Sorumutu Konsellu Ministrus loron 22 fulan-jullu tinan 2026
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 22 fulan-jullu tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no sorumutu ne’e hahú ho aprezentasaun husi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ba Konsellu Ministrus kona-ba rezultadu husi Konferénsia Nasoins Unidas nian relasiona ho Reforma Governu Lokál iha Jeórjia, vizita ofisiál ba Portugál, no serimónia sira ba trasladasaun restus mortais hosi ita-nia Amu-lulik no Bispu saudozu sira, ne’ebé sira-nia sakrifísiu, dedikasaun, no sasin esperansa nian nu’udar baze iha ne’ebé igreja iha Timór hamriik to’o ohin loron.
Ministru Administrasaun Estatál aprezenta ba Konsellu Ministrus relatóriu ida kona-ba nia partisipasaun iha Konferénsia Nasoins Unidas nian relasiona ho Reforma Governu Lokál, iha ne’ebé Estadu partisipante sira fahe esperiénsia no prátika di’ak sira, no mós promove reforsu kooperasaun internasionál iha área modernizasaun administrativa, inovasaun iha setór públiku no governasaun lokál.
Ministru Administrasaun Estatál informa mós ba Konsellu Ministrus kona-ba rezultadu vizita ofisiál ba Repúblika Portugál, iha ne’ebé estabelese entendimentus hodi hametin kooperasaun bilaterál iha área simplifikasaun no modernizasaun administrativa, administrasaun eleitorál no prezervasaun patrimóniu arkivu militár ne’ebé komún ba nasaun rua ne’e.
Ministru Administrasaun Estatál mós halo aprezentasaun ida kona-ba serimónia ba transladasaun restus mortais hosi Amu-lulik no Bispu saudozu sira-– Dom Jaime Garcia Goulart, Dom José Joaquim Ribeiro, Monseñór Martinho da Costa Lopes no Dom Alberto Ricardo da Silva – bibi-atan sira ne’ebé, ho korajen no domin, akompaña ita-nia povu iha momentu susar liu iha istória. Hodi lori sira-nia restus mortais mai Timor, Governu reafirma ninia kompromisu atu kontinua sira-nia legadu iha rekonsiliasaun no konstrusaun ba ita-nia nasaun.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, aprezenta mós hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ne’ebé fó naran ba ponte Manatutu “Monseñór Martinho da Costa Lopes”.
Atribuisaun naran Monseñór Martinho da Costa Lopes nian ba ponte Manatutu nu’udar omenajen justa ida ba figura ida ne’ebé importante tebes hosi rezisténsia timoroan no sasin kristaun afavór ba justisa, dame no autodeterminasaun, hodi prezerva nia legadu ba jerasaun atuál no futuru, no mós asume knaar ida ne’ebé importante tebes iha tempu bainhira hala’o serimónia trasladasaun ba Amu-lulik no Bispu saudozu sira.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Finansas, Regina de Jesus, ne’ebé regula rejime jurídiku organizasaun, kompeténsias no funsionamentu Konsellu Kontabilístiku Timor-Leste nian.
Diploma ne’e regula funsionamentu hosi órgaun tékniku independente ida-ne’e, ne’ebé kria iha Ministériu Finansas nia laran, ho misaun atu prepara normas kontabilidade nian, fó sai paresér no rekomendasaun sira, no mós promove adosaun prosedimentu kontabilidade ne’ebé uniforme no armonizadu ho Norma Internasionál sira Kontabilidade nian, atu nune’e bele hasa’e kualidade informasaun finanseira hosi entidade sira ne’ebé inklui iha sistema nasionál kontabilidade nian.
Importante atu hanoin katak Konsellu Kontabilístiku Timor-Leste kria tiha ona liuhosi Dekretu-Lei n. 45/2025, loron 15 fulan-dezembru, nu’udar organizmu tékniku independente ida ne’ebé iha autonomia téknika no administrativa, ne’ebé funsiona iha ministériu nia laran ho responsabilidade sira iha área finansas públikas nian.
*****
Nune’e mós, ho proposta husi Vise-Ministra Finansas, aprova ona projetu Dekretu-Lei kona-ba Primeira Alterasaun ba Dekretu-Lei n. 2/2023, loron 15 fulan-fevereiru, relasiona ho Subsídiu alimentasaun ba traballadór sira ne’ebé hala’o knaar iha Postu Integradu Fronteira no Alfándega nian.
Alterasaun ba diploma ida-ne’e konsidera nesesidade atu atualiza valór subsídiu alimentasaun nian, hodi bele adapta montante ne’ebé simu ba realidade sirkunstánsia ne’ebé hala’o atividade ne’e no garante uniformizasaun valór subsídiu ne’e nian ba traballadór hotu-hotu iha Postu Integradu Fronteira no Alfándega nian. Tanba ne’e Governu deside atu hasa’e valór subsídiu husi dolar amerikanu hitu ba dolar amerikanu sanulu.
*****
Tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Vise-Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Jesuína Maria Ferreira Gomes, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova Akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Vanuatu kona-ba Izensaun Vistu ba Titulár Pasaporte Diplomátiku no Servisu.
Akordu ida-ne’e ho intensaun atu aprofunda relasoins ne’ebé iha ona no fasilita vizita ofisiál sira entre nasaun rua ne’e, liuhosi rekoñesimentu resíproku ba pasaporte diplomátiku no ofisiál ka servisu nian, no mós fó izensaun ba vistu ba nia titulár sira ba entrada no estadia iha ida-idak nia territóriu.
*****
Konsellu Ministrus delibera hodi aprova Akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Vanuatu kona-ba Programa Kooperasaun Téknika ba Dezenvolvimentu, ne’ebé aprezenta mós husi Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun.
Akordu nia objetivu prinsipál sira mak atu promove kooperasaun dezenvolvimentu nian iha área estratéjiku oioin, hametin dame, estabilidade no seguransa liuhosi promosaun valór komún sira, no mós kria mekanizmu kooperasaun tékniku sira ne'ebé fó benefísiu ba malu entre Estadu rua ne'e.
Ho Akordu ida-ne’e, Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Vanuatu reafirma sira-nia kompromisu atu aprofunda kooperasaun bilaterál, hodi hametin parseria entre estadu illa Pasífiku rua ne’ebé hasoru dezafiu hamutuk no iha objetivu ne’ebé hanesan atu promove dezenvolvimentu sustentável, prosperidade no estabilidade rejionál.
*****
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, ne’ebé husu autorizasaun lejizlativa husi Parlamentu Nasionál kona-ba krime no prosedimentu penál iha ámbitu siberseguransa no definisaun rejime jurídiku ba siberespasu nasionál.
Objetivu hosi ezbosu lei ida-ne'e mak atu fó autorizasaun lejizlativa ba Governu hodi aprova pakote lejizlativu integradu ida kona-ba siberseguransa, ne'ebé inklui Estratéjia Nasionál Siberseguransa, rejime jurídiku ba seguransa siberespasu nasionál, rejime ba servisu dijitál sira, no mós enkuadramentu penál no prosesuál penál ne'ebé aplikavel ba krime sira ne'ebé komete iha ambiente dijitál, inklui regra sira ne'ebé relasiona ho rekolla prova eletrónika.
Autorizasaun lejizlativa ne’e permite Governu atu define tipu krime foun sira ne’ebé komete iha ambiente dijitál, estabelese mekanizmu prosesuál ba prevensaun, investigasaun, kombate no represaun krime informátika, regula rekolla no prezervasaun prova dijitál, define responsabilidade fornesedór servisu dijitál sira no mós mekanizmu notifikasaun, remosaun (halakon) ka blokeiu ba konteúdu ilísitu, hametin kooperasaun internasionál, kria rejime protesaun ida ba denunsiante sira, liuliu kona-ba seguransa ba labarik sira ne’ebé asesu online no mós estabelese arkitetura nasionál ida ba governasaun, monitorizasaun, resposta no koordenasaun iha asuntu sira siberseguransa nian.
*****
Ikusliu, aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, ne’ebé aprova alterasaun datoluk ba Dekretu-Lei n. 18/2012, loron 4 fulan-abríl.
Alterasaun ida-ne’e ho objetivu atu habelar ámbitu apoiu ba edukasaun pré-eskolár no ensinu sekundáriu, hodi reforsa knaar subsídiu nu’udar instrumentu ida ba promosaun inkluzaun edukativa hahú hosi faze inisiál dezenvolvimentu nian no la’ós de’it ensinu báziku. REMATA






































