fila fali ba Estadu rai sira ne’ebé fó ona ba sosiedade Pelican Paradise Group Limited iha ámbitu Akordu Espesiál Investimentu (AEI) relevante, ne’ebé aprova liuhusi Rezolusaun Governu n. 133/2021, loron 15 fulan-dezembru. Konsidera katak AEI refere remata ona ninia efeitu no ninia terminasaun komunika ona ba empreza, rai sira ne’ebé fó ona iha ámbitu investimentu ne’e tenke entrega fila-fali ba Estadu hanesan na’in.
Rezolusaun ne’e fó knaar ba Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku atu promove no koordena asaun nesesáriu hodi asegura restituisaun/entrega filafali rai ba Estadu, ne’ebé tenke entrega ho kondisaun livre husi ema no propriedade sira. Rezolusaun ne’e determina mós katak entidade públika relevante hotu, iha ámbitu sira-nia kompeténsia, tenke adota aktu administrativu nesesáriu hodi kumpre desizaun ne’e.REAMATA