Vise-Ministra Saúde nian, Madalena Hanjam, iha entrevista ida ho programa rádiu nian iha lian portugés “Adeus Conflito, Bem-vindo Desenvolvimento”, ko’alia asuntu barak, ida mak kona-ba Planu Estratéjiku Nasional Saúde tinan 2011-2030 no Sistema Saúde nian iha Timor-Leste.
Planu Estratéjiku Nasionál Saúde nian sai hanesan dokumentu ida ne’ebé trasa estratéjia sira kona-ba kombate ba problema no dezafiu hirak ne’ebé setór Saúde nian hasoru. Dokumentu ne’e mós reprezenta adekuasaun sistema Nasionál Saúde nian, ne’ebé konta mós ho dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país nian, iha perspetiva reformista no progresista ne’ebé karateriza-an ho konsolidasaun dame no estabilidade nasaun nian.
Planu ida ne’e bazeia iha prinsípiu sira solidariedade no fahe responsabilidade nian, iha igualdade atu hetan asesu no utilizasaun kona-ba servisu sira no iha étika kona-ba defende dignidade ema nian. Ministériu Saúde ninia objetivu mak hetan “Timor-Leste ida ne’ebé saudavel”, iha ne’ebé timoroan hotu-hotubele iha asesu ba saúde no sai hanesan fatór dezenvolvimentu globál kona-ba funu hasoru moris-kiak. Iha planu ne’e mak ita bele haree, medida, responsabilidade no investimentu sira ne’ebé estabelese ona ne’ebé Governu tenke tenke konsidera atu hadi’a estadu Saúde populasaun nian.
Nu’udar buat ne’ebé tenke iha duni, iha Sistema Nasionál Saúde nian iha ona Planu Estratékiu nasionál Saúde nian ba tinan 2011-2030 maibé la’ós ida ne’e de’it. Sistema Nasionál Saúde nian reprezenta elementu interdependente lubun ida ne’ebé kontribui ba saúde no moris-di’ak iha hela-fatin, iha eskola-fatin sira, iha servisu-fatin no públiku, besik komunidade sira no halo influénsia ba ambiente psikososiál.
Liu husi estrutura ida ne’e mak rekursu sira no kapasidade téknika organiza-an atu bele hala’o servisu saúde nian ida ne’ebé integradu, iha kuantidade ne’ebé natoon no ho kualidade ne’ebé adekuada, atu bele hatán ba populasaun nia nesesidade sira ho folin ida ne’ebé bele tuir realidade país nian.
Nune’e, Sistema Nasionál Saúde nian tenke organizadu atu nune’e nesesidade populasaun nian bele hetan satisfasaun ho dalan ne’ebé efisiente liután karik bele, tanba ne’e importante tebes atu kuidadu sira saúde nian bele organizadu ho di’ak no unidade saúde nian sira halo interasaun ba malu atu bele kompleta-malu.
Ida ne’e signifika, katak estrutura sistema saúde nian ida tenke soi elementu prinsipál lima: konfigurasaun sistema sanitáriu, oraganizasaun rekursu (ema, materiál no finanseiru), prestasaun kuidadu Saúde nian, finansiamentu no jestaun.