Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, liuhosi despaxu ne’ebé asina iha loron 6 fulan-agostu tinan 2026, iha Díli, determina hodi kria Komisaun Interministeriál Siberseguransa no Dijitalizasaun Servisu Estadu (CICDE-sigla iha lian portugés)), ne’ebé responsável ba koordenasaun polítika no inisiativa públika iha área hirak ne’e.
Komisaun ne’e prezide hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no iha vise-prezidente maka Ministru Transporte no Komunikasaun.
Integra mós iha CICDE ne’e Ministru Justisa, Ministru Interiór no Ministru Administrasaun Estatál, nune’emós reprezentante sira hosi Servisu Nasionál Intelizénsia Estratéjika, TIC Timor, Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál, Unidade Informasaun.
Koordenasaun téknika sei assegura hosi Diretór-Jerál Servisu Nasionál Intelizénsia Estratéjika, ne’ebé hetan apoiu hosi Diretór Ezekutivu TIC Timor. Apoiu administrativu no dokumentál sei responsabiliza hosi Prezidénsia Konsellu Ministrus.
Kriasaun CICDE ne’e, hala’o hafoin entrega proposta autorizasaun lejizlativa hodi aprova pakote lejizlativu integradu kona-ba sibersiguransa ba Parlamentu Nasionál, iha loron 31 fulan-jullu tinan 2026. Proposta ne’e aprova hosi Konsellu Ministrus iha loron 22 fulan-jullu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no sei haruka ba Parlamentu Nasionál hosi Primeiru-Ministru.
Pakote lejizlativu ne’e abranje Estratéjia Nasionál Siberseguransa, rejime jurídiku seguransa siberespasu nasionál, rejime servisu dijitál sira no enkuadramentu penál no prosesuál penál aplikável ba krime pratika sira iha ambiente dijitál, inklui regra sira kona-ba rekolla, prezervasaun no utilizasaun prova eletrónika.
Inisiativa ne’e ho objetivu atu kompleta Timor-Leste nia kuadru jurídiku ida ne’ebé koerente, atu prevene, investiga no kombate krime informátika, proteje infraestrutura krítika sira no reforsa seguransa sidadaun, empreza no instituisaun sira iha ambiente dijitál.
Komisaun foun ne’e mak kontinua Grupu Interministeriál Siberseguransa, ne’ebé kria iha fulan-outubru tinan 2025 atu koordena protesaun ba sistema no infraestrutura krítika nasionál sira, ho atensaun espesiál ba Kabu Submarinu Fibra Ótika Timor-Leste South Submarine Cable (TLSSC), nune’emós hametin kooperasaun internasionál iha área ne’e.
Mudansa estrutura ne’e hatán ba avansu dijitalizasaun Administrasaun Públika, nune’emós utilizasaun siberespasu ne’ebé aumenta hosi Estadu. Mandatu ne’e agora abranje, ho forma integrada, siberseguransa, regulasaun siberespasu, protesaun dadus, prevensaun no reprimasaun siberkrime no dijitalizasaun servisu Estadu nian.
CICDE sei asegura koordenasaun iha área polítika, jurídika, institusionál no téknika ba asuntu hirak ne’e. Komisaun ne’e sei ezerse funsaun iha koordenasaun, orientasaun, artikulasaun, akompañamentu no fiskalizasaun, sein troka kna’ar ministériu, servisu no entidade públika seluk ne’ebé responsável ba ezekusaun projetu sira ne’e.
Entre ninia atribuisaun sira mak define prioridade komún, prepara dokumentu konsolidadu polítika públika no planu lejizlativu fazeadu ida, nune’emós koordena proposta sira kona-ba siberseguransa, protesaun dadus, infraestrutura krítika kona-ba informasaun, siberkrime no prova eletrónika.
Komisaun ne’e sei koordena mós proposta kona-ba administrasaun eletrónika, identidade dijitál, asinatura eletrónika no servisu konfiansa, governasaun dadus, interoperabilidade, partilla informasaun ne’ebé seguru no tramitasaun dijitál ba prosedimentu administrativu sira.
CICDE sei define mós prinsípiu, padraun no rekezitu komún sira ba sistema no servisu dijitál Estadu nian, ho objetivu atu prevene duplikasaun investimentu, inkompatibilidade entre plataforma sira, fragmentasaun dadus no dependénsia maka’as liu ba fornesedór externu sira.
Despaxu ne’e prevee mós kritériu komún kona-ba avaliasaun risku sira ne’ebé asosiadu ho entidades privada ne’ebé fornese sistema, ekipamentu, infraestrutura ka servisu dijitál ba Estadu. Proposta apoiu hosi parseiru dezenvolvimentu sira sei hetan avaliasaun tuir polítika no estratéjika, hodi konsidera soberania nasionál, prioridade Governu nian, sustentablidade solusaun nune’emós risku dependénsia téknika, finanseira ka polítika.
CICDE sei hala’o reuniaun ordinaria fulan ida dala ida, sei relata mensál ba Primeiru-Ministru no sei aprezenta proposta polítika, inisiativa lejizlativa, projetu diploma no relatóriu sira kona-ba ezekusaun servisu ba Konsellu Ministrus.